4-09-2666 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2009 Tartu Väärteoasja number 4-09-2666 Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi Andrus Lindebergi kaebus Ida Politsei

§-dest 196 lg 2 ja 198 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu

1. aprilli 2009 määrus muutmata ja Andrus Lindebergi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Andrus Lindeberg esitas 20.02.2009 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna 09.01.2009 kiirmenetluse otsusele nr
2. Kaebuse kohaselt karistati menetlusalust isikut LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga summas 600 krooni. Kaebuse esitaja selgitas, et tema sõitis 09.01.2009 autoga Tamsalu linnas Tehnika tänaval asuva „Pille-Riin“ kaupluse parklast välja suunaga Kesk tänava poole, et pöörata raudtee poole. Väljas oli pime, kell oli 17.
3. Tehnika ja Kesk tänava ristis helises tema mobiiltelefon ja selleks, et telefon vastu võtta, keeras ta teeristi vastas oleva postkontori ees olevale platsile. Kui ta oli saanud umbes 1 minut rääkida, sõitis mööda politseipatrull, kes väitis, et ta on peatunud keelumärgi all. Kaebuse esitaja leidis, et kuivõrd keelumärk oli paigaldatud hiljuti, siis tema ei teadnud selle olemasolust. Järgmisel päeval kontrollides liiklusmärke nägi kaebuse esitaja märki 362 „Parkimise keeld”, kuid otsuses on märgitud märk 361 „Peatumise keeld”. Märk 362 lubab peatuda ning seda ka kaebuse esitaja tegi, ta ei parkinud, vaid peatus telefoniga rääkimiseks. Kaebuse esitaja leidis, et kohtuvälise menetleja otsus tuleks tühistada põhjusel, et protokollis on välja toodud vale liiklusmärk ning märgid on valesti paigaldatud ja ei ole Tehnika tänava poolt tulles nähtavad. Kaebuse esitaja jäi ootama politsei otsust, sest tahtis seda vaidlustada, kuid 20.02.2009 sai kaebuse esitaja teate kohtutäiturilt tasumata trahvi osas. Kohtutäitur selgitas, et otsuse saatmise kohustust politseil ei ole, mida kaebuse esitajale politsei poolt ei selgitatud ja mida ta ei teadnud. Viru Maakohus jättis 27.04.2009 määrusega läbi vaatamata A. Lindebergi kaebuse Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna 09.01.2009 kiirmenetluse otsusele nr
4. Määruse põhjenduste kohaselt on tulenevalt

§ 114

lg 1 p 1 menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja kiirmenetluses tehtud otsuse peale. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kaebus kiirmenetluse otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Kaebus on esitatud selleks ettenähtud tähtaja möödumisel, seega ei ole täidetud

§ 114nõudeid.

Kaebuses ei ole taotletud ka kaebetähtaja ennistamist. Samuti ei nähtu asja materjalidest asjaolusid, millised annaksid selleks õigusliku aluse.

§ 38lg 1 kohaselt kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kr

MS § 172 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse kohtu määrusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Kohus võib mõjuvaks põhjuseks pidada objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise, milleks võiksid olla näiteks loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire, raske haigus või ajutine vaimutegevuse rike. Kaebuse esitaja ei ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist ning kohus ei ole ka ise tuvastanud asjaolusid kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebus on kohtusse saabunud 20.02.

1. Otsuse on kohtuväline menetleja teinud 09.01.2009 ning samal päeval on kaebuse esitaja otsuse ka kätte saanud, mille kohta ta on andnud allkirja. Seega oleks kaebuse esitaja pidanud kaebuse esitama hiljemalt 26.01.
2. Kaebuse esitaja väide, et temale ei selgitatud otsuse kättesaamise korda ja seetõttu sai ta temale mõistetud trahvist teada alles 20.02.2009 kohtutäituri vahendusel, ei ole arvestatav ning see ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Kohtuvälise menetleja 09.01.2009 kiirmenetluses tehtud otsus ongi lõplik otsus, mitte 2 protokoll, millele järgneb veel täiendav otsus. Nimetatu on sõnaselgelt ka kirjas otsuse lõpposas, mille järgi on kaebuse esitaja andnud allkirja. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A. Lindeberg esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 27.04.2009 määruse ning ennistada kaebuse esitamise tähtaeg Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna 09.01.2009 kiirmenetluse otsusele nr 10220082847284 kaebuse esitamiseks. Määruskaebuse kohaselt tunnistab määruskaebuse esitaja, et ta andis politsei poolt tehtud protokollile allkirja, kuid ei tutvunud edasikaebamise korraga. Politseiametnik ei selgitanud määruskaebuse esitajale tema õigusi. Määruskaebuse esitaja leiab, et kuna ta on viimased 6,5 aastat elanud välismaal ja harjunud, et riigiametnikud kohtlevad teda kui õigusriigi kodanikku, eeldas ta, et politseiametnik selgitab talle tema õigusi otsuse peale edasi kaevata. Määruskaebuse esitaja märgib, et ta ei soovinud temale määratud trahvi tasuda, vaid ootas edasikaebamise võimalust, mida realiseeris koheselt pärast kohtutäiturilt saadud teate saamist 20.02.
3. Kaebuse esitaja leiab, et ta peatus liiklusmärk 362 „Parkimise keeld” all telefonikõne vastuvõtmiseks, kuid ei parkinud seal. Peatumine nimetatud liiklusmärgi all on lubatud. Kui tegemist on hiljaaegu ülespandud liiklusmärgiga, mida pole võimalik näha isegi valgel ajal Tamsalu linnas Tehnika tänava poolt tulles, oleks pidanud politsei sellele tähelepanu juhtima, mitte aga koheselt trahvima. Protokollis on märgitud õigusrikkumiseks peatumine liiklusmärk 361 „Peatumise keeld” all, mis on lubamatu eksimus politseiametniku kui riigivõimu esindaja poolt. Seega on koostatud protokoll vale ning tuleks tunnistada õigustühiseks. Seetõttu palub kaebuse esitaja ennistada edasikaebamise tähtaeg. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 27.04.2009 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

§ 2

sätestab, et kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

§ 38lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kr

MS §-s 172 lg 2 on toodud kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused. Nende hulgas on ka muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Väärteoasja materjalidest nähtub, et A. Lindebergi karistati Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna 09.01.2009 kiirmenetluse otsusega nr 10220082847284 LS § 7437 lg 1 alusel rahatrahviga summas 600 krooni. Nimetatud otsuses on sõnaselgelt märgitud, et käesoleva otsuse peale võib esitada kaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. Samuti on otsuses märgitud, et otsus pööratakse täitmisele, kui isik ei ole otsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust esitanud. Seega on otsuses sõnaselgelt märgitud, kuhu tuleb kaebus esitada ning ka edasikaebamise tähtaeg. Kaebuse esitaja on 09.01.2009 kiirmenetluse otsusele ise andud allkirja selle kohta, et

§-s 19 sätestatud õigused ja kohustused on talle teatavaks tehtud ning selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Seega pidi kaebuse esitaja aru saama, et nimetatud otsus ongi lõplik, sellele enam mingit muud toimingut ei järgne ning edasikaebamise tähtaeg algab kiirmenetluse otsuse kättesaamisest. Maakohus on õigesti leidnud, et kaebuse esitaja väide, et temale ei selgitatud otsuse kättesaamise korda ja sellele edasikaebamise tähtaega ning seetõttu sai ta temale mõistetud trahvist teada alles 20.02.2009 kohtutäituri vahendusel, ei anna alust tähtaja ennistamiseks. 3 KrMS § 172 lg 1 annab võimaluse ennistada mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg kohtu määrusega. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel tuleb seega lähtuda sellest, kas tähtaeg lasti mööda mõjuval põhjusel või mitte. Antud juhul ei saa mõjuvaks põhuseks lugeda asjaolu, et kaebuse esitaja väidetavalt ei teadnud edasikaebamise korda ja tähtaega. Kaebuse esitaja on ise allkirjastanud kiirmenetluse otsuse, kus on edasikaebamise kord ja tähtaeg selgelt kirjas. Tähtaja ennistamiseks ei saa olla ka asjaolu, et kaebuse esitaja on pikka aega elanud välismaal ning ei olnud teadlik siinsest õiguskorrast. Õigusaktide mittetundmine ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Ka määruskaebuse esitaja märgib ise oma kaebuses, et andis politsei poolt tehtud protokollile allkirja, kuid ei tutvunud edasikaebamise korraga. Seega pidi olema kaebuse esitajale teada, et kiirmenetluse otsuse peale on tal õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul, alates otsuse kättesaamisest, s.o alates 09.01.2009. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-83-08 punkt 13 kohaselt eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli oma kaebeõiguse soovi realiseerimisel, s.o seda, et otsust kätte saades ja sellele edasi kaevata soovides tulnuks tekkinud küsimused esitada kohtuvälisele menetlejale, arvestades, et edasikaebamiseks oli aega 15 päeva, mitte aga jääda ootama veel mingit edasikaebamise võimalust, nagu kaebuses on märgitud. Kuna A. Lindeberg esitas kaebuse Ida Politseiprefektuuri otsusele tähtaega rikkudes ning ei ole esitanud mitte ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja möödalaskmise kohta, siis jättis maakohus põhjendatult tema kaebuse läbi vaatamata. Mati Kartau Kohtunik 4