) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus selgitas kaebajale määruse põhjenduste p-s 8, et hüvitamisnõue ei ole kuigi perspektiivikas abinõu, kui kaebaja ei ole riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud esmaseid õiguskaitsevahendeid kasutanud, sh ei ole tühistamisnõudega vaidlustanud Tartu Vangla 28.08.2017 käskkirja nr 6-2/935. Kohus märkis, et kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse Tartu Vangla käskkirja nr 6-2/935 kehtetuks tunnistamise osas, kuid kohtumääruse tegemise ajaks oli möödunud tühistamisnõudega kohtusse pöördumise tähtaeg (30 päeva vaideotsuse teatavaks tegemisest;
Kohus selgitas veel, et kui kaebajal on mõjuv põhjus, miks ta ei ole 3-17-2829 õigeaegselt pärast Tartu Vangla 06.09.2017 vaideotsuse nr 1-11/492-2 saamist pöördunud halduskohtusse käskkirja nr 6-2/935 tühistamiseks, saab kaebaja taotleda tähtaja ennistamist.
) § 112 lg 1 p 1 (alates 01.01.2018) sätestab: „Füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast“. Endiselt on kohaldatav kohtupraktika (Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-3-1-35-15, p 51; määrus haldusasjas nr 3-3-1-36-16, p 7), mille järgi võib kinni peetavate isikute puhul eeldada, et nende igakuised kulutused on ca 5% ulatuses töötasu alammäärast (praegusel juhul aluseks võetava ajavahemiku (17.07.2017 – 26.11.2017) puhul 5% 470 eurost). 4.2. Taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekud on taotleja K-raha väljavõtte (tl 9) järgi 200 eurot. Sellest lubatavad mahaarvamised
S § 44 lg 2 alusel vabanemisfondi 77,86 eurot; elektrienergia eest 8,72 eurot; miinimumpalgast 4x470x0,05=94 eurot). Seega ei võimalda taotleja ühe kuu kahekordne keskmine sissetulek tasuda 15 euro suurust riigilõivu. 4.
) § 8 lg 5). Kaebusel ei ole
Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse vastavalt VangS § 11 lg-le 5. Kohus on eelnevalt vabastanud kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebus tuleb
regulatsioonist, mille kohaselt ei olnud menetluse lõpetamine kabetähtaja ületamise tõttu võimalik ilma kaebust menetlusse võtmata. Kohus tunnistab kooskõlas
Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine ja menetluse lõpetamine 6. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 7. Kohus märkis juba 20.10.2017 kohtumääruses ja 30.10.2017 selgitustes kaebajale (haldusasja nr 3-17-2078 toimik, tl 25), et tühistamisnõudega kohtusse pöördumise tähtaeg on 30 päeva vaideotsuse teatavaks tegemisest (
Kaebaja on 06.09.2017 vaideotsuse nr 1-11/492-2 kätte saanud samal päeval (haldusasja nr 3-17-2078 toimik, tl 1111p). Seega lõppes kaebetähtaeg 06.10.2017. Kaebaja on esitanud tähtaja ennistamise taotluse ja märgib, et õigeaegselt tühistamiskaebusega kohtusse pöördumist takistas tal kirjutusvahendi puudumine kartseris viibides. Täiendavalt märgib kaebaja 26.12.2017 vastuses 21.12.2017 kohtumäärusele (tl 11), et talle ei antud kartseris oleku ajal isiklike asjade hulgast dokumendimappi, milles olid kõik kaebaja dokumendid ning ta ei mäletanud üksikasju (kuupäevad, numbrid, kaebetähtajad). 8.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuvate põhjuste all mõeldakse kohtupraktikas eelkõige objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuva põhjusega võib aga olla tegemist juhul, mil menetlustoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise (Riigikohtu 19.01.2001 määrus asjas nr 3-3-1-5900). Senises kohtupraktikas ei ole kartseris viibimine olnud üldjuhul takistuseks kohtusse pöördumisel ning kartseris viibivad kinnipeetavad kasutavad sagedasti kartseris viibides oma kaebeõigust ja edasikaebeõigust. Tartu Vangla on vastuseks kohtunõuetele teatanud, et kaebaja viibis kartseris 05.09.201717.10.2017 (22.12.2017 vastus, tl 8) ning selgitanud, et R. Kirotmaa ei ole alates 05.09.2017 kuni käesolevani esitanud vanglale kirjalikke taotlusi dokumendimapi ja kirjutusvahendite saamiseks (04.01.2018 vastus, tl 15-16). Isegi kui vastab tõele asjaolu, et kaebajale ei võimaldatud kartseris viibides kirjutusvahendeid kasutada, saanuks ta soovi korral kaebuse kohtusse esitada vahetult kartserist 17.10.2017 vabanedes. Praegu möödus sellest aga rohkem kui kuu aega. 9. Kaebetähtaja ennistamise taotlusest ega ka muudest haldusasja materjalidest ei nähtu, et varasem mittevaidlustamine oli tingitud põhjustest, mis annaksid aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja mööda lasknud menetlusosaline. Kohus ei pea analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (Riigikohtu 19.01.2001 määrus asjas nr 3-3-1-59-00). 3
10.
lg 4 kohaselt kannab menetluskulud menetluse lõpetamise korral kaebaja, kui seadus ei sätestata teisiti. Kuna kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, jääb see kulu riigi kanda. Kohus ei pea põhjendatuks anda vastustajale täiendavat tähtaega menetluskulude olemasolu selgitamiseks. Kuna vaidlus toimub vastustaja põhitegevuse raames, ei oleks tema menetluskulude väljamõistmine kaebajalt väljakujunenud kohtupraktika taustal ka tõenäoline (nt Riigikohtu 19.04.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-83-15, p 19 ja seal viidatud praktika; 13.11.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-34-15, p 9 ja viidatud praktika). Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud kulud nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.