4-17-5251/14

Väärteoasi nr.4-17-5251 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Kohus 23.11.2017.a Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Aime Ivanson Maire Viksi Marianna Sidorok Kaevatav otsus Päästeameti Põhja päästekeskuse 18.09.2017.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 12172007 Natalja Xxxx karistamises tuleohutuse seaduse ( TuOS) § 44 lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) Natalja Xxxx, isikukood xxxx elukoht: Xxxx ei tööta Istungil osalenud isikud *menetlusalune isik Natalja Xxxx *menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Tõnu Tuulas *kohtuvälise menetleja –Päästeameti – esindajad Allvar Väli ja Margit-Marit Raudsepp Menetluse liik kaebemenetlus LÕPPOSA 1.Rahuldada Natalja Xxxx kaebus. 2.Tühistada Päästeameti Põhja päästekeskuse 18.09.2017.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 12172007 Natalja Xxxx karistamises tuleohutuse seaduse § 44 lg 1 järgi. 3.Lõpetada väärteomenetlus Natalja Xxxx suhtes tuleohutuse seaduse (TuOS) § 44 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu (KarS § 39 lg 1 – eksimus teo keelatuses, mis oli temale vältimatu). 4.VTMS § 23 alusel hüvitada Natalja Xxxxle tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 1176 eurot Eesti Vabariigi eelarve vahenditest. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu Natalja Xxxxt karistati kiirmenetluse otsusega tuleohutuse seaduse § 44 lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 20 eurot, selle eest, et 13.09.2017 kell 14.00 Xxxx asuvas Xxxx restoranis teine väljapääs restoranist oli läbi köögi, kuid kööki pääsemiseks oli vaja minna läbi söögisaali ja köögi vahelise ukse, aga uks oli lukustatud. Sellega ei olnud tagatud ohutu evakuatsioon. Sellise tegevusega rikkus Natalja Xxxx (Xxxx’i restorani juhataja) tuleohutuse seaduse 3 lg 1 p 6 ja siseministri määruse nr 17 § 48 lg 1 p 1, 2 ja 3 nõudeid ja pani toime TuOS § 44 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palub Natalja Xxxx tühistada kohtuvälise menetleja 18.09.2017.a koostatud kiirmenetluse otsuse ning lõpetada väärteomenetluse, kuivõrd väärteos puuduvad väärteo tunnused. Alternatiivselt palub lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt, leides, et isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Lisaks soovib kaebaja välja mõista Eesti Vabariigilt õigusabikulud summas 1176 eurot. Kaebusest nähtuvalt on Natalja Xxxx aadressil Xxxx asuva Xxxx’i restorani juhataja, kelle kohustuseks on muu hulgas tagada restorani tegevuse vastavus EV õigusaktidega igas valdkonnas. Xxxx’i restoranis on tuleohutusjärelevalvet teostanud Xxxx, kelle poolt viimati teostatud monitooring on tehtud vähem kui 3 kuud enne Päästeameti poolt läbi viidud riiklikku järelevalve kontrolli. Monitooringu raporti kohaselt ei tuvastatud evakuatsiooniteede ja – väljapääsude suhtes õigusaktidest kõrvalekaldeid. Kuivõrd tuleohutusnõuete üle õigusaktidele vastavuse kontrolli on Xxxx töötavas Xxxx’i restoranis järjepidevalt teostanud tuleohutusspetsialist, on tegemist kaebaja jaoks vältimatu eksimusega KarS § 39 lõike 1 kohaselt ning seega kaebajal puudub süü temale etteheidetavas teos. Eelnevast tulenevalt tuleb väärteomenetlus lõpetada, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Kui kohus leiab, et kaebaja eksimus oli välditav, palub kaebaja kohaldada KarS §-s 60 sätestatut ning lugeda kaebajapoolne tuleohutusspetsialisti teenuse kasutamine, rikkumise kiire kõrvaldamine ning kolmanda isiku poolt uue tuleohutuse auditi teostamine karistust kergendavate asjaolude hulka. Kaebaja on rikkumise kiirelt kõrvaldanud (lülitades magnetluku välja) ning kaebaja tegi seda esimesel võimalusel. Kaebaja on oma rikkumise heastamisega näidanud taaskord head ja tegelikku tahet tagada restorani vastavus õigusaktidele igas valdkonnas, sealhulgas ka tuleohutusnõuete vastavus. Veelgi enam, kaebaja tellis ka koheselt uue tuleohutusauditi erinevalt tuleohutusspetsialistilt, et tagada ka tegelik tuleohutusnõuete täitmine ja järgimine tulevikus. Kuivõrd isiku süü ei ole suur, puudub avalik menetlushuvi, siis kaebaja palub alternatiivselt lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Kohtu seisukoht Tulenevalt VTMS §-st 123 lg-st 2, mis sätestab maakohtu kohustuse arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse esitaja Natalja Xxxx jäi kohtuistungil kaebuse juurde. Menetlusalune isik selgitas, et tema oli restorani Xxxx’s juhataja. Poolteist aastat tagasi oli restoranis evakuatsiooni suhtes väike muudatus ja ta tellis Xxxx’st uue evakuatsiooni skeemi, kuivõrd tema ei olnud asjatundja. Xxxx tegi evakuatsiooniskeemi ja temal puudusid selles kahtlused. Evakuatsioon saali ja köögi vahelisest uksest oli mõeldud ainult töötajatele, mitte külastajatele. Külastajad oleksid välja saanud otse söögisaalist õue. Uks personali ruumist söögisaali oli koodi all ja avanes personali ruumi poole. Enne Päästeameti kontrollimist käis uks lahti käepidemele vajutades, saalist sisenedes oli kood. Alles Päästeameti inspektorilt sai teada, et söögisaalist peab olema kaks evakuatsiooni väljapääsu. Ta näitas ka inspektorile Xxxx’i poolt koostatud skeemi, et nool skeemil näitab ainult personali ruumist saali, kuid inspektor jäi endale kindlaks, et restorani juhataja vastutab personali eest ja koostas protokolli. Xxxx’t informeeriti kontrollkäigust, kuid ikkagi telliti uus audit teiselt ettevõttelt. Peale kontrollkäiku võeti ukselt kood maha ja uks avaneb ilma selleta. Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil kirjaliku seisukoha juurde ja selgitas, et tegemist on restoraniga, kus on nõutud kaks evakuatsiooni pääsu ja mõlemad peavad olema lihtsalt ja kiirelt avatavad. Evakuatsioon peab toimuma restoranist köögi poolele ja ka välja tänavale. Köögi poolelt peab saama ka restorani poolele ja välja. Uks peab olema hõlpsasti avatav mõlemalt poolt. Ust võidakse ohuolukorras kasutada liikumiseks ka köögi suunas, seega ei tohi see uks olla lukustatud. Kohtuväline menetleja palub jätta Natalja Xxxx kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja esindajate seisukohad, tunnistaja Xxxx ütlused ja uurinud kohtuistungil väärteotoimikus olevaid kirjalikke tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Natalja Xxxx tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 6, mis sätestab kohustuse tagada ohutu evakuatsioon ja Siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 48 lg 1 p 1, 2 ja 3, mille kohaselt peab evakuatsiooniteel ja väljumisteel paiknev uks: 1) olema paigaldatud nii, et oleks võimalik kasutajate kiire evakuatsioon ja avanema vähemalt 90 kraadi; 2) avanema evakuatsiooni suunas, välja arvatud alla 30 inimese evakuatsiooniks ette nähtud uks; 3) olema pidevalt hõlpsasti avatav kõikidele kasutajatele, nõudeid. Väärtegu kvalifitseeriti TuOS § 44 lg 1 järgi, mis sätestab vastutuse ehitise, küttesüsteemi, tuletöö või seadme tuleohutusnõuete, samuti koldevälise tule või grillimise tuleohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes tulekahju või tulekahju tekkimise oht või takistati ohutut evakuatsiooni ning selle eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Natalja Xxxxt karistati rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 20 eurot. Antud väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et Natalja Xxxx, kui Xxxx asuva Xxxx’si restorani juhataja kohustuseks oli muuhulgas tuleohutusnõuete täitmine ja kontroll nende nõuete täitmise üle. Antud asjaolu on tunnistanud ka Natalja Xxxx ise kohtule esitatud kaebuses. Väärteoasja kohaselt viidi Päästeameti poolt 13.09.2017.a. läbi Viru tänava Xxxx’si restoranis aadressil Xxxx sündmuskoha vaatlus, millega tuvastati, et Xxxx’si restoranist on üks väljapääs Viru tänavale. Vastutava sõnade kohaselt külastab restorani umbes 1500 inimest, korraga võib restoranis olla kuni 150 inimest. Teine väljapääs restoranist oli läbi köögi, kuid kööki pääsemiseks oli vaja minna läbi söögisaali ja köögivahelise ukse, aga uks oli lukustatud. Sellega ei olnud tagatud kiire evakuatsioon. Väärteoasja materjalide hulgas on ka Xxxx’si I korruse evakuatsiooniskeem. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt öelduga selles, et restoranist peab olema vähemalt kaks evakuatsiooniväljapääsu. Selline nõue tuleneb Siseministri määruse nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 44 lõikest 2, milles on kirjas, et hoone igalt evakuatsioonialalt peab üldjuhul olema võimalik jõuda vähemalt kahe hajutatult paigutatud evakuatsioonipääsuni. Kui vaadata evakuatsiooniskeemi, siis sellelt nähtub, et tegelikult oli hoone 1. korrusel olemas kaks evakuatsioonipääsu ja need paiknesid hajutatult. Suletud uks, millele vihjati sündmuskoha vaatlusprotokollis ja otsuses, on hoone sisene ja asub söögisaali ning köögi vahel. Tuleohutuse seaduse § 6 lg 1 ja Siseministri määruse nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 45 lg 2 p. 5 ja § 48 lg 1 p. 3 kohaselt peab evakuatsioonitee olema kergesti läbitav ega tohi olla takistatud ning evakuatsiooniteel ja väljumisteel paiknev uks peab olema hõlpsasti avatav kõikidele kasutajatele. Nimetatud sätetest tulenevalt ei olnud, vaatamata sellele, et restorani hoonel oli kaks evakuatsioonipääsu, tagatud restorani külastajatele pääs teise väljapääsuni, milleni jõudmiseks tuli minna läbi köögi, sest sinna viival evakuatsiooniteel paiknev köögi ja söögisaali vaheline uks oli lukustatud. Restorani külastajad seda saali poolt avada ei saanud. Seega ei olnud Xxxx asuvas Xxxx’s restoranis tagatud inimeste ohutu evakuatsioon, mille eest vastutas menetlusalune isik restorani juhatajana. Ülaltoodust tulenevalt on Natalja Xxxx tegevuses tuvastatud TuOS § 44 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsed tunnused. Vastavalt KarS § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik oli teadlik, et restorani juhatajana peab tema tagama restorani vastavuse tuleohutuse nõuetele. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et restorani Xxxx’si juhatajana ei olnud ta asjatundja tuleohutuse alal, seetõttu tellis Xxxx’st evakuatsiooni skeemi. Xxxx tegi evakuatsiooni skeemi ja temal puudusid selles kahtlused. Evakuatsioon saali ja köögi vahelisest uksest oli mõeldud ainult töötajatele, mitte külastajatele. Tunnistajana üle kuulatud Xxxx tuleohutuse spetsialist kinnitas menetlusaluse isiku ütlusi, selles, et evakuatsiooniskeem telliti Xxxx-lt ja tema ise koostas selle. Nool skeemil söögisaali ja köögi vahel näitab evakuatsiooni suunda köögist välja ja see pääs oli mõeldud ainult töötajatele. Vaidlusaluse ukse kaudu ei evakueerita külastajaid, see on varuväljapääs. 08.06.2017.a. kontrollimisel ta mingeid kõrvalekaldeid ei tuvastanud. Kohtule esitatud kaebuses leitakse, et kuivõrd tuleohutusnõuete üle õigusaktidele vastavuse kontrolli on restoranis teostanud järjepidevalt tuleohutuse spetsialist, on tegemist Natalja Xxxx jaoks vältimatu eksimusega KarS § 39 lõike 1 kohaselt ning seega puudub tal süü temale etteheidetavas teos. KarS § 39 lg 1 kohaselt isikul puudub süü, kui ta ei saa aru teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Riigikohus lahendis 3-1-1-33-16 punktis 21 selgitab, et küsimus eksimuse välditavusest aktualiseerub keelueksimuse puhul alati ehk tuleb teha kindlaks, kui hoolikalt suhtus eksimuses olija õiguskorda ja kas ta tegi kõik vajaliku ning võimaliku selgitamaks välja vastava teo keelatus. Menetlusalune isik tunnistas, et ei ole asjatundja tuleohutuse alal. Selleks, et olla kindel, et kõik oleks ohutu ja tuleohutuse ala kehtivate õigusaktidega kooskõlas telliski ta vastava evakuatsiooni plaani koos järgnevate monitooringutega Xxxx-lt. Tunnistaja Xxxx kinnitas, et tema Xxxx tuleohutusspetsialistina koostas evakuatsiooniskeemi ning ettevõte teeb regulaarseid kontrollreide Xxxxi restoranis. Restorani ja köögi vahelise ukse suletuna hoidmist põhjendati turvalisuse ja sanitaarnõuetega. Xxxx OÜ kodulehel oleva info puhul on tegemist ettevõttega, kes on tänaseks tõusnud nii töö – kui tuleohutuse alal suurimaks ohutusfirmaks Eestis ning juhtivaks Baltimaades. Ettevõte tutvustab end usaldusväärse tuleohutuspartnerina, kes kaardistab riske ja puudusi vastavalt kehtivatele nõuetele, töötavad välja kogu tuleohutusalase dokumentatsiooni, hooldavad ja remondivad tuleohutuspaigaldisi ning koolitavad personali. Seega ei saanud Natalja Xxxxl tekkida kahtlusi Xxxx poolt koostatud evakuatsiooniplaani ja teostatud monitooringute usaldusväärsuses ning vajadus esitatud plaan üle kontrollida. Vastupidi, palgates eriala asjatundja, tegi Natalja Xxxx kõik endast sõltuva, et evakuatsiooniteed ja –pääsud restoranis vastaksid õigusaktidele ning ohu korral oleks tagatud ohutu evakuatsioon nii töötajatele kui külastajatele. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et Natalja Xxxx oli keelueksimuses ja see eksimus oli talle vältimatu. Eeltoodust tulenevalt puudus Natalja Xxxxl süü, mistõttu teda ei saa tuleohutuse seaduse § 44 lg 1 sätestatud rikkumise eest karistada. Seetõttu kuulub väärteomenetlus tema suhtes lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulud VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kaebuses on taotletud kaitsjale õigusabi eest tasutud 1176 euro (koos käibemaksuga) hüvitamist. Menetlusaluse isiku kaitsja on 18.10.2017.a. kaebuse täienduses esitanud kohtule menetluskulu tõendava dokumendina arve nr 498-T. Vastavalt kliendilepingule kohustus Natalja Xxxx eest tasuma õigusabi arveid tema tööandja Xxxx. Arvelt nähtuvalt on kaitsja teinud kulutusi õigusabi osutamiseks 7 tunni ulatuses tunnihindega 140 eurot kokku summas 980 eurot, millele lisandus käibemaks 196 eurot. Kaitsja poolt esitatud arvelt ei nähtu küll täpsemaid toiminguid, mida ta tegi 29.09.2017.a. 5 tunni jooksul ja 02.10.2017.a. 2 tunni jooksul, kuid kohtu hinnangul saab nendeks lugeda kliendiga kohtumist ja läbirääkimiste pidamist, õiguslikku analüüsi ja kaebuse koostamist. Kohus peab käesoleva väärteoasja keerukust arvestades sellist töömahtu vajalikuks ja põhjendatuks. Samuti peab kohus mõistlikuks kaitsja tunnihinda, milleks on 140 eurot. Kuivõrd Päästeameti Põhja päästekeskus on riigiasutus, tuleb kaitsjatasu hüvitada riigieelarve vahenditest. Kohus juhindub VTMS § 132 p 3. Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 18.12.2017.a. kell 13.00 Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/