Obsah (6)

§ 657§ 652§ 162§ 163§ 190§ 386

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-15-13

§ 657

lg 2 alusel materiaal- ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja tunnistab sundtäitmise täiteasjas 084/2015/2170 lubamatuks laenulepingu ülesütlemisest tuleneva võlgnevuse sundtäitmisel. Täitemenetlus on lubatav laenulepingu osamaksete võlgnevuse (246,53 eurot ja lisanduv viivis) sundtäitmisel ja selles osas jätab ringkonnakohus hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus jätab 50 % hageja menetluskuludest kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostjal ei olnud õigus VÕS § 88 lg 1 ja 2 alusel alates
2. märtsist 2015 debiteerida laenulepingu nr XXXXXXXXXXX tagastamiskohustuse katteks A.L. e kontolt rahasummasid, mille selgitusse oli makse tegija märkinud, et tegemist on laenu XXXXXXXXXXX märtsi-, aprilli- ja maikuu 2015 osamaksetega. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei teinud rahamakset (sooritust) kostjale. Samuti ei teinud võlgnik (A.L. ) kostjale tahteavaldust selle kohta, millist kohustust ta täitis (kostja debiteeris raha ise). Seetõttu ei ole ka VÕS § 88 lg 1 ja 2 kohaldatavad. Ringkonnakohus selgitab, et VÕS § 88 lõike 1 kohaldamise eelduseks on muuhulgas tahteavalduse tegemine selle kohta, millist kohustust täidetakse. Hageja kandis raha A.L. ele, mitte kostjale. A.L. e pangakontol olnud raha päritolu, muu hulgas selle saamine hagejalt, ning raha A.L. e kontole laekumise selgitused ei oma kostja jaoks tähendust VÕS § 88 lg 1 mõttes. Võlausaldaja ei pea ega saagi kontrollida, kellelt ja millise selgitusega on võlgniku pangakontole raha laekunud. Kuna võlgnik ei määranud, millist kohustust ta VÕS § 88 lg 1 mõttes täitis, ei ole asjakohane ka viide VÕS § 88 lg 2 ning väited kohustuse võrdsest või ebavõrdsest tagatusest.
3. Ringkonnakohus selgitab, et A.L. i pangakonto paiknemine Swedbank AS-s (kostja juures) ei tähenda seda, et hageja oleks makse teinud kostjale. Tegu on A.L. e kontoga ja sinna laekunud raha oli A.L. e nõudeõigus kostja vastu. A.L. e kontole laekunud raha kuulus tema vara hulka. Seetõttu ei saa hageja tehtud makset käsitleda kohustuse täitmisena kostja ees. Järelikult ei täitnud võlgnik A.L. laenulepingut XXXXXXXXXXX kohaselt ning sellest laenulepingust on A.L. el kostja ees võlgnevus 246,53 eurot, millele lisandub viivis (kt I, tl 39). Selle võlgnevuse suhtes on võimalik sundtäitmine.
4. Ringkonnakohus leiab, et tähelepanu väärib hageja väide, et laenulepingu ülesütlemise avalduse formaalsed eeldused on täitmata. Sellele tugines hageja nii hagiavalduses (kt I, tl 2-3) kui ka vastuses apellatsioonkaebusele (kt II, tl 16). Maakohus analüüsis küll otsuses ülesütlemise avalduses täiendava tähtaja andmist ning selle kättetoimetamist (VÕS § 416 lg 1), kuid jättis tähelepanuta VÕS § 416 lõikes 2 sätestatud krediidiandja kohustuse pakkuda tarbijale hiljemalt koos VÕS § 416 lõikes 1 sätestatud tähtajaga võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et VÕS § 416 lg 2 täiendab tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piiranguid ning tegu on VÕS § 421 kohaselt imperatiivse regulatsiooniga, mistõttu toob selle eiramine kaasa ülesütlemise avalduse tühisuse (3-2-1-1-07 p 24). 6 Maakohus jättis hindamata esitatud tõendid selle kohta, kas kostja pakkus võlgnikule võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks (VÕS § 416 lg 2).

§ 652

lg 2 sätestab, et ringkonnakohus ei võta aluseks asjaolu ega tõendit, mis esimese astme kohtu menetluses küll esitati, kuid mis on jäetud esimese astme kohtu menetluses õiguspäraselt arvestamata.

§ 652

lg 3 p 1 kohasel tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Kuna maakohus jättis ülesütlemise avalduse põhjendamatult ja materiaal- ja menetlusõigust rikkudes hindamata osas, kas selles pakuti võlgnikule võimalust läbirääkimisteks, hindab ringkonnakohus vastavat tõendit ise ja teeb seda järgnevalt. Kostja

1. mai 2015 laenulepingu ülesütlemise avalduses on märgitud järgmine lause: „Lisainfot võlgnevuse suurusest konkreetsetel kuupäevadel ja võimalike kokkulepete saavutamise kohta saate alltoodud kontaktandmetel“ (kt I, tl 39). Ringkonnakohus on seisukohal, et see lause on ebapiisav, et täita VÕS § 416 lõikes 2 sätestatud nõuet. VÕS § 416 lõike 2 eesmärgiks on võlgnevuse likvideerimine läbirääkimiste teel, et vältida laenulepingu ülesütlemist. Seetõttu peab krediidiandja tegema tarbijast laenusaajale krediidilepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lõike 2 kohaselt selge, üheselt mõistetava ja otsese pakkumise läbirääkimistesse astumiseks eesmärgiga kokkuleppele jõuda. Kostja ei teinud pakkumist kokkuleppele jõudmiseks, vaid märkis ebamäärase viite kontaktandmetele, kust saab lisainfot muu hulgas võimalike kokkulepete saavutamise kohta. Kostja ei tõendanud, et ta oleks teinud laenusaajale pakkumise läbirääkimisteks muul viisil või muus dokumendis ega esitanud kohtule sellekohaseid tõendeid. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus võlgnevus laenumaksete osamaksete tasumata jätmisest on väike (246,53 eurot), on kokkuleppele jõudmine tõenäoline ja läbirääkimiste mittepakkumine võis negatiivselt mõjutada kokkuleppe sõlmimise võimalikkust. Lähtuvalt VÕS § 416 lõike 2 mõttest peab krediidiandja näitama üles aktiivset rolli läbirääkimiste pidamisel ja analüüsima võimalikke lahendusi kokkuleppele jõudmiseks.
2. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Võttes arvesse, et laenulepingu ülesütlemine on tühine (otsuse p 9), ei ole kogu laenulepingust tulenev võlgnevus sissenõutavaks muutunud ning seda ei saa sundtäita. Seetõttu on selles osas sundtäitmine TMS § 221 lg 1 kohaselt lubamatu. Kuna ringkonnakohus jõudis seisukohale, et A.L. e kontole tehtud maksed ei olnud laenulepingu XXXXXXXXXXX täitmine (otsuse p 7-8), on A.L. el kostja ees võlgnevus 246,53 eurot, millel lisandub viivis. Seda nõuet on iseenesest võimalik sundtäita ja seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus tunnistas lubamatuks kogu sundtäitmise. 11.

§ 162

lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

alusel kannavad menetluskulud hagi osalise rahuldamise korrad pooled võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab ringkonnakohus hagi osaliselt lähtuvalt täitemenetluse ajal sissenõutavaks muutunud nõudest. Samas ei tunnista ringkonnakohus täitemenetlust lubamatuks tervikuna. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on jätta hageja menetluskuludest 50 % tema enda kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. 7 12. Maakohus andis hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (RÕS § 8 p 1). Kui menetlusosalisele anti riigi õigusabi ilma hüvitamiskohustuseta, ei mõisteta riigi õigusabi kulu menetlusosaliselt välja isegi siis, kui lahend tehakse tema kahjuks (3-2-1152-12 p 23). Samas tuleb

§ 190

lg 3 alusel mõista 50 % hageja riigi õigusabi kuludest kostjalt välja riigi kasuks. Maakohus määras hageja riigi õigusabi tasu suuruseks 626 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja vandeadvokaat Aare Kaldma taotlus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuvalt RÕS §-st 22 lg 1 ja §-st 22 lg 7 ning Justiitsministri

1. juuli
2. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ §-st 10 lg 1 rahuldada ja määrata hageja riigi õigusabi tasu suuruseks ringkonnakohtus 312 eurot, s.h käibemaks. Võttes arvesse eelnevat, peab kostja riigile hüvitama hageja riigi õigusabi tasu 469 eurot (626+312)/
4. Maakohus andis hagejale ka menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja vabastas hageja riigilõivu tasumisest.

§ 190

lg 3 alusel tuleb mõistja kostjalt välja riigi kasuks 50 % hageja riigilõivust (550 eurot), milles hageja oli menetlusabi korras vabastatud, s.o 275 eurot. 14. Ringkonnakohus leiab, et hageja tuleb vabastada 50 % riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest

§ 190lg 7 alusel.

Hageja on pensionär, tema sissetulek on maakohtu tuvastatu kohaselt madal. Arvestades tema kinnisasja suhtes käivat täitemenetlust ning tema halba majanduslikku olukorda, oleks hageja suhtes ebaõiglane mõista riigi kasuks temalt välja riigilõiv, mille tasumise kohustusest oli ta maakohtus vabastatud. 15.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Maakohus peatas hagi tagamise korras täitemenetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni. Kuna ringkonnakohus jätab hagi osaliselt rahuldamata, tühistab ringkonnakohus

§ 386lg 4 alusel hagi tagamise osas, milles hagi jäetakse rahuldamata.

Hagi jääb tagatuks maakohtu määratud viisil laenulepingu osamaksetest tuleneva võlgnevuse täitmisel, s.o 246,53 eurot ja lisanduv viivis. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 8 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi