lg 1 alusel 8% ulatuses hageja kanda ja 92% ulatuses kostja kanda ning määras need kindlaks ja tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude hüvitise nõuded. Apellatsioonkaebus
lg 1 p 6 alusel keelduda.
lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Pooled ei vaidle asjaolude ja tõendite üle, vaid neil on eriarvamus TLS § 100 lg 5 tõlgendamise osas. Hageja on veendumusel, et sõltumata sellest, kas töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg tuleneb seadusest, kollektiivlepingust või töölepingust, on poolel õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kuivõrd pooled olid praegusel juhul kokku leppinud, et töölepingu ülesütlemisest tuleb ette teatada kaks kuud, tuli päeva pealt töölepingu lõpetamise tõttu kostjal hagejale kahe kuu ulatuses töötasu kompenseerida. Kostja seevastu arvab, et TLS § 100 lg-s 5 on sätestatud ammendav loetelu allikatest, kust võivad tuleneda etteteatamistähtaja pikkused, mille järgimata jätmisel tuleb töötajale hüvitist maksta. Maakohus nõustus siinkohal hageja tõlgendusega ja sellega nõustub ka ringkonnakohus. Tsiviilõiguses valitseb lepinguvabaduse põhimõte, s.t pooled on vabad kujundama nendevahelist lepingulist suhet. TLS-is on sätestatud lepinguvabaduse põhimõttele üks piirang ja see tuleneb TLS §-st 2. Viidatud sätte järgi on tühine TLS-is ja võlaõigusseaduses (VÕS) lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe 3 võimalus on TLS-is ette nähtud. Vaidlusalune tingimus (lepingu p 8.3) erineb seaduses sätestatust, kuid viidatud erisus, mille järgi tuleb tööandjal töötajat töösuhte lõppemisest teavitada ühe kuu asemel kaks kuud ette, ei kahjusta töötajat. Seega on viidatud kokkulepe lubatav. Kuivõrd TLS § 100 lg 5 sisuks on, et etteteatamistähtaja järgimata jätmisel on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel, pooled leppisid kokku etteteatamistähtajas kaks kuud ning kostja maksis koos lõpparvega hagejale hüvitise vaid 30 kalendripäeva ulatuses, oli hagi põhjendatud ja kuulus õigesti rahuldamisele. Vastuseks kostja väitele, et lepingu p-i 8.3 tuli tõlgendada selliselt, et see kehtib üksnes töösuhte lõpetamisel poolte kokkuleppel, märgib ringkonnakohus, et sellist tõlgendust ei toetanud sätte sõnastus ja asukoht töölepingus. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (
Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust kostjale ei tagasta. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.