ja § 344 lg 1 järgi ja Ragnar Reintam’i süüdistus
augusti
lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi vangistusega 3 aastat.
lg 1 alusel loeti kergem karistus, so Harju Maakohtu 14.02.2013 otsusega mõistetud karistus 11 kuud vangistust kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 3 aastat.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat, 11 kuud ja 9 päeva vangistust, mis
lg 1 ja 3 alusel jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga kuni 11.06.
lg 1 järgi süüditunnistamise, temale karistuse ning liitkaristuse mõistmise osas. 2. Teha uus otsus, millega: 2.1. Mõista Kert Verbitski
MS § 238 lg 2 kohaselt Kert Verbitskile
järgi mõistetud karistust (kuus kuud) ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel liita mõistetud karistusele Pärnu Maakohtu 12.06.2013 otsusega nr 1-13-4768 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 9 (üheksa) päeva ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud ja 9 (üheksa) päeva.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuse, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.05.2016 kuni 28.05.2016, s.o 2 päeva ja vahi all viibimise aeg 22.02.2017 kuni 21.04.2017, s.o 59 päeva, lugedes mõistetud karistusest ära kantud karistuseks 61 (kuuskümmend üks) päeva, so 2 (kaks) kuud ja 1 (üks) päev ning mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva, millise karistuse kandmist tuleb arvestada alates süüdistatava viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 01.05.
Samuti süüdistatakse Kert Verbitskit selles, et tema kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal võltsis sõiduauto BMW 316i registreerimisnumbriga CCC CCC müügilepingut kuupäevaga 12.09.2016, eesmärgiga tõendada sõiduauto omandi kuuluvust Ragnar Reintamile, et viimane saaks müügilepingus viidatud sõiduauto kätte politsei parklast aadressilt Rahumäe tee 6, Tallinn ja tagastaks selle Kert Verbitskile. Seega Kert Verbitski pani toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise, s.o
Maakohtu otsus
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. Tunnistati Kert Verbitski süüdi
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõisteti liitkaristuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Kert Verbitskile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel liideti mõistetud karistusele Pärnu Maakohtu 12.06.2013 otsusega nr 1-13-4768 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 9 (üheksa) päeva ning mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 9 (üheksa) päeva.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.05.2016 kuni 28.05.2016, s.o 2 päeva ja vahi all viibimise aeg 22.02.2017 kuni 21.04.2017, s.o 59 päeva, lugedes mõistetud karistusest ära kantud karistuseks 61 (kuuskümmend üks) päeva, so 2 (kaks) kuud ja 1 (üks) päev ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud ja 8 (kaheksa) päeva, millise karistuse kandmist arvestati alates süüdistatava viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 01.05.2017. Kert Verbitski suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jäeti muutmata ning see tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaja saabumisel. Kert Verbitskilt mõisteti välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 (seitsesada viis) eurot; määratud kaitsjate Toomas Pilti tasu summas 48 (nelikümmend kaheksa) eurot; Karine Nersesjani tasu summas 24 (kakskümmend neli) eurot; Kadi Sitska tasu summas 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja kohtumenetluses Kadi Sitskale makstud tasu 192 (sada üheksakümmend kaks) eurot, kokku määratud korras kaitsjatele makstud tasu 552 (viissada 3
Kohtuistungil andis süüdistatav Kert Verbitski ütlusi ja selgitas, et sõidukit juhtis Neste tanklast Valdeku tänavani LR. Ta jõudis teha ühe sigareti kui patrull tuli ning nad kinni peeti. Maakohus asus seisukohale, et kohus saab tõenditena arvestada vaid kohtueelsel menetlusel üle kuulatud politseiametnike ütlusi ja videosalvestistisi ning süüdistatava ütlusi. Seejuures leidis kohus, et süüdistatava ütlused on vastuolus tunnistajate ütlustega ja ükski kogutud tõenditest ei kinnita K. Verbitski ütlusi, mistõttu ei saa kohus süüdistatava ütlusi pidada usaldusväärseks ning asub seisukohale, et usaldusväärsemaks tuleb lugeda teised isikulised tõendiallikad, so politseiametnike ütlused, mis omavahel riimuvad ja kinnitavad süüdistatava süüd. Seega asus maakohus seisukohale, et on tõendamist leidnud, et Kert Verbitski juhtis 01.05.2017 kella 09:52 ajal Tallinnas, Valdeku 113 juures mootorsõiduki BMW 325 TDS reg. nr YYY YYY, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning rikkus sellega LS § 94 lg 1 sätestatud nõuet. Kaitsja sedastab, et K. Verbitski on seisukohal, et politseiametnikud eksisid, kui viitasid temale kui autot juhtinud isikule. Männiku tee ja Valdeku tänava ristmikul asuvast tanklast kuni politsei saabumiseni Valdeku 113 juurde oli autot juhtinud isikuks LR. Süüdistatav taotles kohtueelses menetluses ka SV ülekuulamist, kes Neste tanklas koos K. Verbitskiga viibis, kuid prokuratuur keeldus sellest. Politsei pardakaamera salvestisest ei ole võimalik üheselt tuvastada isikute liikumine sõiduki juures ning ei ole eluliselt usutav, et politseinikud, kes kiirustasid nende juurde, 100% ainult vaatasid auto juures viibivaid isikuid, sest sellisel juhul ei oleks järginud nad liiklusohutust. Seega kaitsja arvates tuleks Kert Verbitski selles episoodis õigeks mõista. 3.2. Maakohus asus seisukohale, et omaksvõetud kohtupraktika kohaselt peab võltsitud dokument olema kohane õiguse omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. Antud juhul oli ostu-müügi leping koostatud selleks, et tõendada registrisse kantud vallasasja omandi üleminekut. Seega vaidlusalune leping pidanuks oma sisult näitama seda, et AR ja R. Reintam on oma tahteavalduse vallasasja omandiõiguse muutmiseks kirjalikult vormistanud ja näitavad sellise tahteavaldusega oma tahet, st see dokument peab väljendama koostajate mõtteväljendust. Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole lepingusse müüjana märgitud isik AR avaldanud soovi sõidukit müüa R. Reintamile, kuivõrd ta oli selle sõiduki müünud vahetuse korras KP-le ning ta ei tea sõiduki müügist R. Reintamile midagi. Samuti ei tea ta R. Reintami ennast. Sellest tulenevalt ei saanud AR kui lepingusse märgitud müüja müüa vara R. Reintamile, kuivõrd ta oli juba selle vara eelnevalt võõrandanud ning tal puudus valdus asja üle, rääkimata siis omandiõigusest või käsutusõigusest, mille ta oli asja võõrandamisega juba minetanud. Seega on lepingusse kantud koostajana müüja osas andmed, mis ei ole sisult õiged. Seega ei olnud K. Verbitskil õigust kanda lepingusse müüjana AR andmeid, kuivõrd selliste andmete kandmine lepingusse ei väljendanud AR 4
3.
Mõista Kert Verbitski õigeks
Verbitski 6 kuuks elektroonilisele valvele. 4. Apellatsiooni maakohtu otsusele esitas ka süüdistatav K. Verbitski, kes vaidlustab maakohtu otsust üksnes karistuste liitmise osas
§ § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 kohaselt. Süüdistatav taotleb vangistuse asendamist ÜKT-ga, millele ta oma nõusolekut prokurörile avaldanud või maksimaalseks võimalikuks tähtajaks elektroonilise valve kohaldamist. Süüdistatav märgib, et ta on oma tegude ja käitumise tagajärgede tõsidust mõistnud ning soovib end parandada. Tema puhul esinevad kõik formaalsed eeldused käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele allutamiseks. Temal on toetav perekond ning pooleli on abielu sõlmimine elukaaslasega. Süüdistatav taotleb karistuse mõistmist tema allutamisega elektroonilisele valvele. PROKURATUURI VASTUS ESITATUD APELLATSIOONIDELE 5. Prokuratuur ei nõustu süüdistatava ja tema kaitsja poolt esitanud apellatsioonidega, kuna prokuratuuri arvates maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. 5.1. Kert Verbiski kaitsja Kadi Sitska apellatsioonkaebuse osas märgib prokuratuur järgmist: Kaitsja leiab kaebuse punktis 4, et K.Verbitski tuleb õigeks mõista
Prokurör on seisukohal, et maakohus on põhjalikult põhistanud kohtuotsuses (lk 6 jj) milliste tõendite alusel ja kuidas kohus jõudis süüdimõistva otsuseni antud episoodis ning ei pea vajalikuks siinkohal neid põhistusi korrata. Puutuvalt võimaliku tunnistaja (SV) ülekuulamata jätmisesse on prokurör juba kohtueelses menetluses selgitanud, et kriminaalmenetluses viiakse läbi vaid vajalikke ja põhjendatud toiminguid. Nagu nähtus ka kohtuistungil uuritud tankla valvekaamera videosalvestusest lahkus sõiduk (valge kaubik), mida SV väidetavalt juhtis, tanklast üksjagu enne sõiduki BMW 325 TDS reg.nr. YYY YYY milles viibisid K. Verbitski ja LR, tanklast lahkumist. Tunnistajate ütluse kohaselt SV ei viibinud ei kohas kus politseiametnikud K. Verbitski poolt mootorsõiduki juhtimist nägid ega sõiduki peatumiskohas, seega puudus igasugune vajadus SV tunnistajana ülekuulamiseks, kuna puudus igasugune alus arvata, et ta omas süüteo asjaolude kohta asjakohast teavet. Ka maakohus pidas tõendite kogumit piisavaks lühimenetluses K. Verbitski süüditunnistamiseks ega tagastanud asja prokuratuurile põhjendusel, et vaja oleks läbi viia täiendavaid menetlustoiminguid ja koguda tõendeid. Samuti nii süüdistatav K. Verbitski kui tema kaitsja olid nõus lühimenetluses asja arutamisega, teadlikud sellest millised tõendid kriminaalasjas kogutud on ja milliste tõendite kogumisest prokuratuur kaitsja taotluse alusel keeldus ning et neil on täielik õigus ka lühimenetlusest loobuda ja nõuda asja lahendamist üldmenetluses, kus SV oleks võimalik tunnistajana üle kuulata kaitsja taotlusel. Kuivõrd seda ei tehtud siis on viited võimalikele muudele tõenditele apellatsioonkaebuses asjakohatud. 5.2. Esitatud apellatsioonis kaitsja leiab, et süüdistuses
ÜS § 89 mõistes. Prokurör kaitsja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et ka selles osas on maakohus põhjalikult ja veenvalt selgitanud, miks K. Verbitski antud süüdistuses süüdi tunnistati. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. 6
5.
Kert Verbitskile mõistetud karistuse liik ja määr prokuratuuri arvates täielikult peegeldab tema süü suurust ning võtab arvesse tema isikut ning ka selles osas palub prokuratuur jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonides toodud väidetega, prokuratuuri vastusega apellatsioonidele, leiab, et apellatsioonides toodud argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna. Sellele vaatamata maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele Kert Verbitski süüditunnistamise ning temale karistuse mõistmise osas
MS § 339 lg 2 mõttes. Oma seisukohti põhjendab ringkonnakohus alljärgnevalt. 7. Vastuseks kaitsja apellatsioonis toodud argumendile, et Kert Verbitski süü 01.05.2017 episoodis
¹ järgi ei ole tõendatud, peab kohtukolleegium esmalt vajalikuks märkida, et kriminaalasi saabus maakohtusse lühimenetluse korras. Nähtuvalt kriminaalasjas materjalidest K. Verbitski ise taotles kriminaalasja lahendamist lühimenetluse korras kohtusse tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal vastavalt KrMS §-dele 233 ja 234 (lk 197). 08.06.2017 esitas kahtlustatava K. Verbitski kaitsja K. Sitska prokuratuurile taotluse täiendavate tõendite kogumiseks, milles palus kuulata üle tunnistajana SV ning nõuda välja K. Verbitski iseloomustus viimase kriminaalhooldusametnikult EL-lt. Prokuratuur jättis 09.06.2017 oma määrusega kaitsja taotluse rahuldamata põhjendusel, et SV ei puutu käesolevasse kriminaalasja ega saaks anda ütlusi, millede põhjal oleks tuvastatav K. Verbitski süü tuvastamine või puudumine 01.05.2017 episoodis. Samuti ei pidanud prokuratuur vajalikuks nõuda kahtlustatava K. Verbitski iseloomustust põhjendusel, et asjas olevate materjalide põhjal on ilmne, et K. Verbitski katseaeg ei kulgenud probleemideta (lk 209-211). 7
¹ järgi 01.05.2017 kuriteo episoodi toimepanemises on tõendamist leidnud eelkõige kolme politseiametnike ütlustega. Maakohus on veenvalt põhistanud, miks ta leiab, et just politseiametnike RK’u, NS ja PP ütlustega on ümber lükatud süüdistatava kaitseversioon toimunust. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu hinnanguga tõenditele ja süüdistatava käitumisele selles episoodis ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Kohtukolleegium juhib tähelepanu ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo nr 3-1-1-77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu vaidlustatud otsuses aga tuvastatavad. Esitatud apellatsioonis kaitsja üksnes toetab süüdistatava seisukohta, et politseiametnikud eksisid, kui viitasid süüdistatavale kui autot juhtinud isikule. Selline väide jääb aga paljasõnaliseks. Üksnes mittenõustumine maakohtu põhjenduste ja järeldustega ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ühekülgselt või puudulikult. 9. Kert Verbitski süüditunnistamise osas
Kuigi esitatud apellatsioonis kaitsja ei tee otseselt etteheiteid K. Verbitskile esitatud süüdistuse sõnastusele, kohtukolleegium leiab, et K. Verbitskile esitatud süüdistus selles, et „ta täpselt tuvastamata ajal võltsis sõiduauto BMW 316i registreerimisnumbriga CCC CCC müügilepingut kuupäevaga 12.09.2016, eesmärgiga tõendada sõiduauto omandi kuuluvust Ragnar 8
MS § 268 lg 1 sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 268 lg 5 esimene lause näeb ette, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Seega saavad isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. (RKKK nr 3-1-1-24-05, p 14; nr 3-1-1-84-12, p 10 ja 27; nr 3-1-1-80-13, p 7.2.1; nr 3-11-59-16, p 21, 22) Kohtukolleegium on seisukohal, et K. Verbitskile esitatud süüdistuses ei nähtu kuidas ja millises osas K. Verbitski on automüügilepingut võltsinud ehk koosseisule vastavaid objektiivseid faktilisi asjaolusid. Maakohus on asunud aga süüdistust sisustama kohtu poolt uuritud tõenditega ning tõendite hindamise tulemusena tuli järeldusele, et Kert Verbitski kandis sõiduauto BMW 316i reg. nr CCC CCC müügilepingule andmeid oletatava müüja AR eest, mis moodustabki dokumendi võltsimise. Tõendamist on leidnud, et AR 12.09.2016 müügilepingut ei ole täitnud ega allkirjastanud. Kohtukolleegium kordab, et kriminaalasja menetletakse ainult süüdistusakti piires, millest maakohus on KrMS § 268 lg 1 nõudeid eirates väljunud. Sellega on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kuna fakti, mis võimaldaks hinnata, kas K. Verbitski poolt AR müügilepingusse auto müüjana kandmine moodustab dokumendi võltsimist, ei ole süüdistuses välja toodud, ei saa seda asjaolu KrMS § 268 lg 1 ning lg 5 esimese lause kohaselt ka kohtumenetluses tuvastada. Seda sõltumata kriminaalasjas kogutud tõendite sisust. Kolleegium osutab, et süüdistuse sisu peab kajastama faktiliste (eluliste) asjaolude kirjeldust, mitte seaduses sätestatud süüteokoosseisu tunnuste ümberkirjutust (vt RKKK nr 3-1-1-20-15, p 38; nr 31-1-32-13, p 7; 3-1-1-59-16, p 29). Kuna K. Verbitskile esitatud süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude kogum ei võimalda ka selle tõendatuse korral järeldada, et süüdistatav võltsis auto ostu-müügi lepingut
Verbitski selles süüdistuse episoodis õigeks mõista. 10. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et KrMS § 340 lg 1 kohaselt ringkonnakohus teeb apellatsioonis esitatud taotlusest lähtudes või sellest sõltumata uue otsuse, kui ta tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mis süüdistatava olukorda raskendab. KrMS § 340 lg 3 kohaselt materiaalõiguse sätte ebaõige kohaldamise tuvastamise korral peab kohus KrMS § 340 lg 1 sätteid kohaldama ka teiste süüdistatavate suhtes, sõltumata sellest, kas nad on apellatsiooni esitanud. R. Reintamm on käesolevas kriminaalasjas maakohtu poolt süüdi tunnistatud dokumendi võltsimises, s.o
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi, s.o
R. Reintamm ega tema kaitsja ei ole maakohtu otsusele apellatsiooni esitanud. R. Reintammile esitatud süüdistus seisnes selles, et tema, kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal võltsis teadlikult ja tahtlikult sõiduauto BMW registreerimisnumbriga CCC CCC müügilepingu kuupäevaga 12.09.2016 täites sellel ostja andmed eesmärgiga tõendada sõiduauto 9
lg 1 järgi kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mitte materiaalõiguse sätte ebaõige kohaldamise tõttu, seega ei kohaldata KrMS § 340 lg 3 sätteid R. Reintammile. 11. Maakohtu otsuse tühistamine ning K. Verbitski õigeksmõistmine
maakohtu otsuse tühistamist ka Verbitskile
lg 1 järgi mõistetud karistuse ning lõpliku liitkaristuse mõistmise osas ning uue otsuse tegemist karistuse mõistmise osas. Kohtukolleegium siiski leiab, et süüdistatava ja kaitsja apellatsioonides toodud argumendid K. Verbitskile mõistetud karistuse osas tähelepanu ei vääri. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks K. Verbitskile
järgi mõistetud ning
Apellandid ei osuta ühelegi asjaolule, mis oleks jäänud maakohtu poolt karistuse mõistmisel tähelepanuta. Taotletakse vaid mõistetud reaalse vangistuse asemele rahalise karistuse mõistmise kaalumist või süüdimõistetu allutamist käitumiskontrollile või vangistuse asendamist ÜKT-ga. Vastuseks kaitsja argumendile rahalise karistuse mõistmise võimalikkuse osas peab kohtukolleegium märkima, et olukorras, kus süüdistatavale varasemalt määratud korduvad rahatrahvid (lk 144-148) ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma, ei täidaks uue rahalise karistuse kohaldamine eripreventiivset eesmärki, kuna see on ennast konkreetse isiku puhul karistusliigina ammendanud. Maakohus on põhjalikult argumenteerinud miks ei pea ta võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes ei uuesti liitkaristusest tingimisi vabastamist ja süüdistatava allutamist elektroonilisele valvele ega ka mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega selles osas ning ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohtu poolt mõistetud karistuse määra
Sellest tulenevalt maakohtu poolt süüdistatavale mõistetud vangistus
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendab ringkonnakohus Kert Verbitskile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel liidab ringkonnakohus mõistetud karistusele Pärnu Maakohtu 12.06.2013 otsusega nr 1-13-4768 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 9 (üheksa) päeva ning mõistab kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud ja 9 (üheksa) päeva.
lg 1 alusel arvestab ringkonnakohus karistusaja hulka eelvangistuse, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.05.2016 kuni 28.05.2016, s.o 2 päeva ja vahi all viibimise aeg 22.02.2017 kuni 21.04.2017, s.o 59 päeva, lugedes mõistetud karistusest ära kantud karistuseks 61 (kuuskümmend üks) päeva, so 2 (kaks) kuud ja 1 (üks) päev ning mõistab ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva, millise karistuse kandmist tuleb arvestada alates süüdistatava viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 01.05.2017. 10
MS § 337 lg 1 p 4 alusel. Sellest tulenevalt kannab käesolevas asjas menetluskulud riik. 13. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; § 338 p 3; § 339 lg 2; § 340 lg 2 p 2 kohtukolleegium tühistab Harju Maakohtu 31.08.2017 otsuse Kert Verbitski süüditunnistamise ja karistamise osas
Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Muus osas jätab kohtukolleegium Harju maakohtu otsuse muutmata, rahuldab K. Verbitski kaitsja apellatsiooni osaliselt ning jätab süüdistatava K. Verbitski apellatsiooni rahuldamata. allkirjastatud digitaalselt 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.