1-17-7440/15

1-17-7440 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017, Tallinn Kohtuistungi toimumise aeg
2. oktoober 2017 Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kriminaalasja number 1-17-7440 Kohtukoosseis Andres Parmas, Pavel Gontšarov ja Sten Lind Kriminaalasi Indrek Triebstocki süüdistus § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. augusti
4. a otsus, kiirmenetluses, lühimenetluse sätete kohaselt Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav Indrek Triebstock (isikukood 37104145211); elukoht XXX; varem kriminaalkorras karistatud; kinni peetud 5.
5. august 2017; vahistatud alates
6. augustist 2017 Prokurör Abiprokurör Silja Seeder Kaitsja Vandeadvokaadi abi Raiko Paas RESOLUTSIOON
7. Muuta Harju Maakohtu
8. augusti
9. a otsuse põhiosa, jättes sellest välja Indrek Triebstocki maakohtu istungil süü omaksvõtu ja selgitused.
10. Muus osas jätta vaidlustatud kohtuotsus muutmata.
11. Jätta apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 1-17-7440 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Indrek Triebstockile esitati süüdistus KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et varem KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi karistatud isikuna lõi ta oma abikaasat JT
13. augustil 2017 kaks korda rusikaga pea piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusena kriimustuse vasaku kõrva taga.
14. Harju Maakohtu
15. augusti
16. a otsusega tunnistati I. Triebstock KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi ja teda karistati kuue kuu vangistusega. KrMS §238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra nelja kuu vangistuseni. KarS § 65 lg 2 suurendati seda karistust I. Triebstockile varem mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra, mõistes talle liitkaristuseks kaks aastat ja kaks kuud vangistust. Karistusaja hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg. Maakohus vahistas I. Triebstocki. Samuti mõisteti kohtuotsusega temalt ositi kaheteist kuu jooksul menetluskuludena välja 352,5 eurot sundraha ja 168 eurot kaitsjatasu. Maakohus kohaldas I. Triebstockile VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel lähenemiskeelu kannatanu JT suhtes tähtajaga 36 kuud. Samuti lahendas maakohus asitõendiga seonduva küsimuse. 3.
17. Maakohus leidis, et I. Triebstocki süü on tõendatud esmalt kannatanu ütlustega toimunu asjaolude kohta ja nimelt, et I. Triebstock muutus ühise alkoholitarvitamise käigus vägivaldseks ja lõi teda kaks korda rusikaga vastu kukalt, kui ta diivanil lamas. Neid ütlusi kinnitab ka kannatanu isiku läbivaatuse protokoll ühes fototabeliga, millega on kannatanul tuvastatud kriimustus vasaku kõrva taga. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juures olevatest fotodest nähtub, et sündmuskohal on valget värvi diivani peal tuvastatud kolm veretaolist plekki ja valget värvi tugitoolil samuti kolm veretaolist plekki. Seega kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, et vahejuhtumi tagajärjel sai keegi korteris viibinud isikutest tervisekahjustusi, mille tulemusena eraldus verd. Kohtus asitõendina vaadeldud häirekeskusse tehtud kõne vaatlusprotokollist nähtub, et JT helistas hädaabinumbrile ja teatas, et tema mees I. Triebstock tuli talle kallale ja lõi teda. Mõni minut hiljem helistas ta uuesti ja teatas, et kuna mees lahkus toast, siis pole politseil mõtet tulla. Tunnistaja VK ütlused kinnitavad, et J. ja I. Triebstocki vahel oli konflikt juba löömisele eelnenud õhtul kui ta neil külas oli. Ta jäi Triebstockide korterisse magama ja ärkas selle peale, et JT ütles I. Triebstockile, et „sina mind rohkem ei löö“ ning helistas politseisse. Ta nägi kannatanu vasaku kõrva juures verd ja seda, et kannatanu hoidis kätt kõrva juures. I. Triebstock lahkus seepeale sündmuskohalt. Kuigi I. Triebstock end kohtueelses menetluses süüdi ei tunnistanud ja eitas kannatanu löömist, on ta kohtuistungil enda ütlusi muutnud ja tunnistanud end süüdi, öeldes, et „oli rüselus ja kui on vigastused, siis ei vaidle enam mitte millelegi vastu.“ Välistatud on võimalus, et süüdistatava ja kannatanu vahel toimus kaklus, sest süüdistataval pole tuvastatud mingeid vigastusi. Küll on aga süüdistaval tuvastatud alkoholijoove, mistõttu on usutav, et ta ei mäleta kõiki sündmusi täpselt. Maakohus leidis, et ei ole alust kahtlustada nõuetekohaselt hoiatatud kannatanut valeütluste andmises. Tema räägitu on olnud kokkulangev nii suulise kuriteoteate tegemisel kui ka hiljem ütlus andes ja samuti haakuvad ütlused teistest tõenditest nähtuvaga. 2 1-17-7440 3.
18. Maakohtu hinnangul on eluliselt usutav, et JT tundis löökide tagajärjel, millega põhjustati talle tervisekahjustusena kriimustus ja verejooks kõrva tagant, füüsilist valu. Selline valutunne on ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast tuvastatav. Süüdistatavale on objektiivselt omistatav tema teo tagajärjel kannatanule valuaistingu tekkimine. 3.
19. Maakohus leidis, et süüdistatav pani talle süüks arvatud teo toime kavatsetult. Samas ei tuvastanud kohus I. Triebstocki teo õigusvastasust või tema süüd välistavate asjaolude esinemist. 3.
20. Kohus tuvastas veel selle, et I. Triebstock on isik, keda on juba varem karistatud lähisuhtes vägivallateo toimepanemise eest, mistõttu kuulub tema tegu kvalifitseerimisele just KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. 3.
21. I. Triebstockile karistust mõistes arvestas maakohus tema teo ja kannatanule tekitatud tervisekahjustuse iseloomu. Tema süüd raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine kohtuistungil. Samuti arvestas kohus seda, et I. Triebstocki on varem korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Teda on varem karistatud vangistusega, mis on asendatud üldkasuliku tööga, samuti on talle kohaldatud šokivangistust, kuid süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning kuritegelik käitumine on kujunenud talle elustiiliks. Ta pani uue kuriteo toime katseajal, olles vaid veidi enam kui kuu varem tingimisi enne tähtaega vanglast vabanenud. Toime pandud kuriteod on valdavalt seondunud alkoholi tarvitamisega, alkoholi tarvitamine on iseloomustanud ka tema kriminaalhooldust – ta on korduvalt rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Ta ei ole esitanud tõendit alkoholivastasele ravile siirdumise kohta. Need asjaolud näitavad, et senistest karistustest tingimisi vabastamine, nagu ka vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ei ole suutnud teda motiveerida õiguskuulekale käitumisele. Vastupidi, ta on taas alkoholijoobes sama kannatanut rusikaga löönud. See on sama kannatanu suhtes juba neljas vägivallategu. Selle kõige põhjal järeldas maakohus, et I. Triebstock ei ole kriminaalhooldusele sobiv isik. Tema puhul ei ole põhjendatud rahalise karistuse kohaldamine. Kuigi enda sõnutsi süüdistatav töötab ja tema sissetulek on 2500-3000 eurot kuus, ei kinnita seda MTA andmed, mille kohaselt oli isiku sissetulek
22. a kokku 7357 eurot. Samuti nähtub kriminaalhooldaja vastusest, et isikul on tööl asjad ummikusse jooksnud. Lisaks kinnitas I. Triebstock ise, et tal on varasemast tasumata kohtukulusid 3000 euro ringis. Sissetuleku olemasolul tasuks isik varasemad kohtukulud ja võlgnevused, kuid I. Triebstock ei ole seda teinud. Seega vaatamata I. Triebstocki enda väidetele puuduvad tal tegelikult vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Kergemaliigilise karistuse mõistmise välistab ka see, et I. Triebstocki on varem juba korduvalt vangistusega karistatud ning vaid lühikest aega pärast viimast kohtuotsust on ta taas katseajal sama kannatanu suhtes kuriteo toime pannud. Neil asjaoludel asus maakohus seisukohale, et I. Triebstocki tuleb karistada alammäärast veidi pikema reaalse vangistusega, s.o kuue kuu pikkuse vangistusega. Lühimenetluse tõttu tuleb seda karistust ühe kolmandiku võrra vähendada. Samuti tuleb sellele karistusele liita KarS § 65 lg 2 alusel varem mõistetud karistuse ära kandmata osa. Nõnda kujuneb I. Triebstocki lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 sätestatud kaheaastane tähtaeg välistab I. Triebstockile mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga asendamisega. 3 1-17-7440 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
23. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule I. Triebstocki kaitsja vandeadvokaadi abi Raiko Paas, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ja uue otsusega I. Triebstocki õigeksmõistmist või alternatiivselt maakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ja kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. 4.
24. Apellandi hinnangul on arutataval juhul eksitud KrMS § 7 lg-st 3 tuleneva põhimõtte vastu, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tõlgendada kahtlustatava kasuks. Kannatanu enda ütlustes on märkinud, et ta ei mäleta, kuidas ta kõrva juurde vigastuse sai ning et kas see võis tekkida rüseluse käigus. See on põhjendatud kahtlus, mis tulnuks süüdistatava kasuks tõlgendada. 4.
25. Kaitsja juhib tähelepanu, et kannatanu kehavigastuse suhtes ei ole tehtud ekspertiisi ega küsitud asjatundja arvamust. Kohtueelsel menetlejal olnuks võimalik tellida ekspertiis või küsida arstilt arvamus kehavigastuste ja nende tekkimise põhjuste kohta. Jättes need võimalused kasutamata on menetleja jätnud kogumata olulised tõendid, millega süüdistatava süüdiolekut tõendada saanuks. Kaitsja osutab, et süüdistatav kahetseb juhtunut, kuid eitab kannatanu rusikaga löömist ja talle tervisekahjustuse tekitamist. Ta on seda menetluses läbivalt eitanud. Löömise ja tervisekahjustuse kohta puuduvad muud tõendid peale kannatanu ütluste, seetõttu on arusaamatu, millistele tõenditele tuginevad kohtu järeldused, et kannatanul tekkis löökide tagajärjel tervisekahjustus. 4.
26. Kaitsja arvates on kogutud tõendid löömise ja sellega tekitatud kehavigastuste kohta vastuolulised ja nende alusel ei saa tõsikindlalt tuvastada, et süüdistatav on kannatanut löönud selliselt ja selliste tagajärgedega nagu seda kirjeldatakse süüdistusaktis. Süüdistusaktis on selgelt märgitud, et löömise tagajärjel on tekkinud kannatanul kriimustus. Koheselt pärast etteheidetud sündmusi koostatud ettekande kohaselt kannatanu aga kõrva taga nähtava verise kriimustuse tekkepõhjust ei mäleta. Kannatanu ütluste kohaselt võis kriimustus tekkida rüseluse käigus. Ka tunnistaja VK ei näinud löömist. Seega ei saa kahtlusteta väita, et süüdistatav on üldse kannatanut löönud või et süüdistatava löögid on põhjustanud kannatanule kehavigastuse. 4.
27. Kohus on lugenud I. Triebstocki kuriteo tõendatuks tuginedes süüdistatava kohtuistungil väljendatud süü omaksvõtule; kannatanu ütlustele; isiku läbivaatuse protokollile fototabeliga (millel on näha vasaku kõrva taga kriimustus); sündmuskoha vaatlusprotokollile koos fotodega (diivanil ja tugitoolil näha olevad veretaolist plekid); tunnistaja VK ütlustele; ja süüdistatava kinnipidamise protokollile koos fototabeliga (nähtub, et süüdistataval puudusid vigastused). 4.4.
28. Nende tõendite kohta märgib kaitsja esmalt, et süüdistatava süü omaksvõttu kohtuistungil ei saa pidada tegu tõendavaks asjaoluks, see pole tõend. Süü omaksvõtt läheb vastuollu ülejäänud kriminaalmenetluses kogutud tõenditega. Nimelt puudusid I. Triebstockil 4 1-17-7440 kannatanu löömist kinnitavad kehavigastused (verevalumid kätel). Kannatanu kehavigastus (kriimustus) ei ole vastavuses üldteadaolevalt rusikalöökidega tekkivate vigastustega ning tunnistaja ütlused tõendavad üksnes süüdistatava soovi kannatanut rahustada. Süüdistatav oli valmis kohtuistungil oma süüd tunnistama üksnes lootusest vangistust vältida. 4.4.
29. Kaitsja arvates on vastuoluline asjaolu, et I. Triebstockile heidetakse ette kannatanu löömist näo piirkonda kaks korda ja seda sellise jõuga, et kannatanul hakkas kõrva tagant verd tulema, kuid samas ei ole temal endal tuvastatud mitte ühtegi vigastust – nt verevalumit rusikatel. Arvestades süüdistatavale etteheidetava ründe intensiivust, ei ole ka eluliselt usutav, et kannatanule jäänuks sellest ainult kriimustus. 4.4.
30. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et sündmuskohal viibinud politseiniku sõnul tuvastati kannatanul küll vigastus, kuid selle tekkepõhjust ta ei mäletanud. Puudub igasugune alus järeldamaks seda, et kriimustus kannatanu kõrva taga on I. Triebstocki ründe tulemus. 4.4.
31. Kohus on jätnud arvestamata, et nii süüdistatav kui ka kannatanu olid mõlemad alkoholijoobes ning nad tarbisid ühiselt alkoholi. Mõlemad nad on kinnitanud omavahelist konflikti, kuid arvestades mõlema poole joobeastet, nende emotsionaalselt pingelist perekonnaseisu ja varasemat ajalugu ei saa välistada, et kannatanu ütlused süüdistatavale ette heidetava teo osas on osalt ülevõimendused ja ei kajasta tegelikkuses faktiliselt juhtunut. Seda versiooni kinnitavad ka teised tõendid nende kogumis: kannatanu teadmatus tema vigastuse päritolu kohta, I. Triebstockil igasuguste kehavigastuste puudumine, väidetava ründe ja kannatanul fikseeritud kehavigastuse eluline kokku sobimatus. 4.4.
32. Viimaks juhib kaitsja kohtu tähelepanu aga asjaolule, et tunnistaja VK ütlused ei anna isegi kaudse tõendina alust arvamuseks, et süüdistatav kannatanut ja kaks korda pea piirkonda lõi. Tunnistaja ütlused kinnitavad üksnes seda, et kannatanu oli emotsionaalselt häiritud ja süüdistatav üritas teda rahustada. 4.
33. Kaitsja arvates isegi juhul, kui kohus asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle ette heidetava teo, puuduvad tõendid selle kohta, et ta käitunud kavatsetult. Tahtluse tuvastamisel ei ole maakohus arvestanud, et süüdistatava ja kannatanu vahel esines konflikt ja rüselus, millesse olid haaratud mõlemad pooled; nii süüdistatav kui ka kannatanu olid mõlemad alkoholijoobes; tunnistaja ütlustest nähtuvalt üritas I. Triebstock kannatanut maha rahustada, mitte rünnata; ja kannatanu tervisekahjustused ei viita löömisele või sellele iseloomulikele tagajärgedele.
34. Kannatanu JT esitas kohtule oma kirjaliku seisukoha, milles ta leiab, et I. Triebstocki ei tuleks karistada vangistusega ning rõhutab vajadust kinni pidada lähenemiskeelust.
35. Ringkonnakohtu istungil
36. oktoobril 2017 jäi apellant apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde. Süüdistatav toetas oma kaitsja apellatsiooni. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 5 1-17-7440 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
37. Kriminaalkolleegium, kuulanud avalikul kohtuistungil ära apellandi, süüdistatava ja kaitsja seisukohad, tutvunud apellatsioonis esitatud argumentidega ja kriminaalasja materjalidega, asub seisukohale, et maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
38. Kolleegium ei nõustu apellatsioonis märgituga, nagu oleks maakohus arutataval juhul eksinud KrMS § 7 lg-st 3 tuleneva põhimõtte vastu, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tõlgendada kahtlustatava kasuks. Väidetavad asjaolud, mille osas kaitsja arvates esinevad kõrvaldamata kahtlused, on see, kas I. Triebstock lõi kannatanut ja kas ta põhjustas talle löömisega tervisekahjustused. Mõlemad need asjaolud on maakohus tõenditele tuginevalt tuvastatuks lugenud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste järeldustega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Apellatsioonis esitatud väited, millele tuginevalt soovitakse maakohtu järeldusi kummutada, on aga paljasõnalised ning ebaveenvad. Kaitsja konkreetsete väidete kohta märgib kolleegium alljärgnevat.
39. Tuleb nõustuda kaitsjaga, et maakohus ei tohtinuks rajada järeldust selle kohta, et I. Triebstock pani talle süüksarvatud teo toime, muu hulgas tema süü omaksvõtule maakohtu istungil. I. Triebstocki süü omaksvõtt ja tema selgitused kohtuistungil ei ole hinnatavad tõenditena. Süüdistatav on maakohtu istungi protokollist nähtuvalt keeldunud ütluste andmisest (vt tl-d 92 prd-l–93). Tõendina saakski hinnatavad olla üksnes süüdistatava ütlused, mis on kohtuistungil antud menetlusseadustikuga ettenähtud vormis, s.o vastavalt KrMS § 237 lg-st 6 ja §-st 293 ristküsitlusena. Eelnev tõdemus ei muuda aga kolleegiumi järeldust selles, et kokkuvõttes on maakohus jõudnud tõenditele kogumis antud hinnanguga põhjendatud ja seaduslike järeldusteni. Küll aga tuleb maakohtu otsuse põhiosast välja jätta osad, milles kohus tugineb I. Triebstocki maakohtu istungil väljendatud selgitustele kui tõenditele, s.o maakohtu vaidlustatud otsuse lk-l 3 märgitule, kus maakohus osutab, et „kohtuistungil muutis Indrek Triebstock enda ütlusi ja tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi. Oli rüselus ja kui on vigastused, siis ei vaidle enam mitte millelegi vastu“ (vt tl 108).
40. Seisukoht, nagu välistaks kannatanu löömise see, et I. Triebstocki kätel pole tuvastatud verevalumeid, on alusetu ja võib öelda, et üldteadaolevalt ei jää igast rusikalöögist käele verevalumeid. Pigem võib väita vastupidi – kannatanul üksnes kerge pindmise vigastuse olemasolu korreleerubki sellega, et süüdistatava löögikäel ei ole mingeid vigastusi tuvastatud. Kui löömine oleks toimunud sellise jõu ja intensiivsusega, et kannatanul olnuks tõsisemad vigastused, alles siis võiks asjaolu, et süüdistatava kätel löömisele viitavad vigastused puuduvad, tekkida kahtlus, kas ta on üldse löömise toime pannud.
41. Ka ei ole õige teha VK ütluste põhjal järeldust, et süüdistatav üksnes püüdis kannatanut maha rahustada. VK ütlustest nähtuvalt ta magas kui kannatanu istus ta voodile ning ütles süüdistatavale, et „sina mind enam ei löö.“ Kohe seejärel helistas kannatanu politseile. Samuti märkas tunnistaja, et kannatanu hoidis kätt vasaku kõrva juures ja sealt immitses verd (vt tl 29). 6 1-17-7440
42. Kaitsja seisukoht, nagu ei oleks kõrva kriimustumine üldteadaolevalt kooskõlas rusikalöögiga tekkiva vigastusega, on ainetu. Kannatanu on andnud ütlusi, et süüdistatav lõi teda rusikaga kukla piirkonda siis, kui ta lamas diivanil (vt tl 12 prd-l). Isiku läbivaatuse protokolli juures asuvalt fotodelt (vt tl-d 18 ja 19) on näha vigastuse iseloom, mis ilmselgelt ja üldiselt äratuntavalt vastab niisugusele vigastusele, mida võib tekitada inimesele rusikalöögiga. Seejuures juhib kolleegium tähelepanu veel asjaolule, et süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamisel on ka teda läbi vaadatud ja kinnipidamise protokollile lisatud fotodelt (vt tl 62) nähtub, et kannatanul on parema käe neljandas sõrmes sõrmus. Lüües kannatanut käega, milles oli sõrmus, on veelgi tõenäolisem, et löögiga ka vigastus tekitati.
43. Kolleegium ei nõustu kaitsja väitega, nagu välistaks versiooni sellest, et kannatanu vigastuse põhjustasid just I. Triebstocki löögid asjaolu, et suulises kuriteoteates on kannatanu väljendanud, et ta ei mäleta vigastuse tekkepõhjust. Suulises kuriteoteates on kannatanu ilma kõhklusteta väitnud, et I. Triebstock lõi teda kahel korral rusikaga vastu kukalt ja see tekitas talle suurt valu (vt tl 12 prd-l). Vigastuse kohta on ta öelnud, et tal ei ole meeles, kuidas ta vigastuse sai, kuid lisanud siis, et võimalik, et süüdistatavaga toimunud rüseluse käigus ta vigastuse sai (vt samas). Löömist on ta kinnitanud ka kannatanuna ülekuulamisel (vt tl 23 prd-l). Tunnistaja VK on andnud ütlusi, mille kohaselt nägi ta JT vahetult enne seda, kui kannatanu politseile helistas ja siis hoidis ta vasakut kõrva kinni ning sealt immitses verd (vt tl 29). Kolleegiumi hinnangul puudub igasugune võimalus, et kannatanu oleks võinud kõrvavigastuse saada muul moel kui I. Triebstocki vägivallateo tagajärjel ja kannatanu ning tunnistaja ütlused, samuti tõendid, millega on vigastus ja selle iseloom tuvastatud, on piisavad järeldamaks, et vigastuse põhjustas just süüdistatava tegu.
44. Ka asjaolu, et nii süüdistatav kui ka kannatanu olid kuriteosündmuse ajal alkoholijoobes, ei kummuta mingilgi viisil maakohtu järelduste tõsiselt võetavust. Oluline pole mitte see, kas sündmuses osalenud isikud olid meelemürke tarvitanud, vaid selles, kas nad olid võimelised ümbritsevat maailma adekvaatselt tajuma ja sündmusi talletama. Puuduvad kahtlused, et kannatanu on selleks võimeline olnud – ta tajus enda kallal toime pandud vägivalda, on olnud võimeline selle kohta hiljem ütlusi andma ja need ütlused on kinnitust leidnud nii tunnistaja kui süüdistatava ütlustega.
45. Kaitsja arvates isegi juhul, kui kohus asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle ette heidetava teo, puuduvad tõendid selle kohta, et ta käitunud kavatsetult. Tahtluse tuvastamisel ei ole maakohus arvestanud, et süüdistatava ja kannatanu, kes mõlemad olid alkoholijoobes, vahel esines vastastikune konflikt. I. Triebstock püüdis üksnes kannatanut maha rahustada, mitte rünnata. Kolleegium on juba eespool kummutanud apellandi seisukoha, nagu püüdnud I. Triebstock kannatanut üksnes rahustada. Ka versioon vastastikusest konfliktist on selles mõttes alusetu, et mitte ühestki tõendist ei nähtu, nagu oleks tegemist olnud vastastikuse kaklusega. Vastupidi, tõendid viitavad üksnes ühepoolsele vägivalla kasutamisele. Seejuures ei ole I. Triebstock ega kaitsja ka maakohtu istungil püüdnudki esitada versiooni, nagu olnuks tegemist kahepoolse vägivaldse käitumisega. Konkreetsemalt subjektiivse koosseisu kohta leiab aga kolleegium, et maakohtu järeldus süüdistatava kavatsetud tegutsemisest on 7 1-17-7440 asjakohane. Kannatanu ütlused selle kohta, kuidas vägivallategu aset leidis, ei jäta kahtlust, et löömine oli eesmärgipärane ja konkreetselt kannatanu vastu sihitud käitumine, mis omakorda vastab just subjektiivsest küljest kavatsetud käitumisele.
46. Kaitsja märgib, et kannatanu kehavigastuse suhtes ei ole tehtud ekspertiisi ega küsitud asjatundja arvamust, mistõttu on jäetud kogumata olulised tõendid. Vastuseks neile väidetele märgib kolleegium, et menetlusosaline on üldjuhul vaba otsustamaks, millistele tõenditele tuginevalt ta enda seisukohti tõendada soovib. Nii ei saa ka prokuratuurile ette heita, kui löömisest tingitud tervisekahjustuse tõendamiseks ei ole kogutud ekspertteavet ning on otsustatud süüdistuse versiooni paikapidavust tõendada isikuliste tõendite ja sündmuskohalt kogutud tõendusteabele tuginevalt. Arutataval juhul nähtub sellistest tõenditest üheselt nii vägivallateo toimumise fakt, selle toimepanija kui ka tekitatud vigastuste laad ja raskus. Kolleegium ei näe seetõttu mingit probleemi selles, et arutataval juhul ei ole tervisekahjustuse osas ekspertteadmistele tuginevaid tõendeid kogutud.
47. Kaitsja on esitanud ka alternatiivse taotluse tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks. Samas ei ole võimalik apellatsiooni põhjal mõista, mis on niisuguse taotluse alus. KrMS §-s 341 sätestatakse, millistel juhtudel ja kellele võib ringkonnakohus oma määrusega kriminaalasja uueks arutamiseks saata. Ühelegi sellekohasele alusele apellatsioonis ei viidata ning ühtki niisugust alust ei tuvasta kolleegium ka ise. Seetõttu tuleb kaitsja alternatiivne taotlus jätta rahuldamata.
48. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 3 jätab kolleegium maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid teeb otsuse põhiosas muudatuse, mis ei halvenda kohtualuse olukorda ja jätab otsuse põhiosast välja I. Triebstocki maakohtu istungil süü omaksvõtu ja selgitused. Apellatsiooni jätab kolleegium rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 8