KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2018, Valga Kriminaalasja number 1-16-7948 (kohtueelse menetluse nr 16282000027) Kohtuko

) § 118 lg 1 p 1 järgi Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Milvi Väin Süüdistatav Ülle Kotkas. Isikukood 48006015717; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; elukoht XXX; põhiharidus; töövõimetuspensionär; kriminaalkorras karistamata; tõkend puudub Kaitsja Vandeadvokaat Otto Preem RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Ülle Kotkas süüdi

§ 118

lg 1 p 1 järgi eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises ja karistada teda 2 (kahe) aastase vangistusega. 2. Jätta

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Ülle Kotkas ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ülle Kotkas peab: 2.

1. elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 2.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelata Ülle Kotkasel käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

§ 75

lg 2 p-le 5 tuginevalt kohustada Ülle Kotkast pöörduma kuu aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates arsti poole tegemaks kindlaks alkoholivastase ravi ja ambulatoorse psühhiaatrilise ravi vajadust ning alluma ravile. Juhinduvalt

1-16-7948 § 75 lg 2 p-st 8 kohustada Ülle Kotkast osalema alkoholi tarvitamise riskidega seotud sotsiaalprogrammis.

1. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
2. jaanuarist
3. Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel.
4. Menetluskulu on: 5.
5. sundraha 1 250 (tuhat kakssada viiskümmend) eurot; 5.
6. kohtuarstliku ekspertiisi tasu 61 (kuuskümmend üks) eurot; 5.
7. kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot; 5.
8. kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis tegemise tasu 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot; 5.
9. Valga Advokaadibüroole vandeadvokaat Otto Preemi poolt Ülle Kotkasele kriminaalmenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstav tasu 792 (seitsesada üheksakümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 132 (sada kolmkümmend kaks) eurot; 5.
10. eksperdi sõidukulu 15 (viisteist) eurot.
11. Jätta käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 5.3 ja 5.4 nimetatud kulu riigi kanda.
12. Jätta üks kolmandik käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 5.1, 5.2, 5.5 ja 5.6 nimetatud menetluskuludest ehk vastavalt 416 (nelisada kuusteist) eurot ja 67 (kuuskümmend seitse) senti, 20 (kakskümmend) eurot ja 33 (kolmkümmend kolm) senti, 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot ja 5 (viis) eurot (kokku 706 (seitsesada kuus) eurot) Ülle Kotkase kanda. Ülejäänud kaks kolmandikku nimetatud summadest jätta riigi kanda.
13. Käesoleva otsuse resolutsiooni
14. punktis nimetatud menetluskulu tuleb Ülle Kotkasel tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
15. Konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel Ülle Kotkasele kuuluv nuga ja anda see üle Politsei- ja Piirivalveametile. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates

1. jaanuarist
2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt. See tähendab, et 15 päeva jooksul alates
4. jaanuarist 2018 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. PÕHIOSA Kohus toob kõigepealt välja menetluse senise käigu ja poolte seisukohad (A), tuvastab seejärel faktilised asjaolud (B), annab neile õigusliku hinnangu (C), mõistab Ülle Kotkasele karistuse (D) ja teeb viimaks otsustuse menetluskulude ning asitõendi kohta (E). 2

§ 118lg 1 p 1 järgi süüdistus selles, et ta lõi 13.

jaanuaril 2016 kella 20.00 paiku oma korteris XXX kööginoaga oma elukaaslast I. I. selga ja tekitas talle rindkere tagaseina lahtise haava traumaatilise õhk-veririnnaga ehk eluohtliku tervisekahjustuse. Asjas teostati kohtupsühhiaatriaekspertiis, mille kohaselt oli Ü. Kotkasel teo ajal posttraumaatiline stressihäire ja piirialast tüüpi ebastabiilne isiksus, ent see ei muutnud Ü. Kotkase jaoks võimatuks oma tegevusest aru saada ega seda juhtida. 2. Ü. Kotkase kaitsja leidis kaitseaktis, et süüdistatava isiksushäire tõttu võib olla tarvis kvalifitseerida tegu ümber

§ 119järgi.

1. Ü. Kotkas tunnistas kohtuistungil I. I. löömist, ent ütles samas, et ei suuda lööki meenutada.
2. Kohus määras kohtuliku uurimise käigus Ü. Kotkasele kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia kompleksekspertiisi.
3. Kohtuvaidlustes jäi prokurör süüdistuses öeldu juurde. Ta palus Ü. Kotkase

§ 118

lg 1 p 1 järgi süüdi tunnistada ning karistada teda nelja aastase vangistusega ja jätta see vangistus

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel nelja aasta ja ühe kuu pikkust katseaega kohaldades tingimisi täitmisele pööramata. Süüdistaja palus allutada Ü. Kotkas käitumiskontrollile ja suunata ta lisaks üldistele kontrollnõuetele alkoholi vastasele ravile ja ambulatoorsele psühhiaatrilisele ravile ning kohustada teda osalema sotsiaalprogrammis. 6. Ü. Kotkase kaitsja palus mõista Ü. Kotkas süüdi

§ 119

lg 1 järgi või alternatiivselt karistada süüdistatavat nii, nagu seda soovib prokurör. (B) Faktilised asjaolud

1. Kohus toob kõigepealt välja praeguse kriminaalasja jaoks olulised asjaolud ja selgitab seejärel, mille alusel ta need asjaolud tuvastas.
3. jaanuaril 2016 tarvitasid elukaaslased Ü. Kotkas ja I. I. oma kodus XXX alkoholi. Umbes kella 19.00 paiku soovis Ü. Kotkas magama minna. Ta kutsus ka elutoas olnud I. I. magama. Viimane keeldus. Seejärel siirdus Ü. Kotkas magamistuppa, ent tuli sealt peagi uuesti välja. Ta kutsus I. I. veel vähemalt ühe korra edutult magama. Millalgi läks I. I. elutoast kööki ja hakkas suitsetama. Peagi tuli sinna ka Ü. Kotkas ja hakkas külmkapi juures võileibu tegema. Varsti pärast seda lõi süüdistatav tugitoolis istunud I. I. noaga selga. See noalöök tekitas I. I. rindkere tagaseina lahtise haava traumaatilise õhk-veririnnaga. I. I. tõmbas kohe pärast noahoopi noa seljast välja ja läks elutuppa, kus ta langes meelemärkusetuna maha. Ü. Kotkas helistas Häirekeskusse ja kutsus I. I. kiirabi. Kiirabi tuli kohale ja viis I. I. haiglasse, kus tema elu päästeti.
4. Enamikes asjaoludes vaidlust ei ole. Noalöögile eelnenud sündmused on võimalik tuvastada eeskätt Ü. Kotkase ja I. I. ütluste pinnalt. Et süüdistatav jõi alkoholi, ilmneb lisaks tema enda ja kannatanu ütlustele joobeseisundi tuvastamise protokollist (tl 45). Alkoholi tarvitamise I. I. poolt saab tuvastada lisaks I. I. ja Ü. Kotkase ütlustele I. I. kiirabikaardi (tl 35–38) ja patsiendikaardi (tl 39–41) alusel. Löögist tekitatud vigastus (rindkere tagaseina lahtine haav traumaatilise õhk-veririnnaga) on tuvastatav isiku ekspertiisiakti najal (tl 27–30). Et Ü. Kotkas kutsus kiirabi, tuvastab kohus Ü. Kotkase enda ja tunnistaja H. M. ütluste abil. 3

§ 113lg 1 – § 25 lg 2).

See on kohtu hinnangul ka õige. Tõsi, teist inimest noaga rindkerre lööv inimene tegutseb Riigikohtu hinnangul vähemalt üldjuhul tapmistahtlusega (vt nt RKKKo-d 3-1-1-107-96; 3-1-1-9297; 3-1-1-128-06, p 11; samas aga vt ka RKKKo 3-1-1-79-15, p 8). Praegu see siiski oluline ei ole, sest isegi kui Ü. Kotkas pani toime õigusvastase tapmiskatse, ei olnud see süüline. Seda seetõttu, et süüdistatav kutsus I. I. kiirabi, kes toimetas kannatanu haiglasse, kus tema elu päästeti. Nii loobus Ü. Kotkas I. I. tapmisest

§ 42lg 1 ls 1 mõttes.

13. Süüdistatavale aga on esitatud süüdistus

§ 118lg 1 p 1 järgi I.

I. eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises.

1. I. I. tekkis noalöögi tagajärjel rindkere tagaseina lahtine haav traumaatilise õhkveririnnaga. Rindkereõõnde ulatuv haav kujutab endast
2. augusti 2002 a Vabariigi Valitsuse määruse „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7 lg 2 p 9 kohaselt eluohtlikku tervisekahjustust. Et tekitatud vigastus on eluohtlik, leidis ka ekspert (tl 29). Seega realiseeris Ü. Kotkas

§ 118lg 1 p 1 objektiivse koosseisu.

15. Ü. Kotkas pani teo toime tahtlikult. Kui teist inimest noaga rindkerepiirkonda lööval inimesel on tahtlus ohvri surma osas (vt käesoleva otsuse p 12), on tal seda enam tahtlus pelga eluohtliku tervisekahjustuse osas. Nimelt ei olnud I. I. noaga rindkerre löönud Ü. Kotkasel mingit adekvaatset alust loota, et I. I. elule mingit ohtu ei teki. Seega tegutses süüdistatav tagajärje osas kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

1. Isegi kui nõustuda kaitsjaga, et nuga tungis I. I. selga seinapõrkest, ei oleks see Ü. Kotkase teo koosseisupärasust analüüsides oluline. Saab soostuda õigusteoorias avaldatud seisukohaga, et kausaalahela ebatüüpiline kulgemine omab tähendust üksnes juhul, kui asjade tegelik käik erineb neutraalse kõrvaltvaataja jaoks objektiivselt ette kujutatavast või teo toimepanija jaoks subjektiivselt ette kujutatust olulisel määral (vt nt Wessels/Beulke. Strafrecht. AT.
2. Auflage, § 6/196 ja § 7/258). Nii näiteks on ebaoluline see, kui püstolilasu tagajärjel ei põhjusta sihikule võetu surma mitte otsetabamus, vaid rikošett (Radtke. Übung im Strafrecht für 4

§ 119lg 1 järgi, nagu leidis kaitsja.

18. Kuivõrd ei ilmne ühtegi noalöögi õigusvastasust välistavat asjaolu, oli Ü. Kotkase

§ 118lg 1 p 1 järgne tegu õigusvastane.

19. Küll aga on küsitav see, kas tegu oli süüline. Nimelt võib löögi süülisuse välistada see, et Ü. Kotkas tegutses süüdimatult

§ 34tähenduses.

20.

§ 34

kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seose vaimuhaiguse, ajutise raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkuse, nõdrameelsuse või muu raske psüühikahäirega. Inimese süü tuleb

§ 34

järgi seega tuvastada kahetasandiliselt ehk nn bioloogilis-psühholoogilise ehk meditsiinilis-juriidilise meetodi alusel: kõigepealt peab kindlaks tegema nn meditsiiniliste (bioloogiliste) tunnuste esinemise (vaimuhaigus, ajutine raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus või muu raske psüühikahäirega) ja seejärel tuleb analüüsida nn juriidilisi (psühholoogilisi) tunnuseid (võime mõista oma teo keelatust või suutlikkus juhtida oma käitumist vastavalt oma arusaamale keelatusest) (RKKKo 31-1-22-09, p 6.1; RKKKm 3-1-1-105-16, p 18 jj., Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 34/2; Perron/Weißer – Schönke/Schröder zum Strafgesetzbuch (StGB),
2. Auflage, § 20/1; Fischer zum StGB,
3. Auflage, § 20/5). 21.

§ 34esimene tasand on praegu täidetud.

Nimelt ilmneb nii

1. augusti 2016 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist (tl 80–83) kui ka
2. juuli 2017 kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi aktist (tl 136–139), et Ü. Kotkasel oli teo toimepanemise ajal kaks psüühikahäiret: piirialast tüüpi ebastabiilse isiksuse häire (Maailma Terviseorganisatsiooni koostatud Rahvusvaheliste Haiguste Klassifikatsiooni (RHK)
3. versiooni (RHK10) kood nr F60.31) ja äge alkoholi intoksikatsioon (RHK-10 kood nr F10.00).
4. Kui ekspert paneb uuritavale diagnoosi RHK-10 järgi, tuleb kohtul otsustada, kas ja millise õigusnormis toodud alusega on tegemist – kui diagnoose on mitu, võivad loomulikult tulla kõne alla erinevad alused (Fischer zum StGB,
5. Auflage, § 20/6, 7). See tähendab, et kohus peab otsustama, kas piirialast tüüpi ebastabiilse isiksuse häire (nn borderline-sündroom) ja ägeda alkoholi intoksikatsiooni näol on tegemist vaimuhaiguse, ajutise raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkuse, nõdrameelsuse või muu raske psüühikahäirega.
6. Äge alkoholiintoksikatsioon kujutab endast ajutist rasket psüühikahäiret

§ 34p 2 mõttes.

Nimelt kuuluvad sellesse gruppi psüühikahäired, mis kestavad tunde kuni nädalaid, esinevad mõnikord hoogudena, algavad sageli ägeda atakina ja paranevad tavaliselt hästi; nad on põhjustatud välistest teguritest (nt ajupõrutusest, aga ka meelemürkidest) (Pikamäe –

. Kommentaar. 4. trükk, § 34/4.2). 5

§-s 34 loetletud häirete alla saab paigutada piirialast tüüpi ebastabiilse isiksuse häiret. Nt Saksmaal ollakse seisukohal, et see häire paigutub sealse karistusseadustiku §-s 20 nimetatud „muu raske vaimse häire“ (eine schwere andere seelische Abartigkeit) alla (Schneider, Frister, Olzen. Begutachtung psychischer Störungen.

1. Auflage, S. 142; Perron/Weißer – Schönke/Schröder zum StGB,
2. Auflage, § 20/23; Neue Zeitschrift für Strafrecht – Rechtsprechungsreport (NStZ-RR) 2008, 70 (BGH: Schwere seelische Abartigkeit – dissoziale Persönlichkeitsstörung genügt nicht)). Eesti õiguskirjanduses on aga leitud, et raske isiksusehäire kujutab endast muud rasket psüühikahäiret

§ 34

p 5 mõttes (Pikamäe –

. Kommentaar. 4. trükk, § 34/4.5). Kohus sellega nõustub ja leiab, et Ü. Kotkase piirialast tüüpi ebastabiilse isiksuse häiret tuleb pidada muuks raskeks psüühikahäireks

§ 34p 5 tähenduses.

25. Viimaks tuleb süüdimatuse biloogilise tasandi juures märkida seda, et praeguses asjas ei mängi rolli

§ 36

, mis sätestab, et tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd. Nimelt võiks väita, et sellest normist lähtuvalt ei pruugi Ü. Kotkase süüküsimus üldse aktualiseeruda – seda seetõttu, et ilma alkoholi tarbimata ei oleks ka Ü. Kotkase borderline-sündroom I. I. lüües avaldunud (nii leitaksegi kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis, et alkohol soodustas Ü. Kotkase impulsiivse käitumise vallandumist (tl 139)). Kohus leiab, et

§ 36põhiseaduslikkus on küsitav.

Kuivõrd süüpõhimõte on põhiseaduslik põhimõte (Ernits – Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2017, § 10/4), on äärmiselt kaheldav, kas seadusandja saab selle põhimõtte olulises osas n-ö ühe lausega ära nullida. Seepärast peab

§ 36tõlgendama kitsendavalt.

See tähendab seda, et isegi kui võimalik süüdimatus on osaliselt tingitud alkoholi intoksikatsioonist, ei rakendu

§ 36

siis, kui vähemalt teatud osas on potentsiaalne süüdimatus põhjustatud mõnest muust psüühikahäirest. Praegu see nii ongi, sest peale alkoholijoobe võis Ü. Kotkase süüd mõjutada ka isiksushäire. 26. Eelöeldu tähendab, et

§ 34meditsiinilised eeldused on täidetud: Ü.

Kotkasel esines teo toimepanemise ajal kaks psüühikahäiret (äge alkoholiintoksikatsioon ehk ajutine raske psüühikahäire ja piirialast tüüpi ebastabiilse isiksuse häire ehk muu raske psüühikahäire). 27. Järgnevalt tuleb uurida, kas Ü. Kotkas oli nende psüühikahäirete tõttu võimetu saama aru oma teo keelatusest või vähemalt suutmatu oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida (ehk tuleb tuvastada, kas täidetud on

§ 34juriidilised ehk psühholoogilised eeldused).

28.

§ 34

raskuspunkt lasubki juriidilistel tunnustel: tuleb otsustada, kas bioloogiliste eelduste olemasolul saab inimesele ebaõigusarusaama (st võime oma teo keelatusest aru saada; nn intellektuaalne element) või juhtimisvõime (st võime oma käitumist juhtida; nn voluntatiivne element) omistada või mitte: Perron/Weißer – Schönke/Schröder zum StGB,

1. Auflage, § 20/25–
2. See tähendab, et (lõplik) hinnang süüdivusele ei ole mitte meditsiiniline, vaid normatiivne ehk õiguslik otsustus (RKKKm 3-1-1-105-16, p 20). Süüdimatuse eristamine süüdivusest on võimalik vaid võrdleva meetodi abil: kui süüdiv on „normaalses“ psüühilises seisundis inimene, kes suudab mõista oma teo ebaõigust ja vastavalt sellele oma käitumist suunata, ei ole alust teha süüdivusetteheidet isikule, kelle puhul on „bioloogilistel“ tunnustel baseeruvad vaimsed häired jõudnud sellise tasemeni, et on alust rääkida isiksuspildi raskest, st normaalseid piire ületavast muutumisest, mistõttu on inimese suutlikkus mõistuspäraseks käitumiseks täielikult või vähemalt mingites olukordades võimatuks muutunud (Perron/Weißer – Schönke/Schröder zum StGB,
3. Auflage, § 20/26; Streng – Münchener Kommentar zum StGB,
4. Auflage, § 20/61). 6

§ 118lg 1 p 1 järgi süüdi tunnistada. (D) Karistus 7

§ 118lg 1 p 1 näeb ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse.

Samas aga tuleb võtta ka arvesse

§ 35

, kuivõrd selle sätte alusel võivad koostoimes

§-ga 60 karistusraamid muutuda.

§ 35

näol ongi tegemist pelgalt karistuse mõistmist puudutava regulatsiooniga (vt selle kohta Saksa õiguses nt Schild – Kindhäuser/Neumann/Paeffgen. StGB. Kommentar. 5. Auflage, § 21/4), mille kohaldamise eeldus on süüline tegu (Pikamäe –

. Kommentaar. 4. trükk, § 35/4). Seetõttu kontrollib kohus, kas

§ 35eeldused on praegu täidetud.

33. Ü. Kotkasel esines kaks

§-s 34 nimetatud häiret (vt ülal). 34. Need häired pidid

§ 35kohaldamiseks oluliselt piirama Ü.

Kotkase arusaamis- või juhtimisvõimet. Ei

1. augusti 2016 kui ka
2. juuli 2017 ekspertiisiaktis otsesõnu piiratud süüdivuse küsimustel ei peatuta. Küll aga selgitasid nii S. Kail kui ka M-L. Mägi, et piirialast tüüpi ebastabiilse isiksushäire puhul ei ole piiratud süüdivus võimalik: vt vastavalt tl 111 pöördel – 112 ja tl
3. Kohus sellega ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel.
4. Kõigepealt on ebaloogiline, et psüühikahäire võib endaga kaasa tuua küll arusaamis- või juhtimisvõime täieliku ära langemise, mitte aga selle pelka vähenemist. Tõsi, M-L. Mägi seda ei väitnud: tema sõnutsi ei saa borderline-sündroom tingida ka süüdimatust (tl 150). Küll aga paistab sellisel seisukohal olevat S. Kail (tl 111 pöördel).
5. Teiseks aga näib Eestis olevat levinud arusaam, et piiratud süüdimatus ei eelda küll nii erandlikku psüühilist seisundit, nagu süüdivus, aga peaaegu midagi sellist. Nii see aga ei ole. Olgu näiteks märgitud, et Saksamaal leitakse 2% tapjatest olevat süüdimatud ja suisa 45% piiratult süüdivad; seksuaalõigusrikkumiste puhul on need protsentmäärad vastavalt 0,5 ja 9 (Fischer zum StGB,
6. Auflage, § 20/1). See on ka loogiline, sest ka otsustus piiratud süüdivuse kohta on juriidilist laadi: normikohane käitumine ei olnud inimese jaoks küll võimatu, oli aga sedavõrd raske, et õigus ei tohi seda tähelepanuta jätta (Perron/Weißer – Schönke/Schröder zum StGB,
7. Auflage, § 21/5). Niisiis paigutuvad piiratud süüdivuse alla olukorrad, kus inimese seisund erines olulisel määral n-ö normaalsest, aga ei saavutanud veel sedavõrd suurt erandlikkuse taset, et rääkida süüdimatusest (vt ka RKKKo 3-1-1-22-09, p 6.2). Seetõttu on loogiline, et piiratud süüdivus tuleb kõne alla võrdlemisi paljude õigusrikkumiste puhul ega ole sugugi nii erandlik, nagu ta Eesti õiguspraktikas seni ilmselt olnud on.
8. Konkreetselt borderline-sündroomi puutuvalt väärib veel välja toomist, et nt Saksamaal on selle häire puhul piiratud süüdivust korduvalt jaatatud: vt nt Kröber. NStZ 1998, 80 (Unterbringungsanordnung bei Borderline-Persönlichkeitsstörung); Perron/Weißer – Schönke/Schröder zum StGB,
9. Auflage, § 21/10; vt ka NStZ-RR 2003, 165 (BGH: Einfluss der Borderline-Persönlichkeitsstörung auf die Schuldfähigkeit).
10. Kohtu hinnangul oli Ü. Kotkase süüdivus I. I. noaga lüües piiratud. Eeskätt tuleb seda leida seetõttu, et kohus ei näe Ü. Kotkase käitumisele mitte mingisugust ratsionaalset motiivi: tal puudus noahoobiks igasugune mõistlik põhjus. Teo ratsionaalse põhjuse puudumine on aga üks peamisi asjaolusid, mis välistab (täielikust) süüdivusest rääkimise (vt nt Perron/Weißer – Schönke/Schröder zum StGB,
11. Auflage, § 20/30). Ka juhul, kui noahoobi tingis see, et I. I. Ü. Kotkasele midagi ütles (nagu Ü. Kotkas väitis (tl 102 pöördel)), ei välista see piiratud süüdivust. Seda esiteks seetõttu, et n-ö tavaline inimene ei oleks sellisele ütlemisele noahoobiga reageerinud – ja ei ole võimalik välistada, et Ü. Kotkase reaktsiooni tingisid tema psüühikahäired, mis muutsid Ü. Kotkase ekspertiisiaktide kohaselt aeg-ajalt väga impulsiivseks ja ebastabiilseks. Kui psüühikahäirete niisugust mõju ei ole võimalik välistada, tuleb lähtuvalt in dubio pro reo-põhimõttest leida, et see mõju oli olemas (Fischer zum StGB,
12. Auflage, § 8

§ 35mõttes.

39.

§ 35

jaatamine ei too tingimata kaasa

§-le 60 tuginemist. Saksamaal on regulatsioon samasugune (vt StGB § 21) ja seal on esindatud mitmed seisukohad, kuidas peaks kohus karistuse kergendamise üle otsustama. Valitsev on arvamus, et karistuse kergendamise üle peab otsustama kõiki asjaolusid arvesse võttes (vt nt Perron/Weißer – Schönke/Schröder zum StGB, 29. Auflage, § 21/14). Ka Eesti õiguskirjanduses on leitud, et arvesse tuleb võtta süüteo asjaolusid (Pikamäe –

. Kommentaar. 4. trükk, § 35/4). Kohus on sellega päri ja leiab, et praegu esinevad mitmed asjaolud, mis õigustavad

§-le 60 tuginemist. Kõigepealt on tähtis see, et Ü. Kotkas lõi noaga vaid ühe korra. Oluline on ka tõsiasi, et süüdistatav kutsus pärast lööki kiirabi. Tähtis on seegi, et I. I. ei jäänud mingeid püsivaid tüsistusi. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et I. I. oli Ü. Kotkast eelnevalt korduvalt peksnud (vt täpsemalt kriminaalasi nr 1-17-9123). 40. Eelöeldu tähendab, et Ü. Kotkasele tuleb mõista 30 päevane kuni kaheksa aastane vangistus. Kohus leiab, et vangistus peab jääma alla sanktsioonimäära keskmise. Kõigepealt tuleb viidata veelkord käesoleva otsuse eelmises punktis nimetatud asjaoludele. Lisaks vähendab Ü. Kotkase süüd see, et ta oma tegu kahetseb. Ka on tähtis tõsiasi, et süüdistatav ja kannatanu leppisid ära. Samuti peab arvesse võtma seda, et Ü. Kotkas ei ole varem süütegusid toime pannud. Viimaks on tähtis seegi, et Ü. Kotkas kasvatab üksinda nelja last. Siiski ei saa sanktsioon olla minimaalne (või selle lähedane), sest I. I. elu sattus väga tõsisesse ohtu – mis aga ei ole

§ 118lg 1 p 1 järgsete tegude puhul sugugi alati nii.

Ka tuleb arvesse võtta tõika, et Ü. Kotkas lõi I. I. viimase jaoks täiesti ootamatult, võttes talt igasuguse võimaluse end kuidagi kaitsta või vähemalt löögi ohtlikkust vähendada. Seepärast leiab kohus, et Ü. Kotkase süüle vastab kahe aasta pikkune vangistus. 41. Vangistuse jätab kohus

§ 74lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata.

Kõigepealt saab seda teha seetõttu, et Ü. Kotkase süü on eelöeldust tulenevalt võrdlemisi väike. Tähtis on ka see, et Ü. Kotkas pole varem kuritegusid toime pannud. Ka räägib Ü. Kotkase kasuks see, et ta on jõudumööda üritanud oma isiksushäire ravimise ja alkoholi tarvitamise piiramisega tegeleda. Samuti tuleb arvesse võtta seda, et Ü. Kotkas ei ela enam I. I. koos (see muudab vähetõenäoliseks uued teod I. I. vastu). Tähtis on seegi, et ligi kahe aasta jooksul pole Ü. Kotkas kuritegusid toime pannud. Seega on uute kuritegude sooritamise tõenäosus Ü. Kotkase poolt madal. Kohus leiab, et katseaeg peab kestma kolm aastat: see on Ü. Kotka teo ebaõigust ja süü suurust silmas pidades piisav. 42. Kohus allutab Ü. Kotkase katseajaks käitumiskontrollile ja asetab talle

§ 75lg-s 1 nimetatud kohustused.

43.

§ 75lg 2 alusel tuleb Ü.

Kotkasele panna ka mõned lisakohustused. 44. Süüdistataval tuleb

§ 75lg 2 p-le 2 tuginedes keelata käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine. See on Ü. Kotkase kuritegu ja tausta silmas pidades iseendastmõistetav. 9

§ 75lg 2 p 5 alusel kohustab kohus Ü.

Kotkast alluma alkoholivastasele ravile ja ambulatoorsele psühhiaatrilisele ravile. Mõlema ravi osas peab Ü. Kotkas pöörduma arsti poole kuu aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Ka sellise ravi olulisus on Ü. Kotkase kuritegu silmas pidades ilmne. Süüdistatav andis kohtuistungil raviks oma nõusoleku. 46. Viimaks paneb kohus Ü. Kotkasele

§ 75

lg 2 p-st 8 juhinduvalt kohustuse osaleda alkoholi tarvitamise riskidega seotud sotsiaalprogrammis. Konkreetse programmi valib välja kriminaalhooldaja. (E) Menetluskulud ja asitõend

1. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus otsustama, millised on kriminaalmenetluse kulud.
2. Esiteks on menetluskuluks sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 2,5 kuupalga alammäära ehk 1 250 eurot (vt Vabariigi Valitsuse
3. detsembri 2017 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1).
4. Menetluskulu on juhinduvalt KrMS § 175 lg 1 p-st 3 koostoimes kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 274 p-ga 1 ka kohtuarstliku ekspertiisi tegemisele Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt kulutatud 61 eurot (tl 31).
5. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja KES § 275 p 1 järgi tuleb lugeda menetluskuluks ka SA Viljandi Haigla taotletavat 255 eurolist tasu kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise eest (tl 79).
6. Ka SA Viljandi Haigla taotletav 380 eurone tasu kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis tegemise eest (tl 135) tuleb KrMS § 175 lg 1 p 3 ja KES § 275 p 2 alusel arvata menetluskulude hulka.
7. Menetluskulu kujutab endast ka määratud kaitsjale määratud kaitsjatasu põhjendatud ulatuses (KrMS § 175 lg 1 p 4). Ü. Kotkase kaitsja esitas tasutaotlused kohtueelses menetluses tehtud töö eest 72 ja 48 euro ulatuses (sh käibemaks); prokuratuur pidas neid taotlusi põhjendatuks (tl-d 89 ja 93). Ka kohtumenetluses esitas kaitsja kaks tasutaotlust. Kõigepealt soovis kaitsja 480 euro (sh käibemaks) hüvitamist – kohus pidas seda põhjendatuks (tl 115). Lisaks taotles kaitsja 192 eurolist hüvitist (sh käibemaks) (tl 172 pöördel). Seegi taotlus on kohtu hinnangul põhjendatud ja kooskõlas Justiitsministri
8. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 6 lg-tega 3 ja 5 ning § 1 lg-ga 10, mistõttu tuleb selles märgitud kulu lugeda menetluskuluks. Kokku on seega riigi õigusabi eest makstav tasu 792 eurot (sh käibemaks 132 eurot).
9. Viimaks kujutab endast vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 2 ja § 178 lg 1 p-le 3 menetluskulu ka eksperdi sõidukulu 15 eurot (tl 174).
10. KrMS § 306 lg 1 p 14 asetab ka kohtule kohustuse määrata kindlaks, kelle kanda menetluskulud jäävad. 10

§ 83lg 1 alusel.

Nuga tuleb anda Politsei- ja Piirivalveameti valdusesse, sest tulenevalt riigivaraseaduse § 7 lg 5 p-st 2 ja Siseministri 25. mai 2017 käskkirjast nr 1-5/61 on just Politsei- ja Piirivalveamet õigustatud konfiskeeritud vara valitsema. /alla kirjutatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik Liilia Rätsep Anne Viira 11