← Eesti

3-17-2194/12

Obsah (7)§ 155§ 154§ 43§ 152§ 253§ 104§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2018. a, Tallinn Haldusasja number 3-17-2194 Haldusasi R. M. ja M. M. kaebus Kohila Vallavalitsuse

§ 155lg 5, § 203 lg 1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Tallinna Halduskohus võttis 03.11.2017 määrusega menetlusse R. M. ja M. M. kaebuse Kohila Vallavalitsuse 29.06.2017 korralduse nr 166 tühistamiseks, millega kehtestati Prillimäe aleviku ja lähiala detailplaneering (DP). Kohus rahuldas samas määruses kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse, peatades vaidlustatud haldusakti täitmise, ning jättis heastamiskaebuse käiguta.
  2. Kaebaja esitas 20.11.2017 avalduse heastamiskaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebusele vastamise tähtaega pikendati kahel korral (30.11.2017, 12.12.2017) pooleli olevate kompromissiläbirääkimiste tõttu.
  3. Pooled esitasid kohtule 28.12.2017 digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu ning taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kaebajad soovivad ka riigilõivu tagastamist halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 104 lg 6 p 1 alusel. Pooled soovivad lõpetada haldusasja nr 3-17-2194 esemeks oleva vaidluse järgnevatel tingimustel: 1) Kaebajad loobuvad täies ulatuses käesolevas haldusasjas esitatud kaebustest. Kompromissi kinnitamise tulemusena jääb Prillimäe aleviku ja lähiala detailplaneeringu menetlus kui ka 2

(4)3-17-2194 detailplaneeringut kehtestav Kohila Vallavalitsuse 29.06.
  1. a korraldus nr 166 kehtima, välja arvatud osas, mis puudutab kaebajate ühisomandisse kuuluva kinnistu, asukohaga Lasteaia tn 4, Kohila vald Prillimäe alevik (registriosa nr 1493337), võimalikku koormamist sundvaldusega või sundvõõrandamist või jagamist. 2) Pooled on kokku leppinud selles, et Kohila vald ehitab välja omal kulul kooskõlas Prillimäe aleviku ja lähiala detailplaneeringuga (edaspidi detailplaneering) Nurmejala kinnistule avalikult kasutatava teelõigu (Kompromissi lisa 1- tähistatud joonisel halli värviga) hiljemalt
  2. detsembriks
  3. a. Kompromissi Lisas 1 märgitud „koormatav ala“ ligikaudu suurusega 114 m2 osas sõlmivad kohalik omavalitsus ja kinnistu ühisomanikud asjaõiguslepingu kinnistu koormamiseks piiratud asjaõigusega. Kohila vald teostab Nurmejala kinnistule jääval teel mustkatte paigalduse kui ka teostab külgnevale kinnistule, asukohaga Lasteaia tn 4, Kohila vald, Prillimäe alevik, mustkattega mahasõidud (edaspidi mahasõit). Mahasõidu asukohad kui ka arv lepitakse poolte vahel kokku enne detailplaneeringu järgse teedeehituse projekteerimise hanke korraldamist. Kohila vald kohustub järgima mahasõidu projekteerimise korraldamisel ja teedeehitustööde tellimisel poolte kokkulepet, mille kohaselt ühe mahasõidu pikkus on max 6 (kuus) meetrit, laius 4,5 (neli koma viis) meetrit (juhul kui Lasteaia 4 detailplaneeringus tehakse 4,5 m laiused teed) ning mahasõidule paigaldatakse mustkate. Mahasõitude arv kavandatakse mitte suuremaks kui Lasteaia tn 4, Kohila vald, Prillimäe alevik jagamisel tekkivate potentsiaalsete kruntide arvuga. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, siis rajatakse mahasõidud lisatud joonisel sinisega tähistatud kohtadesse (Lisa 1). 3) Pooled on kokku leppinud selles, et Kohila vald otsustab kaebajatelt kinnistu registriosa nr 1493337, asukohaga Lasteaia tn 4, Kohila vald, Prillimäe alevik, osas detailplaneeringu algatamise hiljemalt 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul taotluse saamisest. Kohila vald menetleb mainitud kinnistu detailplaneeringut ja kohustub vastu võtma eelmainitud kinnistu osas detailplaneeringu kehtestamise haldusakti kooskõlas planeerimisseaduse sätetega hiljemalt
  4. detsember
  5. a; 4) Kohila vald kinnitab, et kaebajate poolt vaidlustatud detailplaneeringu dokumentatsioon ei näe ette kinnistu, asukohaga Lasteaia tn 4 Kohila vald, läbiva avaliku tee rajamist ja seega nimetatud kinnistule läbivat teed ei ehitata. Lasteaia tn 4 kinnistut võib kasutada vaid Lisas 1 toodud tee ehitamiseks/kaitsevööndi rajamiseks. 5) Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui Kohila vald ei täida kompromissiga võetud kohustusi kohaselt või antud kinnitused osutuvad ebaõigeks, on kaebajatel õigus nõuda Kohila vallalt kompromissi mittetäitmise eest leppetrahvi 10 000 (kümme tuhat) eurot igakordse kompromissis kokku lepitud tingimuse rikkumise eest. 6) Menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda. 4.

§ 154

lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kompromissi kinnitamine on võimalik kogu menetluse vältel, sh enne kaebuse menetlusse võtmist. Seega ei pea kohus võtma seisukohta heastamiskaebuse lubatavuse osas. Samuti ei ole kompromiss piiratud vaidluse esemeks olevate küsimuste lahendamisega. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kompromissi võib pidada õigusvastaseks, kui üks pooltest võtab kompromissiga kohustuse anda haldusakt või sooritada toiming, mis on seadusega vastuolus. Haldusorgan ei saa näiteks kompromissiga võtta endale kohustust anda välja haldusakt, mille väljastamise eeldused on täitmata, isegi kui see ei puuduta kolmandate isikute õigusi. Kohus leiab, et kompromiss ei ole õigusvastane ega riiva menetlusse kaasamata isiku õigusi ning kompromissi on võimalik täita. 3

(4)3-17-2194 Pooled on kompromisslepingu p-s 3 leppinud kokku Lasteaia tn 4 kinnistu (kinnistu nr 1493337) detailplaneeringu menetlemise tingimused. Kompromisslepingu p-s 3 märgitud Kohila valla kohustust võtta vastu Lasteaia tn 4 kinnistu osas „detailplaneeringu kehtestamise haldusakt kooskõlas planeerimisseaduse sätetega“ tuleb mõista seega kui otsust kehtestada või mitte kehtestada detailplaneeringut. Detailplaneeringu saab kehtestada siis, kui PlanS sätestatud eeldused on täidetud. Detailplaneeringu kehtestamist ei ole võimalik n-ö ette ära otsustada. Kohtu hinnangul sisaldab kompromisslepingu p 3 vastavat tõlgendust. Nimelt viidatakse p-s 3 detailplaneeringu kehtestamise kooskõlale planeerimisseaduse sätetega. Seega ei pea kohus kompromissi täpsustamist vajalikuks. 5. Enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale kompromissi tagajärgi. Pooled on kompromisslepingus kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest.

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei ole kaebajal enam lubatud sama nõudega samal alusel kohtusse pöörduda. Kohus selgitab lisaks, et kui kompromiss sisaldab tsiviilõiguslikke tingimusi, nagu asjaõiguslepingu sõlmimine piiratud asjaõiguse seadmiseks ja leppetrahv, kohaldatakse selles suhtes täiendavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 430 lõikeid 8 ja 9. 6. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab

§ 152lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 alusel haldusasja menetluse.

7.

§ 253

lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse määrusega, kui asja menetlus lõpetatakse. Kohus peatas 03.11.2017 määrusega vaidlustatud haldusakti täitmise kuni asja lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kuna haldusasja menetlus lõpetatakse, tuleb kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada. Tühistamine jõustub menetlust lõpetava määruse jõustumisel. 8.

§ 104

lg 6 p-s 1 sätestatakse, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Praegu on kaebajad tasunud riigilõivu kokku 45 eurot, mistõttu tuleb neile tagastada 22,50 eurot (45 : 2 = 22,50). 9.

§ 108

lg 7 teises lauses on sätestatud, et kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Menetlusosalised leppisid kompromissi sõlmides kokku, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.