← Eesti

1-16-9190/88

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-9190 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla ja Orvi Koik Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg
  2. september 2017 Vladimir Gogolevi süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ja Kriminaalasi Leonid Šestakovi süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 1,4 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  3. märtsi
  4. a otsus Apellandid süüdistatav Vladimir Gogolev, tema kaitsja Valeriy Gimaev ning Leonid Šestakovi kaitsja Ilja Sipari Prokurör Natalia Miilvee Vladimir Gogolev Isikukood: 36808040259; elukoht XXX, viibib vahi all Tallinna Vanglas; Venemaa Föderatsiooni kodanik; XXX; emakeel: vene keel; XXX; karistamata Süüdistatavad Leonid Šestakov Isikukood: 37002030255; elukoht XXX, viibib vahi all Tallinna Vanglas; kodakondsuseta; XXX; emakeel: vene keel; XXX; kriminaalkorras karistatud, viimati Tallinna Linnakohtu 24.04.2003 otsusega KarS § 114 p 5 alusel 10-aastase vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 10 aastat 7 kuud 25 päeva. 1 Kaitsjad Valeriy Gimaev ja Ilja Sipari RESOLUTSIOON
  5. Jätta apellatsioonid rahuldamata ja Harju Maakohtu
  6. märtsi 2017 otsus muutmata. Määrata Narva Esimese Advokaadibüroo Tallinna esindusele makstava riigi 2.1 õigusabi tasu suuruseks Vladimir Gogolevile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 312 eurot. Mõista talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulud välja Vladimir Gogolevilt. Määrata Advokaadibüroole Leonid Olovjanišnikov makstava riigi õigusabi tasu 2.2 suuruseks Leonid Šestakovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 264 eurot. Mõista talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulud välja Leonid Šestakovilt. Edasikaebe kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Harju Maakohus mõistis
  8. märtsi 2017 otsusega Vladimir Gogolevi süüdi KarS § 114 lg 1 p 1 ja Leonid Šestakovi KarS § 114 lg 1 p 1,4 järgi. Nii V. Gogolevile kui L. Šestakovile mõistis kohus karistuseks 14 aastat vangistust. Ühtlasi rahuldas kohus GK tsiviilhagi ning mõistis V. Gogolevilt ja L. Šestakovilt GK kasuks solidaarselt välja 580,50 eurot. Maakohus mõistis V. Gogolevi ja ka varem tapmise toime pannud L. Šestakovi süüdi selles, et nad tapsid grupis tegutsedes piinaval viisil AK. Nimelt peksid L. Šestakov ja V. Gogolev 05.07.2016 hilja õhtul ja ööl vastu 06.07.2016 Tallinnas XXX korteris piinamise eesmärgil järjepidevalt ja kestvalt AK käte, jalgadega ja muude kõvade tömpide piidatud pinnaga esemetega vastu pead ja keha, samuti hüppasid kõhuli lamava kannatanu seljal. Nii põhjustasid nad AK-le  hulgaliselt roidemurde; 2                verevalumid kõiki murde ümbritsevates roietevahelistes lihastes, vahelihase parempoolse kupli eesserval ning mõlemal pool suures rinnalihases; verevalumid maksa kapsli all, maksa ümarsidemes ning peensoole kinnistil; VI-VII rinnalüli ogajätke murru ja IV ristluulüli murru; ninaluude murru; vasakpoolse kõvakelme aluse verevalumi; difuussed ämblikuvõrkkesta alused verevalumid suuraju mõlema poolkera pinnal; verevalumid vasakul oimu-, kiiru- ning kuklapiirkonnas, kaelale ulatuva nahaaluse verevalumi näol, nahaaluse verevalumi ja turse juustega kaetud peanahal vasakul pool otsmiku-oimu piirkonnas; hammustushaavad keelel; marrastuse suuesikus paremal; nahaalused verevalumid mõlemal õla-küünarvarrel, vasaku labakäe seljal; naha marrastused vasakul küünarvarrel; põrutus-rebimishaava vasaku jala I varba seljal; nahaalused verevalumid mõlemal reiel, säärel ja pöial; nahaalusee verevalumi ja marrastuse parema puusaliigese kohal, vasaku põlveliigese välisküljel ning vasaku jala II-III varba seljal; nahamarrastuse parema pöia seljal. Peksmise käigus sisestasid nad kannatanule valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil AK pärakusse pikliku pulgataolise eseme, mis tekitas pärasoole rebendi koos verevalumiga eesnäärme ümbruses ja väikevaagna põhjal. Leonid Šestakovi ja Vladimir Gogolevi poolt AK-le eesmärgipäraselt tekitatud kehatüve tömp trauma kahepoolsete roiete hulgimurdude ning pärasoole rebendiga põhjustas kannatanul traumaatilise šoki ja AK piinarikka surma, mis saabus hiljemalt 06.07.2016 hommikul ja mitte rohkem kui neli kuni kuue tunni möödudes pärast eluohtlikke tervisekahjustuste tekitamist.
  9. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav V. Gogolev, tema kaitsja V. Gimaev ning L. Šestakovi kaitsja I. Sipari. 2.1 V. Gogolev taotleb sisuliselt maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Ta leiab, et tunnistajate IŽ JB ja süüdistatava L. Šestakovi ütlustest tulenevalt on tema süü välistatud. Ka näitavad seda, et ta ei ole kuritegu toime pannud, tema jalgade, käte ja riiete suhtes tehtud ekspertiiside tulemused. Kaudselt tõendavad seda, et ta ei ole süüdi, ka tunnistajate AL, DG ja DP ütlused. V. Gogolev väidab, et tarvitatavate ravimite tõttu ei suutnud ta piisavalt keskenduda ega olnud seetõttu võimeline end kohtus kaitsma. Ka ei saanud ta end piisavalt kaitsta põhjusel, et ta kaitsjad vahetusid. Advokaat V. Sadekov hakkas tegelema minu asjaga pärast kohtueelset uurimist 2017.a jaanuaris.
  10. a jaanuari lõpus määrati talle uus advokaat V. Gimajev, aga esimene istung toimus 01.02.2017.a. V. Gogolev leiab, et uus kaitsja ilmselt ei jõudnud süüvida tema asja kõikidesse asjaoludesse. 3 V. Gogolev märgib, et süüdistus tema vastu põhineb V. Kattai vastuolulistel ja ebausaldusväärsetel ütlustel. V. Kattai rõõnas teda, sest talle pakuti lihtmenetlust. Temal ja ta kaitsjal ei olnud võimalik V. Kattaid küsitleda. V. Gogolev toob välja, et V. Kattai ütluste kohaselt olevat tema (V. Gogolev) surunud kannatanule anusesse petardi ja selle aktiveerinud. Need ütlused on eksitavad. Ekspertiisiga ei tuvastatud, et midagi sellist oleks tehtud. L. Šestakov on aga andnud ütlusi, et tema surus korduvalt pulga kannatanule anusesse. Lisaks ei pea paika V. Kattai ütlused selle kohta, et vägivalla tarvitamisel kasutas V. Gogolev ka püksirihma. Ekspertiis ei näidanud, et rihma oleks kasutatud. Valed on ka V. Kattai ütlused selle kohta, nagu oleks V. Gogolev talle rääkinud, et AK vägistas tema ja L. Šestakovi naisi. V. Gogolev märgib, et ta ei ole kunagi väitnud, nagu oleks AK tema naist vägistanud. Lisaks toob V. Gogolev välja, et kohtuistungil ei tundnud V. Kattai teda üldse ära. V. Gogolev märgib, et ta osutas algusest peale uurimisele jõukohast kaasabi. Ta andis ütlusi selle kohta, kuidas L. Šestakov tarvitas kannatanu suhtes vägivalda, tundis L. Šestakovi foto järgi ära. Ta andis teada, kust leida kuriteo tunnistajaid IŽ ja JB. L. Šestakov peeti kinni alles 05.08.2016.a, s. t. kuu aega pärast kuriteo toimepanemisest. Seega oli tal oli aega mõjutada tunnistajaid IŽ ja JB ja neid ära hirmutada, kuna ta suhtles nendega. V. Gogolev palub arvestada järgmisi asjaolusid: teda ei ole varem karistatud; tal on raske invaliidsus; tal on kõrgharidus; tal on alaealine tütar. Veel palub ta arvestada, et omal ajal osutas ta teene Eesti riigile: ta andis KAPO-s ütlusi, tänu millele võeti vastutusele kõrge ametiisik ja riigikassasse tagastati suur summa raha. V. Gogolev kinnitab, et on seaduskuulekas inimene, tema ainus süü on see, et ta ei päästnud AK ja koos V. Kattaiga tahtmatult varjas kuritegu. Selle pärast tunneb ta AK lähedaste ees kahetsust. Kõike eelnevat arvestades on maakohtunik teinud ebaõiglase kohtuotsuse, mistõttu on alust kahelda kohtuniku objektiivsuses. Maakohtu otsus sisaldab vastuolusid, ebakõlasid ja paikapidamatuid väiteid. V. Gogolev märgib, et kriminaaltoimikust on läinud kaduma AK meditsiinidokumendid. V. Gogolevi väitel on prokurör talle kinnitanud, et sellised dokumendid on ära võetud, kuid tema neid toimikus ei näinud. Ta palub ringkonnakohtul kontrollida nende dokumentide olemasolu toimikus. Kõnealused dokumendid on olulised, sest tõendavad, et AK-l oli XXX. 05.07.2016 õhtul oli AK-l XXX. V. Gogolev püüdis AK aidata, aga kannatanu küünistas teda selle käigus. V. Gogolev kinnitab, et tema kannatanut ei peksnud, vaid seda tegi üksnes L. Šestakov. V. Gogolev märgib, et tema ja IŽ ei olnud V.Gogolevi surmast huvitatud, sest nad soovisid veel mõnda aega V. Gogolevi juures elada. Maakohtu otsuses märgitu, justkui oleks andnud motiivi V. Gogolevi tapmiseks Tallinna Halduskohtu 01.07.2016.a otsus. V. Gogolevi kinnitusel sai ta selle otsuse kätte alles vanglas. V. Gogolev märgib, et maakohus pidas alusetult tema ütlusi ebausaldusväärseks, kuna eluliselt ei olevat usutav, et V. Gogolev, kes oli sündmuste ajal pidevalt tugevas alkoholijoobes, mäletaks kuid hiljem kellaajalise täpsusega kõiki enda ja oma seltskonna liikmete tegevust. V. Gogolev selgitab, et ta on vanglas viibides kogu aeg toimunule mõelnud, pihtinud vaimulikule ja psühholoogile. Seetõttu ongi talle meenunud selle traagilise päeva sündmused detailideni. Väär on kohtu seisukoht, et AK soovis vabaneda korteri elanikest. AK ei ajanud neid 05.07.2016 korterist minema ega andnud neid politseipatrullile üle. 4 Kohtu järeldus, et mõlemad süüdistatavad tapsid AK ühiselt ja kooskõlastatult, on vastuolus tunnistajate JB, IŽ ja süüdistatava L. Šestakovi ütlustega. V. Gogolev märgib, et L. Šestakovi ütlustes on vastuolud. V. Gogolev peab arusaamatuks, miks L. Šestakov eitab visalt oma viibimist korteris 06.07.2106 hommikuni. V. Gogolev märgib, et AK häirekeskusele tehtud kõne eestikeelsest tõlkest on osa välja jäänud. AK selgitas oma kõnes, et teda peksab mitte Vladimir, vaid see teine. 2.2 V. Gogolevi kaitsja V. Gimaev taotleb maakohtu otsuse tühistamist V. Gogolevi süüdimõistmise osas ning V. Gogolevi õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja V. Gogolevi karistamist KarS § 114 lg 1 p 1 järgi sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Sarnaselt V. Gogolevile leiab kaitsja, et asitõendi vaatlusprotokoll, mis kajastab AK kõnet häirekeskusele enne tema tapmist, tõendab, et V. Gogolev ei osalenud AK peksmises. Nimelt selgitab AK, et teda peksab keegi, keda ta nimetab „teiseks“ ja „tema sõbraks“. Kaitsja leiab, et selle „teise“ all ei saanud AK mõelda V. Gogolevi, kellega tal olid sõbralikud suhted. Pealegi kirjeldas AK peksjat kui kriminaalset isikut, aga V. Gogolev ei ole kriminaalkorras karistatud. Veel välistab V. Gogolevi osalemise peksmises kaitsja hinnangul ekspertarvamus, mille kohaselt ei ole tervisekahjustuse järjestus määratav. V. Gogolevi enda väitel tema AK peksmises ei osalenud. Kuna tervisekahjustuste tekkimise järjestust ei ole võimalik tuvastada, ei ole võimalik kontrollida, kas V. Gogolev osales kannatanu peksmises. Seetõttu tuleb V. Gogolevi versiooni tõlgendada nii, et tema AK mõrvas ei osalenud. Ka DNA-ekspertiisi akt välistab täielikult V. Gogolevi osalemise AK peksmises. Kuna V. Gogolev elas AK korteris, on loomulik, et seal olnud asjadel leidus tema DNA-d. Sõrgkangil on V. Gogolevi DNA, aga sellel ei ole AK DNA-d, seega ei ole V. Gogolev AK sõrgkangiga peksnud. See, et AK küüne alt leiti V. Gogolevi bioloogilist materjali, on selgitatav sellega, et AK-l esines XXX ning V. Gogolev aitas teda. V. Gogolevi väiteid kannatanu XXX kohta kinnitavad ka IŽ ütlused, mille kohus luges osaliselt usaldusväärseks. Tunnistaja JB andis ütlusi, millest tulenevalt V. Gogolevi osalus mõrvas on täielikult välistatud. Prokurör palus maakohtu istungil tunnistaja ütluste usaldusvääruse kontrolliks avaldada JB kohtueelses antud ütlused, milles ta kirjeldas, kuidas mehed haarasid A, tirisid kööki ja hakkasid kordamööda teda peksma, see oli tunnistajale arusaadav ja kuuldav. Kaitsja tõdeb, et ses osas vastuolu esineb, kuid JB on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus rääkinud, et ta ei viibinud selles ruumis, kus peksmine toimus. Seetõttu tegemist oli tunnistaja oletustega, et ka Vladimir Gogolev peksis kannatanut. Riigikohtu
  11. novembri 2013.a otsuse nr 3-1-1-105-13 punktis 14 on kriminaalkolleegium välja toonud selle, et ekslik on arusaam, nagu tuleks nn endisest kaassüüdistatavast tunnistaja ütlused lugeda aprioorselt ebausaldusväärseks KrMS § 2871lg-s 5 sätestatu tõttu, s.o tulenevalt asjaolust, et sellist tunnistajat kriminaalkaristuse eest ei hoiatata. Samast põhimõttest tulenevalt ei saa Vladimir Gogolevi ütlusi jätta tõendite kogumist välja ning tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. V. KATTAI ütlused ei ole tõendiallikatena usaldusväärsed ja need tuleb tõendikogumist tervikuna välja jätta, kuna need ei ole kooskõlas teiste usaldusväärseks peetavate tõenditega ning ei ole ka kohati eluliselt usutavad. Kaitsja hinnangul ei kinnita V. Gogolevi süüd ka maakohtu tuvastatud asjaolu, et V. Gogolev soovis jätkata AK korteris elamist võimalikult pikka aega, kuna tal endal kindel elukoht puudus. 5 Nimetatud asjaolu välistab V. Gogolevi motiivi. Kohus luges 01.02.2017.a toimunud istungi üldteadaolevaks asjaolu, et pärijate olemasolu korral pärivad vara nemad ja kui isik pärijate ringi ei kuulu, siis pole tal midagi saada. V. Gogolev teadis, et AK-l on pärijad, seega AK tapmise korral ei oleks V. Gogolev saanud selles korteris edaspidi elada. Karistuse kergendamise taotlust põhjendab kaitsja väitega, et isegi, kui V. Gogolev osales AK peksmises, oli tema panus selles kuriteos oluliselt väiksem kui kaassüüdistatava oma. Kannatanu surma põhjustas traumaatiline šokk, mis oli muuhulgas tingitud pärasoole rebendist. Seda vigastust V. Gogolev kannatanule tekitanud ei ole. Lisaks eeltoodule palub kaitsja karistuse V. Gogolevile karistuse mõistmisel arvestada tema terviseseisundiga. Viru Vangla vastusest tulenevalt on V.Gogolevil XXX, XXX ja XXX. 2.3 L. Šestakovi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist L. Šestakovi KarS § 114 lg 1 p 1, 4 järgi süüdimõistmise osas ning L. Šestakovi õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja L. Šestakovi süüdimõistmises kergemas kuriteos, s.o KarS § 1191 ja § 121 lg 1 järgi, ning mõista talle kergem karistus. Kolmanda alternatiivina palub kaitsja tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kaitsja on seisukohal, et V. Kattai ja JB ütluste alusel ei ole võimalik teha järeldust, et L. Šestakov on pannud toime KarS § 114 lg 1 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kaitsja leiab, et JB ütlustest saab teha järelduse, et nad lahkusid korterist juba 05.07.2016 õhtul. Seega on need ütlused kooskõlas L. Šestakovi ütlustega – L. Šestakov andis samuti ütlusi, et nad lahkusid korterist 05.07.2016 õhtul. Ükski kohtumenetluse pool ei ole taotlenud L. Šestakovi ütluste usaldusväärsuse kontrollimist ja seega puudub igasugune alus kahelda L. Šestakovi ütluste usaldusväärsuses. Kaitsja märgib, et maakohus on jätnud L. Šestakovi ütlused üldse tähelepanuta ja analüüsimata. Küsimus, millal korteris viibinud lahkusid korterist, on oluline, sest surmavaid tervisekahjustusi võidi surnu ekspertiisiakti kohaselt tekitada AK-le 06.07.2010 kuni kellani 07:
  12. L. Šestakovil korteri võtit ei olnud. Välistada ei saa, et korterisse tuli tagasi V. Gogolev või kolmandad isikud. L. Šestakovi puhul on tõendatud ainult AK-le pea piirkonda rusikatega löömine ja AK pärakusse pikliku pulgataolise eseme sisestamine. Need vigastused ei olnud surnu ekspertiisiakti ja eksperdi ütluste kohaselt eluohtlikud ega AK surma põhjuseks. Vasturääkivused tunnistajate ütlustes, tunnistajate ütluste ebausaldusväärsus ja ebapiisavus tähendavad, et kriminaalasjas ei ole kogutud piisavalt L. Šestakovi süüd tõendavaid tõendeid. Kõrvaldamata kahtlused tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendada süüdistatava kasuks ja L. Šestakov tuleb mõrvas õigeks mõista. L. Šestakovi kaitsja leiab, et L. Šestakovi teod, mis on tõendamist leidnud, tuleb kvalifitseerida KarS § 1191 ja § 121 lg 1 järgi. Lisaks leiab kaitsja, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses sellega, et kohtuotsuses puudub igasugune L. Šestakovi ütluste analüüs peale nentimise, et L. Šestakov on end süüdi tunnistanud.
  13. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid esitatud apellatsioonide juurde. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ja leidis, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. 6 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  14. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. I
  15. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud apellatsioonide väited selle kohta, et kriminaalasja arutamisel maakohtus on rikutud menetlusõigust.
  16. V. Gogolevi väitel on rikutud tema kaitseõigust sellega, et vaid mõned päevad enne kriminaalasja arutamise algust vahetus tema kaitsja. V. Gogolev leiab, et uus kaitsja ei olnud tõenäoliselt kriminaalasja materjalidega piisavalt kursis ega saanud teda piisavalt kaitsta. Apellatsioonis ei ole toodud välja mingeid konkreetseid asjaolusid, mis näitaks, et V. Gogolevi kaitsja ei olnud sisuliselt valmis V. Gogolevi kriminaalasja arutamisel kaitsma. Maakohtu istungil ei ole V. Gogolev ise ega tema kaitsja andnud märku, et kaitse ettevalmistamiseks oleks vaja täiendavat aega.
  17. L. Šestakovi kaitsja taotleb alternatiivselt L. Šestakovi õigeksmõistmisele või süüdimõistmisele kergemas kuriteos kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja heidab maakohtule ette seda, et maakohus on L. Šestakovi ütlused jätnud tähelepanuta ja analüüsimata. Kaitsja leiab, et tegemist on olulise menetlusõiguse rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses, mis toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise maakohtule uueks arutamiseks. Väide, et maakohus ei ole L. Šestakovi ütlusi üldse käsitlenud, ei pea paika. Küll tuleb tõdeda, et maakohus on L. Šestakovi ütlusi käsitlenud üksnes möödaminnes ja väga lühidalt. Nimelt on kohus märkinud: „L.Šestakov on osaliselt vägivalda AK suhtes tunnistanud, tunnistas löömist ja pliiatsipikkuse pulga pärakusse toppimist.“ Tõendi nii pealiskaudne käsitlemine on taunitav, kuid see ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Kuivõrd ka ringkonnakohtul on õigus tõendeid hinnata ja faktilisi asjaolusid tuvastada ning seda on apellatsioonides ka taotletud, on tegemist kohtu veaga, mis on võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. II
  18. Apellatsioonides vaidlustatakse maakohtu järeldust, et just V. Gogolev ja L. Šestakov peksid AK surnuks. Kohtukolleegium peab nentima, et maakohus on otsuses küll käsitlenud tõendeid ja seda, milliseid asjaolusid kohus tõendatuks loeb, kuid tõendatuks loetud asjaolud on esitatud fragmentaarselt, nii et jääb ebaselgeks, milline on täpselt maakohtu tuvastatud sündmuste käik. Seetõttu peab ringkonnakohus vajalikuks anda esmalt ülevaade sellest, millist sündmuste käiku peab tõendatuks ringkonnakohus. Seejärel käsitleb ringkonnakohus tõendeid, millele tuginedes kohus asjaolud tõendatuks luges.
  19. Kohtukolleegium leiab, et tõendatud on nii Leonid Šestakovi kui Vladimir Gogolevi süü AK tapmises. Tõendatud on see, et V. Gogolev elas koos oma abikaasa IŽ-ga alates
  20. a kevadest AK korteris, kuna nendega lõpetati nende senise eluruumi üürileping. 7
  21. juulil kohtusid V. Gogolev ja IŽ oma tuttavate L. Šestakovi ja tema elukaaslase JB-ga, kelle nad kutsusid AK korterisse. Korteris tarvitati koos alkoholi. Tuvastamata põhjusel tekkis L. Šestakovil ja V. Gogolevil AK-ga tüli ja L. Šestakov ja V. Gogolev peksid AK. AK sulges end nende eest WC-sse, kust ta helistas kell 19:42:03 häirekeskusesse. Kuulnud, et AK helistas häirekeskusesse, lahkusid L. Šestakov ja V. Gogolev korterist ja läksid poodi. AK kõne peale välja saadetud politseipatrull jõudis korterisse umbes kell 20.
  22. Sel ajal oli korteris AK koos JB ja IŽ-ga. Politseiametnikud AK-l märkimisväärseid vigastusi ei märganud. AK kinnitas neile, et ta ei vaja arstiabi ning tema ründajad olid lahkunud. Pärast politseinike lahkumist naasid korterisse L. Šestakov ja V. Gogolev. Neil tekkis taas tüli AK-ga. Seekord sai tüli alguse sellest, et L. Šestakovi elukaaslane JB väitis, et AK oli teda vägistanud või püüdnud vägistada. L. Šestakov ja V. Gogolev peksid hilisõhtul ja öösel ühiselt AK. Kui AK oli peksmise järgselt põrandale vajunud, tõmbas L. Šestakov AK-l püksid alla ja lükkas talle pärakusse pulga. Peksmisega põhjustati AK-le:   hulgaliselt roidemurde; verevalumid kõiki murde ümbritsevates roietevahelistes lihastes, vahelihase parempoolse kupli eesserval ning mõlemal pool suures rinnalihases;  verevalumid maksa kapsli all, maksa ümarsidemes ning peensoole kinnistil;  VI-VII rinnalüli ogajätke murru ja IV ristluulüli murru;  ninaluude murru;  vasakpoolse kõvakelme aluse verevalumi;  difuussed ämblikuvõrkkesta alused verevalumid suuraju mõlema poolkera pinnal;  verevalumid vasakul oimu-, kiiru- ning kuklapiirkonnas, kaelale ulatuva nahaaluse verevalumi näol, nahaaluse verevalumi ja turse juustega kaetud peanahal vasakul pool otsmiku-oimu piirkonnas;  hammustushaavad keelel;  marrastuse suuesikus paremal;  nahaalused verevalumid mõlemal õla-küünarvarrel, vasaku labakäe seljal;  naha marrastused vasakul küünarvarrel;  põrutus-rebimishaava vasaku jala I varba seljal;  nahaalused verevalumid mõlemal reiel, säärel ja pöial;  nahaalusee verevalumi ja marrastuse parema puusaliigese kohal, vasaku põlveliigese välisküljel ning vasaku jala II-III varba seljal;  nahamarrastuse parema pöia seljal. Pulga pärakusse lükkamise tulemusel sai AK pärasoole rebendi. Saadud vigastuste ja tekkinud traumaatiline šoki tõttu AK suri 4 – 6 tundi pärast seda, kui tema suhtes oli vägivalda tarvitatud.
  23. juuli hommikul avastasid korteris olijad, et AK on ilmselt surnud ning L. Šestakov, V. Gogolev, IŽ ning JB lahkusid korterist. Samal päeva õhtul tutvus V. Gogolev Koplis VKga, kellega koos hakkasid nad alkoholi tarvitama. Lõpuks tegi V. Gogolev ettepaneku jätkata alkoholi tarbimist tema korteris. Korteris avastas V. Kattai AK surnukeha. V. Gogolev rääkis talle, kuidas ta koos sõbraga korteriperemehe tappis, kuna too olevat nende naisi vägistanud, ning tegi ettepaneku viia surnukeha välja. V. Gogolevi pealekäimisel aitas V. Kattai tal AK 8 surnukeha välja viia. Nad jätsid surnukeha XXX kortermaja lähedal oleva alajaama (XXX) taha. Surnukeha tassimist nägid mitmed inimesed, kes teatasid sellest häirekeskusesse.
  24. See, AK tapeti
  25. a
  26. juuli hilisõhtu ja
  27. juuli hommiku vahelisel ajavahemikul Tallinnas XXX asuvas korteris, mille omanik ta oli, on tõendatud sündmuskoha vaatluse protokolli, asitõendi (häirekeskusele tehtud kõnede) vaatlusprotokolli ja tunnistaja DG ütlustega ning surnu ekspertiisiaktiga. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti AK rohkete vigastustega (verevalumid, roidemurrud, ninaluu murd) surnukeha
  28. juuli 2016 öösel (sündmuskoha vaatluse algus oli protokolli kohaselt kell 02:10) Tallinnas XXX asuva alajaama hoone tagant (kd II; tl 45). Surnukehal olid seljal lohistamise jäljed, tema vasakul õlal selja pool oli prill-laua sarnane jälg (foto 14; kd II; tl. 59). Surnukehal olid aluspüksid rebadel ning tema päraku ümbrus oli verega määrdunud (kd II; tl 45). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt võis AK surm saabuda
  29. juuli 2016 lõuna paiku (kd II, tl. 45). Surnu ekspertiisiaktis on täpsustatud, et AK surm võis saabuda 15-22 tundi enne surnukeha vaatlust sündmuskohal. Arvestades, et sündmuskoha vaatluse algusajaks on märgitud
  30. juuli 2016 kell 02:10, pidi surm saabuma
  31. juulil 2016 ajavahemikus 04.10 – 11.
  32. AK surma põhjuseks oli ekspertiisiakti kohaselt kehatüve tömp trauma kahepoolsete roiete hulgimurdude ning pärasoole rebendiga, mille tüsistusena tekkis traumaatiline šokk. Tervisekahjustused omakorda olid põhjustatud tömbi vägivallaga, teisisõnu peksmisega. Osad roidemurrud võisid olla põhjustatud jalgadega kõhuli lamava kannatanu seljale hüppamisest. Pärasoole rebend on tekitatud kõva tömbi pikliku pulgataolise eseme, nt harjavarre, metalltoru vmt jõulisel sisestamisel pärakusse. Surm saabus eksperdi hinnangul mitte rohkem kui 4–6 tundi pärast tervisekahjustuste tekitamist. Seega tarvitati AK suhtes vägivalda
  33. juuli 2016 hilisõhtul ja ööl vastu
  34. juulit
  35. Surnukeha leiti tänu
  36. juulil 2016 ajavahemikus 00.35 kuni 00.43 häirekeskusele tehtud telefonikõnedele, milles anti teada, et kaks meest tassisid XXX maja juures surnukeha (kd II, tl. 6-9). Üks helistajatest, DG, andis teada, et laipa tassinud mehed läksid pärast seda tagasi XXX kortermajja, helistaja arvates korterisse 44 (kd II; tl. 8-9, 15-16). Maakohtus kuulati kõne teinud DG tunnistajana üle. Ta selgitas, et nägi trepikoja akendest, kuhu korterisse mehed pärast laiba alajaama taha jätmist suundusid. Viidatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt tuvastati XXX kortermaja kolmanda trepikoja trepiastmetel lohistamise jäljed esimesest viienda korruseni, kus asuvad korterid 4345, st ka AK-le kuulunud korter (kd II, tl. 45). AK-le kuulunud korteri vaatlusel tuvastati toas, esikus, vannitoa ukse siseküljel ning WC-s põrandal vedelevatel WC-poti prill-laual ja kaanel verekahtlased määrdumised (sündmuskoha vaatlusprotokoll: kd II; tl. 46). Seega tapeti AK korteris ja surnukeha lohistati välja XXX asuva alajaama taha.
  37. Ajavahemikul
  38. juuli õhtust
  39. juuli hommikuni olid AK korteris peale tema enda Vladimir Gogolev, tema abikaasa IŽ, ning Leonid Šestakov ja JB. Neist V. Gogolev ja L. Šestakov lahkusid mõneks ajaks
  40. juuli õhtul. 9 See on tõendatud asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on kajastatud AK kõned häirekeskusele, väljakutse peale AK korteris käinud politseiametnike ning V. Gogolevi, IŽ JB ja L. Šestakovi endi ütlustega. Asitõendi vaatlusprotokollist ilmneb, et AK helistas
  41. juulil 2016 kell 19:42:03 häirekeskusse ja teatas, et tema külalised peksavad teda ja ta sulges end nende eest WC-sse. Ta selgitas, et teda peksavad Vladimir Gogolev ja tema sõber, kelle perekonnanime ta ei tea, aga kelle eesnimi oli vist Leonid kd II; tl. 3). Politseiametnike DP ja KM ütluste kohaselt oli nende saabumise ajal ainus korteris olnud meesterahvas AK. Tema sõnul olid peksjad korterist lahkunud. Küll olid korteris peale AK kaks naisterahvast, seega IŽ ja JB. Kummagi politseiametniku hinnangul ei olnud AK-l sel ajal, kui nemad korteris käisid mingeid tõsiseid tervisekahjustusi ja AK kinnitas, et ta ei vaja meditsiinilist abi. Seega ei toonud peksmine, millest AK teatas, kaasa tema surmani viinud vigastusi ja AK surma põhjustanud vägivald pidi leidma aset pärast politseiametnike lahkumist. Seda kinnitab ka surnu ekspertiisiaktis toodud orienteeruv surma põhjustanud vägivalla tarvitamise aeg.
  42. V. Gogolev, IŽ JB ja L. Šestakov oma ütlustes ise tunnistanud, et V. Gogolev ja L. Šestakov naasid korterisse. L. Šestakov on tunnistanud, et nad peksid pärast poest naasmist koos V. Gogoleviga AK ning tema lükkas pulga AK-le anusesse. Selleks peksmiseks andis põhjust see, et kui nad olid tagasi korterisse jõudnud, teatas JB, et AK oli teda vägistanud või püüdnud vägistada. Seda, et peale V. Gogolevi ja L. Šestakovi naasmist teatas JB vägistamisest või selle katsest, tunnistavad ka JB ja IŽ. Mõlema tunnistaja ütlused korteris edasi juhtunu kohta on aga ebausaldusväärsed ja tuleb jätta kõrvale. Nimelt leidis maakohtus toiminud ristküsitluse raames tuvastamist, et tunnistajad andsid kohtus kohtueelses menetluses antud ütlustest oluliselt erinevaid ütlusi ega suutnud vastuolu kohta veenvat selgitust anda. JB kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt vihastasid L. Šestakov ja V. Gogolev ning tirisid AK kraed pidi kööki. Seejärel oli kuulda, kuidas AK peksti. L. Šestakov ja V. Gogolev tulid vahepeal kordamööda ühekaupa tuppa tagasi. Sel ajal kui üks meestest oli toas, peksis teine AK. Mehed jätkasid AK peksmist hoolimata sellest, et JB palus neid lõpetada, öeldes, et AK on juba küllalt karistatud. Kohtus antud ütlustes väitis JB, et AK oli sel ajal, kui ta L. Šestakovile ja V. Gogolevile ahistamisest rääkis, juba toast ära läinud. L. Šestakov ja V. Gogolev läksid samuti AK juurde. Mingeid peksmisele iseloomulikke helisid ta ei kuulnud. JB maakohtus oma ütlustes oleva vastuolu kohta mõistlikku selgitust ei andnud. Ta põhjendas kohtueelses menetluses antud teistsuguseid ütlusi sellega, et oli neid ütlusi andes purjus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ütluste erinevused sellised, mida saaks selgitada sellega, et ühel korral oli isik ütlusi andes joobes. Kohtueelses menetluses antud ütluste avaldatud osas ei ole vastuolusid või ebaselgusi, vaid JB on sündmuste käiku kirjeldanud jälgitavalt ja detailselt. Ka IŽ ütlused korteris toimunud konflikti kirjelduse osas on ebausaldusväärsed. Nimelt on vastuolud nii IŽ maakohtus antud ütluste siseselt kui maakohtus ja kohtueelses menetluses antud ütluste vahel. IŽ andis kohtus esialgu ütlusi, et üldse mingisugust tüli ei olnud (kd I; tl. 94). Selle peale avaldas prokurör kohtu loal KrMS § 289 lg 1 alusel IŽ kohtueelses menetluses antud ütlused selle kohta, et ta kuulis köögist lööke, sõimu ja karjumist ning L. Šestakov ja 10 V. Gogolev karjusid ja peksid AK umbes poole tunni jooksul. Kui prokurör küsis selgitust ütlustes oleva vastuolu kohta, teatas IŽ, et kohtueelses menetluses antud ütlused on õiged. Edasistele küsimustele vastates väitis IŽ, et öösel tõepoolest tekkis tüli ning selle põhjuseks oli JB väide, et AK püüdis teda vägistada. IŽ kinnitusel tegelikult mingit vägistamiskatset ei olnud ja tema seda ka meestele ütles. Siiski tekkis meeste vahel tüli, aga see piirdus ainult karjumise ja riidlemisega (kd I; tl. 96) Prokurör avaldas nende ütluste usaldusväärsuse kontrolliks täiendava lõigu IŽ kohtueelses menetluses antud ütlustest, milles IŽ kirjeldas, kuidas L. Šestakov ja V. Gogolev koos AK peksid (kd I; tl 96). Prokuröri ettepanekule vastuolusid selgitada vastas IŽ, et võib-olla V. Gogolev sekkus, aga ta seda ei tea, sest jäi magama. See väide ilmselgelt prokuröri esiletoodud vastuolu ei selgita.
  43. Kuigi L. Šestakov tunnistab AK peksmist, eitab ta, et oleks tarvitanud AK suhtes sellist vägivalda, mis tõi kaasa kannatanu surma. AK andis maakohtus ütlusi selle kohta, et ta lahkus koos JB, V. Gogolevi ja IŽ-ga korterist
  44. juuli õhtul. L. Šestakovi kaitsja apellatsiooni põhiväide ongi see, et L. Šestakov ei saanud kannatanule raskeid tervisekahjustusi tekitada, sest ta lahkus korterist enne kui surnu ekspertiisiakti kohaselt raskeid tervisekahjustusi tekitati. Apellatsioonis esitatud hüpoteesi kohaselt võis AK-le eluohtlikke vigastusi tekitada korterisse tagasi tulnud V. Gogolev või kolmandad isikud. Kaitsja hinnangul kinnitavad L. Šestakovi väidet, et nad lahkusid
  45. juuli õhtul, ka JB ütlused. See väide on ekslik. JB on üheselt kinnitanud, et nad lahkusid korterist hommikul. Ühtlasi selgitas JB, et nad eelnevalt juba magasid ja ootasid poe avamist, alkoholi müük algab kell 10.00 hommikul (kd I; tl. 99). Seega on JB lahkumise sidunud konkreetse asjaoluga, mis näitab, et nad lahkusid just hommikul. Lisaks tuleb arvestada, et JB ei olnud ainus, kelle kinnitusel nad lahkusid hommikul. Ka IZ (kd I; tl. 94 pöördel, 95) ja V. Gogolevi ütluste kohaselt lahkusid nad korterist kõik koos järgmisel hommikul (kd I; tl. 119). Veelgi olulisem on aga see, et – nagu on kaitsja isegi apellatsioonis möönnud–JB ütluste kohaselt andis korterist lahkumiseks põhjust just L. Šestakovi teade, et ta vist tappis AK ära (seda väidet on JB korranud mitu korda: kd I; tl 99, 100, 101). JB sõnu kinnitavad IŽ ütlused: ka tema sõnul lahkusid nad kõik koos korterist hommikul pärast seda, kui olid avastanud, et AK on ilmselt surnud (kd I; tl. 94 pöördel, 95). JB ütluste kohaselt olevat nad pärast korterist lahkumist juhtunut arutanud. Prokuröri küsimusele, kas mehed rääkisid, mis juhtus, vastas JB: „Leonid ja Vladimir lõid teda“ (kd I; tl. 100). JB ütlused selle kohta, mida L. Šestakov ja V. Gogolev talle rääkisid, on tõend KrMS § 66 lg 21 p 2 ja 3 alusel. Seega näitavad JB ütlused hoolimata sellest, et just korteris toimunu kirjelduse osas tuleb need vastuolude tõttu kõrvale jätta, et L. Šestakov ja V. Gogolev peksid kannatanu surnuks. JB ütlustest nähtuvad:  konflikti põhjus;  nad lahkusid korterist pärast seda, kui L. Šestakov oli teatanud, et ta vist tappis kannatanu, ning  mehed rääkisid hiljem sellest, et olid AK peksnud. Seega ei toeta JB ütlused sugugi L. Šestakovi versiooni, mille kohaselt AK suhtes tarvitati surma põhjustanud vägivalda alles pärast tema lahkumist. 11 Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et L. Šestakovi kaitseversioon on vastuoluline, sest ta on ise oma ütlustes tunnistanud ühte konkreetset tegu, millega põhjustati kannatanule osa tema surma põhjuseks olnud vigastustest – L. Šestakov tunnistas kannatanule pulga anusesse lükkamist, surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt tingis AK surma muuhulgas pärasoole rebend. Lisaks sellele on L. Šestakovi ütlustest näha, et ka muu AK suhtes tarvitatud vägivald oli raske. See nähtub L. Šestakovi vastustest küsimustele, mis olid peksmise tagajärjed. Kaitsja küsimusele, kas AK oli (peksmise järgselt) teadvusel, vastas L. Šestakov: „Pärast ta juba istus“. Järgmisest vastusest ilmneb, et AK istus seina najal. Kaitsja kordas küsimust, kas AK oli teadvusel, ning seekord vastas L. Šestakov jaatavalt. Järgnevale küsimusele, kuidas ta selle kindlaks tegi, kas kannatanu rääkis temaga, vastas L. Šestakov: „Ei rääkinud temaga, ma läksin siis ära, minu meelest oli teadvusel“ (kd I; tl. 125 pöördel). Seega on ütlustest näha, et AK oli peksmise tõttu vajunud esiku seina najale istuma. L. Šestakovi sõnul läks ta vahepeal tuppa ning kui ta tagasi tuli, lamas kannatanu teadvusetult kõhuli põrandal. Siis tõmbaski ta kannatanul püksid maha ja torkas talle anusesse pulga. Nagu on näha JB ütlustest, sai L. Šestakov aru ka sellest, et kannatanu suhtes tarvitatud vägivald oli nii raske, et kannatanu selle tulemusel suri. Seega loeb ringkonnakohus JB ja L. Šestakovi enda ütluste alusel tõendatuks selle, et L. Šestakov koos V. Gogoleviga tarvitas kannatanu suhtes sellist vägivalda, mis viis kannatanu surmani.
  46. JB ja L. Šestakovi ütlused ei ole ainsad tõendid, mille kohaselt osales AK surma põhjustanud peksmises ka V. Gogolev. DNA ekspertiisi akti kohaselt leiti AK küüne alt V. Gogolevi bioloogilist materjali, mis viitab võimalusele, et AK kriimustas V. Gogolevi end kaitstes. V. Gogolevi ja tema kaitsja väide, et AK kriimustas V. Gogolevi XXX käigus, ei ole tõendatud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et AK oleks põdenud XXX. Sellekohaseid väiteid on oma ütlustes esitanud ainult V. Gogolev ja tema abikaasa IŽ, kuid nende ütlused on vastuolulised. V. Gogolevi väitel pidid korteris olema AK haigust kinnitavad meditsiinidokumendid, IŽ andis aga ütlusi, et ta küll korduvalt kutsus kiirabi, kuid kiirabi ei tulnud. AK endine abikaasa ega ema seda, et AK oleks põdenud XXX, oma ütlustes kinnitanud ei ole. Ka ei nähtu korteri läbiotsimise ega sündmuskoha vaatluse protokollidest, et korterist oleks leitud meditsiinidokumente, mis kinnitavad AK-l XXX olemasolu. Väidet, et V. Gogolev osales AK peksmises, toetavad tõendid, mis näitavad, et V. Gogolev osales samal päeval varem AK peksmises, ning et V. Gogolev oli varemgi AK suhtes vägivalda tarvitanud. AK endine abikaasa AL, kes elas AK-st eraldi, kuid suhtles endiselt AK-ga, andis maakohtus ütlusi, et mais või suve alguses oli AK pöördunud EMO-sse, sest V. Gogolev lõi teda rihma otsaga (pandlaga) vastu pead. AL kinnitusel nägi ta AKga kohtudes tal õmblusi ja AK rääkis, et V. Gogolev lõi teda (kd I; tl 106). AL ütlusi kinnitavad IŽ ütlused, mille kohaselt lõi V. Gogolev kolm nädalat varem AK-l armukadedushoos pea katki, nii et IŽ pidi kutsuma kiirabi ja AK viidi haiglasse. (kd I; tl. 96-97 pöördel). Seda, et AK peksti paar nädalat enne tema tapmist nii, et ta vajas õmblemist ja oli haiglas, kinnitas ka kannatanuna üle kuulatud AK ema GK (kd I, tl 78 pöördel). Seega oli V. Gogolev vaid mõned nädalad varem tarvitanud AK suhtes sellist vägivalda, mille tõttu vajas AK arstiabi. 12 Eespool nimetatud AK
  47. juuli õhtul häirekeskusele tehtud kõnest ilmneb, et ka
  48. juulil osales V. Gogolev AK peksmises. V. Gogolev ja tema kaitsja leiavad, et AK rääkis häirekeskusesse tehtud kõnes, et teda peksis ainult L. Šestakov. Mõlema apellatsioonis on väidetud, et häirekeskusesse tehtud kõne tõlgitud asitõendi vaatlusprotokollis eesti keelde valesti ning originaaltekstist on aru saada, et AK peksis just L. Šestakov. Ringkonnakohus nendib, et eestikeelses tõlkes on ühest fraasist jäänud tõesti välja sõna „lööb“. Nimelt on venekeelses stenogrammis: „Второй… бьет, второй его друг, я не знаю…“ (kd II; tl. 1). Eestikeelses tõlkes seisab: „Teine… teine tema sõber, ma ei tea“ (kd II; tl 10), õige oleks aga „Teine… lööb. Teine, tema sõber, ma ei tea“ Kohtukolleegiumi hinnangul ei anna aga see alust teha järeldust, et peksjaid oleks olnud ainult üks. AK räägib kõnes peksjatest läbivalt mitmuses, kasutades sõnu „меня избивают“; „гости“; „они“. Täpsustavale küsimusele, kes teda peksab, vastas AK üheselt, et peksis Vladimir Gogolev koos teisega, kelle perekonnanime ta ei tea („Избили - Владимир Гоголев, а второго я фамилии не знаю…“). Ka häirekeskuse töötaja täpsustavatele küsimustele, kas peksjaid on üks, vastab AK mitmust kasutades. Nii vastab AK küsimusele, kas ta (AK ründaja) on üksi: „Ei, nad seal kahekesi mind ja…“ Täiendavatele küsimusele, kas teda peksis üks isik, AK otse ei vasta, öeldes selle asemel, et „nad“ („они“) on jälle sisse tungimas ja „nad“ („они“) lõhuvad tualetti (kd II; tl. 2, 11 ). Selle kasuks, et AK peksid nii V. Gogolev kui L. Šestakov, räägib tõik, et mõlemad lahkusid AK häirekeskusele tehtud kõne peale korterist. Nimelt andis AK väljakutse peale korteris käinud ja AK-ga suhelnud politseiametnik DP ütlusi, et tema sai AK-st aru nii, et mehed läksid ära just tänu sellele, et AK oli helistanud politseisse (kd I; tl. 90 pöördel). See, et L. Šestakoviga koos lahkus ka V. Gogolev, näitab, et ainus peksja ei olnud L. Šestakov. Lisaks viitab sellele, et peksmises osales ka V. Gogolev, AK häirekeskusele tehtud kõnes öeldu, et tegemist ei ole esimese korraga, kui teda pekstakse ja eelmise peksmise kohta on tal olemas arstitõend (kd II; tl 2). Ringkonnakohtu hinnangul viitas AK just sellele, et V. Gogolev oli teda mõni nädal varem löönud nii, et ta vajas arstiabi. Kuna V. Gogolev oli peksnud AK varem ning osalenud samal päeval varem aset leidnud AK peksmises, on usutav väide, et V. Gogolev osales ka AK peksmises, mis viis AK surmani. Seda, et V. Gogolev osales AK peksmises, tõendavad ka V. Kattai ütlused. V. Kattai leiti koos V. Gogoleviga AK korterist
  49. juulil 2017 toimunud läbiotsimisel (läbiotsimise protokoll: kd II; tl 42 – 44). V. Kattai keeldus maakohtus ütlusi andmast ja kohus avaldas tema kohtueelses menetluses
  50. juulil 2016, s.t tema kinnipidamise päeval antud ütlused (kd II; tl. 18 – 26). V. KATTAI ütluste kohaselt on ta alkohoolik ja kodutu.
  51. juuli 2016 õhtul tuli Koplis bussipeatuses tema juurde meesterahvas, kes pakkus talle juua alkoholi sisaldavat suuvedelikku. Meesterahvas ütles V. Kattaile oma nime, kuid see ei jäänud V. Kattaile meelde. Ta hakkas meesterahvast Lepsiks kutsuma, sest tema sõnade järgi sarnanes meesterahvas laulja Lepsiga. Nad tarvitasid koos alkoholi, kuni Leps tegi ettepaneku minna edasi tema koju. Korteris jätkasid nad alkoholi tarbimist ja sõid. Kui V. Kattai soovis minna WC-sse, sattus ta vannituppa, kus oli vannis surnud meesterahvas. Kui V. Kattai küsis Lepsilt laiba kohta, ütles Leps, et ta sõbraga tappis selle meesterahva, sest too oli vägistanud nende naisi. Ka kirjeldas Leps, kuidas nad mehe tapsid. Lõpuks viisid nad Lepsi pealekäimisel laiba välja alajaama taha (kd II; tl 18-26). 13 Kuna teine isik, kes
  52. juulil 2016 algusega kell 01.40 (seega ca 1 tund pärast häirekeskusele tulnud teateid laipa tassivate meeste kohta) toimunud läbiotsimisel korterist leiti, oli V. Gogolev, oli just V. Gogolev see, kes V. Kattaile rääkis, kuidas ta koos sõbraga AK tappis. V. Kattai ütlused selle kohta, mida V. Gogolev talle rääkis, on kasutatavad tõendina KrMS § 66 lg 21 p 3 alusel. V. Gogolev heidab oma apellatsioonis ette, et tal ei olnud võimalik V. Kattaid küsitleda. Ringkonnakohus märgib, et maakohtul oli KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel õigus V. Kattai ütlused avaldada, kui V. Kattai kohtus ütluste andmisest keeldus. V. Gogolevi kaitseõiguse rikkumisega oleks tegemist juhul, kui tema suhtes tehtud süüdimõistev otsus tugineks ainult või vähemalt valdavas osas V. Kattai avaldatud ütlustele. Selle keelab KrMS § 15 lg
  53. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus V. Gogolevi süüdimõistmine põhineks vähemalt valdavas osas V. Kattai ütlustele. Nagu eespool näidatud, tõendavad lisaks V. Kattai ütlustele V. Gogolevi süüd veel mitmed teised tõendid. V. Gogolev väidab ühtlasi, et V. Kattai on tema kohta valetanud. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Seda, et V. Kattai andis oma ütlustes edasi just V. Gogolevilt kuuldu, näitab see, et V. Kattai, kes ise AK peksmise ajal korteris ei olnud, oskas oma ütlustes nimetada AK peksmise detaile. Need asjaolud on järgmised:  lisaks V. Gogolevile peksis kannatanut ka V. Gogolevi sõber;  kannatanu suhtes tarvitati vägivalda põhjusel, et kannatanu olevat nende naisi vägistanud;  kannatanu pärakusse olevat topitud petard (kuigi see, et pärakusse oleks topitud petard ja see süüdatud, ei leidnud tuvastamist, on tõendatud see, et kannatanule topiti pärakusse tuvastamata pulgakujuline ese, mis talle tekitas sisemisi vigastusi). Ainus viis, kuidas V. Kattai neist teada sai saada, on see, et neid kirjeldas talle V. Gogolev. Võimaluse, et V. Kattai sai vastava info kuskilt mujalt, välistab see, et V. Kattai kuulati üle
  54. juulil 2016, s.t samal päeval, kui surnukeha leiti ja V. Kattai ning V. Gogolev kinni peeti. Tähelepanu väärib, et V. Kattai ütluste kohaselt lükati kannatanule pärakusse petard, Samas on V. Kattai öelnud, et ta ei tea, mis see petard on. See tähendab, et V. Kattai ei saanud petardi kannatanule pärakusse toppimist ise välja mõelda, vaid pidi seda kuulma just V. Gogolevilt.
  55. V. Gogolev ise eitab AK peksmises osalemist. Tema väitel peksis AK ainult L. Šestakov ja tema püüdis üksnes tüli lõpetada ja AK aidata. Ringkonnakohus ei pea sarnaselt maakohtule V. Gogolevi ütlusi usaldusväärseks. V. Gogolev on püüdnud näidata endale soodsal viisil ka asjaolusid, mille puhul on teiste tõendite valguses ilmne, et V. Gogolevi väited ei pea paika. Seda demonstreerivad näiteks V. Gogolevi põhjendused, miks ta viis koos V. Kattaiga AK laiba õue. V. Gogolev tunnistab, et nad tassisid koos V. Kattaiga AK välja. Ta põhjendab AK välja viimist lootusega, et AK ehk toibub, kui ta värske õhu kätte viia (kd I; tl. 120). See on selges vastuolus JB ja IŽ ütlustega. Mõlema ütluste kohaselt lahkusid nad korterist teadmisega, et AK on surnud. V. Gogolevi käitumisest ei nähtu, et ta oleks arvestanud, et AK on elus, ja tundnud muret AK tervise pärast. Nii V. Kattai kui V. Gogolevi enda ütluste kohaselt pöördus ta koos V. Kattaiga korterisse tagasi alles
  56. juuli õhtul. V. Kattai ütlustest ilmneb, et V. Gogolev ei tundnud AK vastu huvi enne kui V. Kattai surnukeha avastas. V. Kattai sõnade kohaselt oli ilmne, et AK oli 14 surnud. Seejärel rääkis V. Gogolev talle, kuidas ta koos sõbraga selle mehe tappis. V. Kattai sõnul oli V. Gogolev vastu politsei kutsumisele ja tema pealekäimisel tassisid nad surnukeha õue. V. Kattai ütluste kohaselt soovis V. Gogolev panna surnukeha prügikasti. Selle asemel jäeti surnukeha alajaama taha põhjusel, et V. Kattai ei jaksanud surnukeha nii kõrgele upitada. Häirekeskusele tehtud kõnede protokollidest nähtuvalt oli surnukeha tassimist pealt näinud naabrite jaoks eemaltki selge, et tassitakse surnukeha. Ka on mõlemas kõnes märgitud, et esmalt tassiti surnukeha prügikastide juurde, mis haakub V. Kattai väitega, et nad tahtsid panna surnukeha prügikasti.
  57. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust kaitsja väide, et kohtu järeldused V. Gogolevi motiivi kohta (soov jätkata AK korteri kasutamist) ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub sellega, et maakohtu järeldus on oletuslik ega lähe kokku JB ütlustega konflikti tekkimise kohta ja V. Kattai ütlustega selle kohta, kuidas V. Gogolev põhjendas talle AK tapmist. Samas tuleb tõdeda, et KarS § 114 ei nõua üldse kindlat motiivi.
  58. Ringkonnakohus ei näe kummagi süüdistatava puhul alust maakohtu mõistetud karistuse kergendamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mis puudutavad V. Gogolevi ja L. Šestakovi süü suurust, ega pea vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium ei näe alust kergendada V. Gogolevi karistust tema tervisliku seisundi tõttu. Vangistusseaduse kohaselt tagatakse kinnipeetavatele vanglas arstiabi. Esitatud tõenditest ei nähtu, et karistuse kandmine põhjustaks talle tema terviseseisundi tõttu tavapärasega võrreldes suuremaid kannatusi, mis annaks alust tema vangistuse lühendamiseks.
  59. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonid rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
  60. V. Gogolevi kaitsja ja L. Šestakovi kaitsja on esitanud taotlused osutatud riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. V. Gogolevi kaitsja taotleb osutatud õigusabi eest kokku 456 euro suurust tasu ning L. Šestakovi kaitsja 264 euro suurust tasu. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kriminaalasja olemust ja kaitsealuste seisukohti, on taotlustes märgitud L. Šestakovi kaitsja töö maht põhjendatud ja ringkonnakohus rahuldab taotluse. V. Gogolevi kaitsja taotlust ringkonnakohus täies ulatuses põhjendatuks ei pea nimelt oli ringkonnakohtu istung kaitsja taotluses märgitust oluliselt lühem (1,75 tundi taotluses märgitud 5 tunni asemel). Sellest tulenevalt ringkonnakohus rahuldab esitatud taotluse 312 euro ulatuses. Vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 jäävad riigi õigusabi kulud V. Gogolevi ja L. Šestakovi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.