← Eesti

2-06-9861/72

Obsah (6)§ 659§ 651§ 530§ 654§ 667§ 172

Tsiviilasi nr 2-06-9861 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-06-9861 Määruse tegemise aeg ja koht 08.11.2017.a, Tallinn Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinurm,

) § 530 lg 1 kohaselt. Uueks eestkostjaks tuleb määrata eestkostetava elukohajärgne omavalitsus PKS § 205 lg 3 kohaselt. Eestkostja ülesannete muutmiseks ei ole alust.

  1. 17.08.2017.a esitas YY maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse, millega kohus vabastas ta eestkostja ametist ja määras XX uueks eestkostjaks Pärnu linnavalitsuse, ja määrata teda poja eestkostjaks. YY on olnud XX eestkostja pika aja jooksul ja ta omab poja suhtes kõige adekvaatsemat informatsiooni, sh selles osas, kas ja millisel viisil vajab ta eestkostja teenuseid, et seista tema seaduslike huvide eest. Eestkostja ülesannete täitmisel ei piisa ainult sellest, et eestkostja käib teda korra aastas hooldusasutuses vaatamas, vaid talle on vajalik pidev ja regulaarne eestkoste kõigi tema asjade ajamisel selleks, et tema tervislik seisund ei halveneks. On arusaamatu, miks kohus otsustas YY eestkostja ametist vabastada. See tekitab komplikatsiooni poja seaduslike huvide tagamisel. YY tervislik seisund on hea ja ta on senimaani eestkostja ülesannetega hakkama saanud. XX on ka ise korduvalt avaldanud, et jätkuvalt peaks eestkostja olema tema. Pärnu Linnavalitsus käskis YYl tagada, et 10.10.2017.a saaks XX saata hooldusasutusse Vaklkasse. See oli YY-le arusaamatu, sest eelnevalt oli kohtunik kinnitanud, et poja suhtes pikendatakse tema viibimist Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus kuni kolmeks kuuks. Sellega oli YY nõus. Psühhiaatriakliinikus kinnitas raviarst, et poeg peab minema Valklasse. YY suutis pojale selgeks teha, et kuna praegusel hetkel on kohus nii otsustanud, tuleb tal Valklasse minna. YY-le oli arusaamatu, miks seda ei teinud uus eestkostja ning seega jättis uus eestkostja enda tööülesanded täitmata. See on tekitanud pojale täiendavat närvilisust, stressi, mistõttu tema tervislik seisund halvenes. 10.07.2017.a oli YY pojal toeks üleviimisel erinevalt uuest eestkostjast. Keegi ei selgitanud XX-le tema suhtes toimuvat. Sellest tulenevalt ei soovi uus eestkostja täita enda kohustusi ega ole enda kohustusi täitma asunud. YY täidab neid ülesandeid eestkostja eest. Seega ei ole Pärnu Linnavalitsus sobiv eestkostja.
  2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3

(5)Tsiviilasi nr 2-06-9861
  1. Pärnu Linnavalitsus vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta maakohtu määruse muutmata. Eestkostetavale määratud esindaja seisukoha kohaselt sobib YY eestkostjaks paremini kui puudutatud isik III. Määruse põhjendused
  2. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  3. Ringkonnakohus kontrollib määruskaebuse puhul maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 659

koostoimes

§ 651lg-ga 1).

Määruskaebuses vaidlustatakse üksnes eestkostja isiku vahetust. Määruskaebusega ei ole vaidlustatud muud eestkoste määramisega seonduvat, mh eestkoste seadmist, selle ulatust ega pikkust. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, millega maakohus asendas eestkostja.

§ 530lg 1 kohaselt võib kohus eestkostja ametist vabastada mõjuval põhjusel.

PKS § 197 lg 1 kohaselt võib kohus eestkostja vabastada, kui eestkostja oma kohustuste olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel ei vasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või kui eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks eestkostetava huve. Mõjuva põhjuse hindamine eestkostja ametist vabastamiseks on kohtu diskretsiooniotsustus. Seega saaks ringkonnakohus tühistada maakohtu määruse üksnes siis, kui maakohus oleks otsustamisel ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul maakohus seda käesoleval juhul teinud ei ole. Maakohus on põhjendanud, miks käesoleval juhul on kohtu hinnangul vajalik eestkostja vabastada ja määrata uus eestkostja. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 659

koostoimes

§ 654lg-ga 6).

9. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Asjaolud, kui kaua on määruskaebuse esitaja olnud eestkostetavale eestkostja ja kui lähedane ta temaga on, ei kaalu üles käesoleval juhul maakohtu poolt tuvastatud ohtu eestkostetava huvidele eestkostja jätkamisel. Määruskaebuse esitaja hinnang, et ta on siiani saanud hakkama eestkostja ülesannetega ei ühti kohtu poolt tõendite alusel tuvastatuga. Eestkostja ülesanne on kaitsta eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ja huve, mh hoolitseda selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1). Maakohus tuvastas, et määruskaebuse esitaja koduse järelevalve all tarvitas eestkostetav alkoholi, mis halvendab eestkostetava tervist, eestkostetav jäi ravita ning sattus erinevatesse vägivaldsetesse juhtumitesse, kodukülastusel ilmnesid äärmiselt ebasanitaarsed tingimused ning määruskaebuse esitaja hinnangul ei peaks eestkostetav viibima ööpäevaringsel erihooldusteenusel, kuigi sellise vajaduse on tuvastanud jõustunud lahendi alusel kohus. Nimetatud asjaolusid määruskaebuse esitaja määruskaebuses ka ei vaidlustanud. Käesoleva asja lahendamisel on oluline silmas pidada, et eestkostetavale on turvalise keskkonna ja arstide poolt määratud ravi ja hoolduse tagamine hädavajalik, arvestades eestkostetava tervislikku seisundit. Pärnu Linnavalitsuse seisukoha kohaselt on määruskaebuse esitaja mõjutatud eestkostetava poolt, kes aga ei suuda otsustada enda ravivajaduse üle. Arvestades käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaolusid ja tõendeid, sh rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatut, on see ka eluliselt usutav. Eeltoodu alusel on maakohus põhjendatult leidnud, et määruskaebuse esitaja ei ole varasemalt suutnud ning ei suuda eelduslikult ka edaspidi kaitsta eestkostetava huve, mh tagada talle vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Seda ei lükka ümber ka määruskaebuse esitaja antud selgitused eestkostetava määratud esindajale. Määratud esindaja aga on enda järelduse kujundamisel tuginenud põhiliselt määruskaebuse esitaja ja eestkostetava seisukohtadele. Käesoleval juhul ei tähenda eestkostja ülesannetest vabastamine seda, et 4

(5)Tsiviilasi nr 2-06-9861 määruskaebuse esitaja ei saa ega tohi eestkostetava eest hoolitseda emana, mh temaga võimalusel suhelda ja olla talle toeks. Emalikku hoolitsust ja lähedust ei saa ega peagi eestkostja andma. See ei tähenda aga seda, et linnavalitsus ei suuda kaitsta eestkostetava varalisi või isiklikke õigusi ja huve. Eestkostjana eelistatakse esmaselt küll füüsilist isikut, kuid juhul kui sobivat isikut ei ole (mh põhjusel, et füüsilisest isikust eestkostja ei ole varasemas rollis suutnud täita enda ülesanded), võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku (PKS § 205 lg 1), kelleks tavapäraselt on valla- või linnavalitsus. Määruskaebuses ei ole toodud asjaolusid ega väiteid, mis annaks aluse arvata, et Pärnu Linnavalitsus ei suuda eestkostjana eestkostetava huvisid kaitsta. Arvestades asjaolu, et määruskaebuse esitaja on eestkostetava ema ja tal on eestkostetavaga lähedane side ja usaldussuhe, on loomulik, et teatud sündmuste puhul, mis võivad eestkostevale olla häirivad, mh ühest raviasutusest teise viimisel, palub kohalik omavalitsus eestkostetava emal olla pojale toeks. Pärnu Linnavalitsuse selgituste kohaselt korraldas uus eestkostja eestkostetava üleviimise erihooldusteenusele koostöös haigla ja uue teenuse osutaja Valkla Koduga. On eluliselt usutav, et Pärnu Linnavalitsuse esindaja isiklikku kohaolekut ei peetud tahtevastase kinnisesse asutusse paigutamise puhul haigla ja linnavalitsuse kokkuleppel vajalikuks ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole see talle ka etteheidetav. Sellest hoolimata ei anna üksnes 10.07.2017.a sündmused alust jõuda teistsugusele järeldusele määruskaebuse esitaja sobivuse osas eestkostjaks. PKS § 204 lg 3 kohaselt ei pea kohus arvestama eestkostetava ettepanekut eestkostja isiku osas, kui see on tema huvidega vastuolus. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et määruskaebuse esitaja jätkamine eestkostjana on eestkostetava huvidega vastuolus. 10.

§ 667

lg 3 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks istungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea käesoleval juhul vajalikuks istungit korraldada. Määruskaebuse esitaja on maakohtu menetluses ka isiklikult ära kuulatud ning määruskaebuse lahendamisel ei ole see ringkonnakohtu hinnangul vajalik. 11. Ringkonnakohtul pole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust.

§ 172

lg 3 teise lause kohaselt jätab kohus ringkonnakohtu menetluskulud samuti riigi kanda. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.