Obsah (6)
§ 76§ 751§ 78§ 75§ 199§ 65KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10499 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg
§ 76lg 4,5 alusel määrata Alari Ujokile katseaeg kuni 29.07.2019.
3.
§ 751lg 3 p-le 2 vastavalt määrata Alari Ujokile elektroonilise valve kestuseks neli
(4)kuud.
§ 751
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Alari Ujoki keha külge. 4.
§ 78
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.
§ 76
lg 5 alusel allutada Alari Ujok käitumiskontrollile kestusega kuni 29.07.2019, mille jooksul kohustada teda järgima
§ 75
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
§ 75
lg 2 p 2, 21, 4, 5 alusel määrata Alari Ujokile katseajaks järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluda ettenähtud ravile.
- Määrata Alari Ujok katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
- Määrus Alari Ujoki suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
- Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
- Vabastada süüdimõistetu Alari Ujok karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 29.11.2016 otsusega on Alari Ujok süüdi tunnistatud
§ 199
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistatud 4 kuu vangistusega.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.04.2016 otsuse järgi ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. 19.10.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Alari Ujoki isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korda (neist 3 arhiveeritud), teine vangistus. Kuriteod valdavalt varavastased. Üks kuritegu seotud kelmusega
(2013), üks omastamisega
(2016), üks vabaduse võtmisega seadusliku aluseta ning vägivaldsete tegudena ähvardamine ja kehaline väärkohtlemine
(2015). Käesolevat karistust kannab varguste eest, mis pandud toime grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatiliselt. Soodusteguriks sõltuvus narkootilistest ainetest. Distsiplinaarkaristused: 17.07.2017 - noomitus 1 aasta, vägivaldne käitumine; 03.04.2017 - noomitus 1 aasta, ei teavitanud vanglateenistuse ametnikku leitud keelatud esemetest; 10.03.2017 - noomitus 1 aasta, ei teavitanud ametnikku kinnipeetavale mittekuuluva eseme leidmisest; 11.01.2017 - kartser 6 ööpäeva 4 kuulise katseajaga (täitmisele pööratud 16.03.2017), vägivaldne käitumine. Alari Ujok on uimastisõltlane, kes viibib vanglas alates 18.07.2016 (uus karistus 29.11.2016) ning paikneb täitmisplaani alusel alates 29.09.2016 Tartu Vangla esimeses üksuses, mis on spetsialiseerunud tööks uimastisõltlastega. - 05.03.2017 kuni 14.05.2017 tagasilanguse ennetamise - 07.03.2017 kuni 11.04.2017 individuaalprogramm - 10.04.2017 kuni 12.06.2017 agressiivsuse asendamise treening. - Alates 08.05.2017 osalemine STEP programmi meetodite alusel programmis "Noorte tööturule kaasamine". - Alates 06.09.2017 põhikooli 9.klass. - Aktiivne sõltuvusrehabilitatsioon läbitud. - 01.01.2017 kuni 30.04.2017 osalenud tööhõives majandustöödel. Motiveeritud tööhõives jätkama. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on A. Ujokiga rahalisi suhteid omavad isikud ning rahvatervis. Oht seisneb kergete kehavigastuste tekitamises võlglastele, narkootikumide tarvitamisega ohustab iseennast ning aitab kaasa sõltuvusainete levikule. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem majanduslike raskuste korral ning kuritegelikku mõtlemist esindavate isikute mõjusfääris. Soodusteguriks sõltuvus narkootilistest ainetest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 82 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 56 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku arvamus Rahvastikuregistri andmetel on Alari Ujok 22-aastane, rahvuselt eestlane, eesti kodakondsusega. Isikut tõendav dokument ID-kaart on kehtiv kuni 14.10.2020. Süüdimõistetu on sisse kirjutatud aadressile XXX. Lähedastest on rahvastikuregistris kirjas ema E. K, kes elab aadressil XXX. E. K. töötab ettevõttes A. L. ja on majanduslikult toimetulev. 24.08.2017 toimunud telefonivestlus süüdimõistetu ema E. K selgus, et ta läks Alari Ujok´i isast K. U. lahku juba väga varakult ja ta elab ning töötab Soome Vabariigis, kellega inspektorkontaktisiku Eveliine Erm´i sõnul nad ei suhtle. Süüdimõistetu ema E. K. on abielus T. K. ja neil on kaks alaealist last. T. K. töötab ettevõttes T. K. K. H. OÜ ja on majanduslikult toimetulev. Süüdimõistetul on elukaaslane M. M, kes elab Tallinnas ja nende suhe on süüdimõistetu ema väitel kestnud ligikaudu 2 aastat. Riskihindamise ankeedist selgub, et Alari Ujok´il on lai suhtlusringkond, kuhu kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikuid, aga praeguseks suhtleb isik rohkem nendega, kes suudavad midagi saavutada. 24.08.2017 toimunud telefonivestlus süüdimõistetu ema E, K,ja kasuisa T, K, selgus, et suhted süüdimõistetuga on neil head. 25.08.2017 infosüsteemist VANGIS selgus, et Tartu Vanglas on süüdimõistetut käinud külastamas tema elukaaslane M. M. kaheksal ja ema E. K. ühel korral. Alari Ujok elas enne vangistust aadressil XXX. 24.08.2017 Tartu Maakohtu kinnistusosakonna informatsiooni kohaselt kuulub antud eluase eelnimetatud aadressil süüdimõistetu kasuisa T. K. 25.08.2017 tegi kriminaalhooldusametnik elukoha kontrolli Alari Ujok´i võimalikku elukohta tingimisi ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valve alla. Süüdimõistetu ema E. K, kasuisa T. K. ja kasuisa vend A. K. andsid oma nõusoleku, et Alari Ujok võib asuda elama temale kuuluvasse talusse ja sinna võib paigaldada elektroonilise valve seadmed. Tegemist on kesk-ja ahiküttega 2-korruselise eramajaga, kus on kuus tuba. Isik asub elama teisele korrusele, kus on tal oma tuba. Kodukülastusel tegi kriminaalhooldusametnik kindlaks, et antud elukoht on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. 23.08.2017 Tartu Vangla taotluses selgus, et peale vangistust on Alari Ujok´il plaanis asuda tööle ettevõtetesse P. S. G. OÜ. 28.08.2017 toimunud telefonivestluses P. S. G. OÜ tööandja T. P. teatas, et ta on nõus süüdimõistetu tööle võtma. Tööandja esitas vastavasisulise garantiikirja. Tartu Vangla andmetel on Alari Ujok´il23.08.2017 seisuga rahalisi nõudeid 8569,88 eurot ja vabanemisfondis 44,15eurot. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Alari Ujok selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses on teist korda ja karistatud varguste eest. Tunnistab, et oli ka narkootikumidega kimpus ja kahetseb, et hakkas tarvitama. Vangistuse alguses ei tahtnud kellelegi loota, aga siis leidis inimese tugigrupist, kes on käinud sama rada ja sai aru, et on õppida palju. Hakkas võtma ka antidepressante, aga sai aru, et ei saa lahendust otsida teiste ainete abil. Programmis „Agressiivsuse asendamine“, õppis ära, et kui hakkab ägestuma, siis keerab selja ja jalutab minema. Intsident, mis peale programmi juhtus, oli olukord, kus kinnipeetav tahtiski põgeneda oma kambrisse, aga kaaskinnipeetav tuli kaasa ja enesekaitseks füüsiliselt tõukas ta eemale. Peale programmi paranes ka kontaktisikuga läbisaamine. Läbis ka programmi Tööotsimine. Varasemalt ei julenud ega tahtnud kelleltki abi küsida, aga nüüd kui tunneb probleemi, siis küsib abi. Motivatsioon vabaduses seadusekuulekalt toime tulla on väga suur. On tekkinud toetav ringkond tugiisiku, elukaaslase ja vanemate näol, mida varem ei olnud. Kõige suurem motivatsioon on enda pärast, ei jõua enam seda rada käia, on pannud liiga kaua lähedasi kannatama. Elama läheks vanemate juurde, kus elavad ka kaks 5-aastast õde ja kasuisa poolne onu, kellel on puue. Perega on suhted paremad kui varem. On olemas ka kindel töökoht. On nõus alluma vabanedes psühholoogi ja psühhiaatri ravile. Kinnitab kohtule, et suudab seadusekuulekalt käituda nii katseajal kui edaspidi. Ei taha tagasi vanglasse sattuda ja palub viimast võimalust. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Alari Ujoki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Alari Ujoki tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Alari Ujoki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega on põhjendatud. Alari Ujok kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning
§ 76
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Alari Ujok temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 1 aasta 1 kuu, so üle 1/3 mõistetud karistusajast. Samuti on isik nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
§ 76
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
- aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
- See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressile XXX. Antud eluase kuulub süüdimõistetu kasuisa T. K.. Süüdimõistetu ema E. K, kasuisa T. K. ja kasuisa vend A. K. andsid oma nõusoleku, et Alari Ujok võib asuda elama antud aadressil ja sinna võib paigaldada elektroonilise valve seadmed. Kodukülastusel tegi kriminaalhooldusametnik kindlaks, et antud elukoht on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks ning kus on võimalik tema suhtes kohaldada elektroonilist valvet. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on küll kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid kõigi puhul on karistuseks määratud noomitus. Vaid üks distsiplinaarrikkumistest on seotud agressiivsusega ning konkreetse juhtumi kohta selgitas kinnipeetav, et ei löönud kaaskinnipeetavat, lükkas viimase vaid enesekaitseks endast eemale kuna talle järgneti tema kambrisse. Samuti on rikkumisest möödunud peaaegu pool aastat, mille jooksul ei ole kinnipeetaval esinenud ühtegi üleastumist. Samuti on kinnipeetav osalenud mitmes sotsiaalprogrammis, läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni ja osalenud tööhõives. Iseloomustused sotsiaalprogrammides osaluse kohta olid ühtselt positiivsed ning kajastasid isiku hoiakutes toimunud muutusi. Seega kinnitab ka isiku käitumine vangistuse jooksul temas toimunud positiivseid muutusi, tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest. Samuti toob kohus positiivse asjaoluna välja, et kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik. Süüdimõistetu ema ja kasuisa kinnitasid kriminaalhooldusametnikule, et suhted süüdimõistetuga on neil head. Samuti on kinnipeetava ema käinud poega vanglas ühel korral vaatamas. Ka isik ise kinnitas, et perega, kelle juurde ta ka elama läheks, on suhted paremad kui eales varem. Kriminaalkorras karistatud isikutega kinnipeetav enam suhelda ei soovi. Seega toetab kinnipeetava vabanemisjärgne suhtlusringkond ning elukoht isiku soovi käituda edaspidi seadusekuulekalt. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas ka garanteeritud töökoht P. S. G. OÜ-s. Kindel töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ning vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti sisustab kindel töökoht isiku vaba aega produktiivselt ning pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on narkootikumide tarbimine. Kinnipeetav on pikaajaliselt tarvitanud narkootikume ning tunnistab ja teadvustab, et see on tema jaoks probleem. Samas märkis, et sotisaalprogrammid on teda aidanud erinevates olukordades toimetulemisel ning ta on suutnud parandada oluliselt ka läbisaamist oma lähedastega. Just paranenud suhted perega on see, mis pakub talle motivatsiooni narkootikumidest hoidumisel ning seadusekuulekal teel püsimiseks. Kinnipeetav nõustus ka ravile allumisega ning märkis, et on ka oma emale öelnud, et kui ta peaks libastuma ning tundub, et ta on aineid tarvitanud, tuleb kohe politseisse helistada. Hiljem on ta selle eest tänulik. Kinnipeetava ütlustest nähtub, et temas on tõepoolest toimunud muutused positiivses suunas ning isik julgeb võtta vastutust oma tegude eest. Kuivõrd narkootikumide tarvitamine on isikule ilmselgelt probleemiks, mis on toonud kaasa kriminaalkaristused, tulebki talle määrata
§ 75
lg 2 p 5 lisakohustus – alluda ravile, et toetada isiku soovi tarbimisest vabaneda ning elada edaspidi seadusekuulekalt. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja temas on tõepoolest toimunud positiivsed muutused. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valvega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.
§ 76
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik