Obsah (11)

§ 123§ 29§ 155§ 156§ 87§ 57§ 23§ 150§ 55§ 19§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2017, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3601 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi Peep Männiku kaebu

§ 123, § 132 p 3, § 135, § 155, § 156 RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada Peep Männiku kaebus.

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 26.06.2017 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,17,
3. Lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel Peep Männiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

1. Mõista Eesti Vabariigilt Peep Männiku kasuks välja 360,00 (kolmsada kuuskümmend) eurot.
2. Kohtuotsus menetlusosalistele kätte toimetada. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal (

§ 155lg 2) õigus esitada kassatsioon Riigikohtule.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud

§ 156

lõikes 11 nimetatud juhul.

§ 156

lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on

§ 156

lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on 1 ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseinik Jaana Kirs koostas 26.06.2017 kiirmenetluse otsuse nr 10220151645197 väärteoasjas nr 2302,17,007697, mille kohaselt juhtis menetlusalune isik Peep Männik 26.06.2017 kell 10.52 Ida-Viru maakonnas Kihlevere-Aaspere tee
2. km-il Aaspere suunas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, teostades lubjakivikillustiku vedu omamata LS §-s 341 sätestatud eriluba. Mootorsõiduki tegelik mass oli 37351 kg, lubatud suurim registrimass 32000 kg. III-telje tegelik teljekoormus oli 11302 lg, lubatud suurim registriteljekoormus 9500 kg. IV-telje tegelik teljekoormus oli 11231 kg, lubatud suurim registriteljekoormus 9500 kg. Menetlusalune isik rikkus oma teoga LS § 80 lg 1 ja 2 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 2612 lg 1 ja LS § 238 järgi. Kohtuväline menetleja määras Peep Männikule juhindudes KarS § 63 lg-st 1 karistuseks LS § 2612 lg 1 alusel rahatrahvi 65 trahviühikut summas 260 eurot.
3. 30.06.2017 esitas menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk Viru Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 26.06.2017 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,17,
4. Kaebuses leiab kaitsja, et

§ 87

kohaselt vaadatakse väärteoasja läbi väärteoprotokolli piirides, st esitatud süüdistuse ehk teokirjelduse piirides. Kiirmenetluses on teokirjeldus kajastatud kiirmenetluse otsuses. 26.06.2017 kell 10.52 ei viibinud menetlusalune isik Ida-Viru maakonnas. Kihlevere-Aaspere tee

1. kilomeeter (nagu ka kogu maantee) asub Lääne-Viru maakonnas. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole 26.06.2017 üldse viibinud Ida-Viru maakonnas, siis ei ole ta Ida-Viru maakonnas ka väärtegu toime pannud. Kaebuse lisana on Maa-ameti kaardiserveri väljavõte, millelt nähtub, et Kihlevere-Aaspere maantee nr 17154 asub LääneViru maakonnas, Rakverest läänes (Harju maakonna piiri lähedal).
2. Riigikohtu 29.05.2003 otsuses nr 3-1-1-75-03 on osundatud, et kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest. Riigikohtu 22.06.2006 otsuses nr 3-1-1-53-06 on leitud, et

§ 87

, mille kohaselt väärteoasja arutatakse väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, tähendab seda, et kohtud on asja arutamisel seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega, s.o kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud. Teokirjelduse oluline osa on

§ 57lg 1 p 6 kohaselt ka väärteo toimepanemise koht.

Kuna 26.06.2017 ei ole menetlusalune isik Ida-Viru maakonnas väärtegu toime pannud, siis on menetlusaluse isiku karistamine selle teokirjelduse järgi ebaseaduslik. Kiirmenetluse teokirjelduse piiridest ei ole võimalik väljuda. 2 Seega kuulub otsus tühistamisele ja väärteomenetlus kiirmenetluse otsuses kirjeldatud teo osas lõpetamisele, kuna selles kohas väärtegu ei ole menetlusalune isik toime pannud. 4. Riigikohtu lahenditest nr 3-11-03-39, 3-1-1-03-100 ja 3-1-1-03-109 tuleneb, et väärteomenetluses puudub võimalus saata asja uueks arutamiseks. Väärteoasja arutatakse

§ 87tulenevalt väärteoprotokolli piires.

Kui kiirmenetluse otsus tühistatakse seoses kiirmenetluse kohaldamise ebaseaduslikkusega, siis puudub alus väärteoasja edasiseks menetlemiseks üldmenetluses, kuna asjas ei ole koostatud väärteoprotokolli. Kiirmenetluse kohaldamine oli ebaseaduslik, kuna väärteoasja asjaolud ei olnud selged – kiirmenetluse otsuses märgitud kohas ei ole menetlusalune isik mootorsõidukit juhtinud. Seega tuvastades kiirmenetluse kohaldamise ebaseaduslikkuse, tuleb kiirmenetluse otsus tühistada ja lõpetada menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

5. Riigikohus on 02.11.2009 lahendi nr 3-1-1-92-09 punktis 7 märkinud, et Riigikohtu praktika kohaselt on kiirmenetluse kohaldamine, kui ei ole täidetud selle tingimused, oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine. Väärteomenetluse seadustik ei võimalda maakohtul saata asja kohtuvälisele menetlejale uueks menetlemiseks, s.o üldmenetluse alustamiseks. Samuti ei saa kohus tulenevalt

§-st 87 arutada väärteoasja üldmenetluses ilma väärteoprotokollita. Seetõttu on maakohus põhjendatult tühistanud kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse ja lõpetanud väärteomenetluse. Kui kiirmenetluse otsus tühistatakse seoses kiirmenetluse kohaldamise ebaseaduslikkusega, siis puudub alus väärteoasja edasiseks menetlemiseks üldmenetluses, kuna asjas ei ole koostatud väärteoprotokolli. Seega tuvastades kiirmenetluse kohaldamise ebaseaduslikkuse, tuleb kiirmenetluse otsus tühistada ja lõpetada menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Eeltoodule tuginedes ja juhindudes

§ 23

, § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3 palub kaitsja kohtul tühistada otsus väärteoasjas ja lõpetada menetlus väärteoasjas seoses väärteotunnuste puudumisega ning hüvitada menetlusalusele isikule kantud õigusabikulud. 6. Kohtuvälise menetleja esindaja oma 17.08.2017 kohtule saadetud kirjalikus vastuses menetlusaluse isiku kaebusele ei nõustu kaitsja väidetega ning vaidleb neile vastu. Väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise juhud on sätestatud

§ 150

lg-s 1, mille kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud kui: 1) väärteomenetlust ei ole lõpetatud käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud asjaoludel; 2) väärteomenetluses on teinud lahendi ebaseaduslik menetleja; 3) lahend on tehtud isiku kohta, kellele ei ole teatatud asja arutamise aega ja kohta; 4) menetlusalust isikut käesoleva seadustiku § 22 kohaselt määratud korras esindav kaitsja ei ole menetluses osalenud; 5) menetleja ei ole otsusele alla kirjutanud; asjas puudub väärteoprotokoll, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud; 7) menetleja otsust ei ole põhistatud, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud; 8) menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele; 9) väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda; 10) puudub väärteoasja arutamise või kohtuistungi protokoll, kuigi selle koostamine on käesolevas seadustikus ette nähtud, või protokollil puudub kohtuniku või kohtuistungi sekretäri allkiri. 3 7. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesolevas asjas

§ 150lg-s 1 nimetatud rikkumised puuduvad.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus võib tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Kohtuväline menetleja peab oluliseks viidata, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt toonitanud, et maakohus peab väärteomenetluse seadustiku § 123 lg-st 2 tulenevalt arutama väärteoasjas täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusseaduse sellest sättest lähtuvalt ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse lahendamist maakohtus alus käsitleda mitte apellatsioonimenetluse analoogina vaid väärteoasjas esmakordse kohtuliku arutamisena. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuivõrd kohus arutab kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust nagu väärteoasja esmakordset arutamist, on maakohtul õigus kõrvaldada kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses tehtud eksimus maakonnas ning lugeda parandusega õigeks rikkumise toimepanemise maakonnaks Lääne-Viru maakond.

1. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kuna 26.06.2017 ei ole menetlusalune isik Ida-Viru maakonnas väärtegu toime pannud, on menetlusaluse isiku karistamine selle teokirjelduse järgi ebaseaduslik. Kohtuväline menetleja viitab, et kiirmenetluse otsuse väärteokirjeldusest nähtub, et Peep Männikule heidetakse ette, et ta 26.06.2017 kella 10:52 ajal, Kihlevere – Aaspere tee
2. km-l, Ida-Viru maakonnas juhtides mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, teostades veose lubjakivi killustiku vedu, omamata LS § 341 sätestatud eriluba. Mootorsõiduki tegelik mass oli 37351 kg. Lubatud suurim registrimass 32000 kg. II-telje tegelik teljekoormus oli 11302 kg. Lubatud suurim registriteljekoormus 9500 kg. IV-telje tegelik teljekoormus oli 11231 kg. Lubatud suurim registri teljekoormus 9500 kg. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas kohtuvälises menetluses kõiki kogutud tõendeid kogumis hinnates saab lugeda tuvastatuks, et Peep Männik pani toime temale kiirmenetluse otsuses etteheidetud liiklusalased rikkumised. Ehkki käesolevas väärteoasjas puudub ametlik päring millises maakonnas Kihlevere – Aaspere tee
3. km paikneb, ei sea kohtuväline menetleja kaitsja poolt kaebusele lisatud Maa-ameti kaardiserveri väljatrüki õigsust kahtluse alla. Kohtuväline menetleja nõustub kaitsjaga, et Kihlevere – Aaspere tee
4. kilomeeter asub Lääne-Viru maakonnas, kuid on seisukohal, et kiirmenetluse otsuses ei ole Lääne- asemel Ida-Viru maakonna märkimine otsuses sisulist muutmist kaasa toov viga, vaid kirjaviga, kus ekslikult on lääne asemel märgitud ida samas kui kiirmenetluse otsuses kõik ülejäänud andmed on õiged. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Peep Männiku kaitseõigus on olnud tagatud, kuna kiirmenetluse otsuses, mille raamest ei ole võimalik väljuda, kajastab kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik lugeda vastavad süüteokoosseisud täidetuks. Ainuüksi asjaolu, et kiirmenetluse otsuses on Lääne-Viru asemel märgitud Ida-Viru ei saa käsitleda kui väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist, mis toob kaasa kiirmenetluse otsuse tühistamise. Igal konkreetsel juhul tuleb hinnata, kas väärteoprotokoll kajastab kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Peep Männiku väärteoasjas on see nõue täidetud. 4 Lähtudes eelpool toodust palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus muutmata, kuid teha otsuses parandus, millega lugeda väärteod asjas nr 2302,17,007697 toime panduks Lääne-Viru maakonnas. Kohtu põhjendused
5. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et Peep Männiku kaebus tuleb rahuldada ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 26.06.2017 otsus väärteoasjas nr 2302,17,
2. Kohus tuvastas, et väärteoasja kohtuvälises menetluses on rikutud oluliselt menetlusnorme.
3. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt süüdistatakse Peep Männikut selles, et tema 26.06.2017 kell 10.52 juhtis Ida-Viru maakonnas Kihlevere-Aaspere tee
4. km-il Aaspere suunas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxx, teostades lubjakivikillustiku vedu omamata LS § 341 sätestatud eriluba. Mootorsõiduki tegelik mass oli 37351 kg, ehkki lubatud suurim registrimass 32000 kg. III-telje tegelik teljekoormus oli 11302 lg, lubatud suurim registriteljekoormus 9500 kg. IV-telje tegelik teljekoormus oli 11231 kg, lubatud suurim registriteljekoormus 9500 kg.
5. Liiklusseaduse § 2612 lg 1 näeb ette vastutuse sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel.
6. Liiklusseaduse § 238 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest.
7. LS § 341 lg 1 sätestab, et erivedu on raske- või suurveose liiklemine teel. LS § 341 lg 2 kohasel avalikult kasutataval teel on erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel, sõltumata sellest, millises riigis on sõiduk registreeritud.
8. LS § 2 punkti 63 kohaselt on raskeveos veosega või veoseta sõiduk, autorong või masinrong, mille tegelik mass või mis tahes telje koormus ületab liiklusseaduse § 80 alusel kehtestatud nõudeid.
9. LS § 80 lg 1 kohaselt ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust.
10. Käesolevas väärteoasjas 26.06.2017 koostatud massimõõtmise protokollist nähtub, et veduki teljekoormused olid järgmised: I telg – lubatud teljekoormus 8000 kg, teljekoormuse 5 lõplik mõõtetulemus 6827 kg, II telg – lubatud teljekoormus 8000 kg, teljekoormuse lõplik mõõtetulemus 7991 kg, III telg – lubatud teljekoormus 9500 kg, teljekoormuse lõplik mõõtetulemus 11302 kg (üle 1802 kg), IV telg – lubatud teljekoormus 9500 kg, teljekoormuse lõplik mõõtetulemus 11231 kg (üle 1731 kg). Seega ületasid veduki teljekoormused lubatud teljekoormust ning Peep Männiku poolt juhitud veduki kogumassi lõplik mõõtetulemus on 37351 kg (6627 kg + 7991 kg + 11302 kg + 11231 kg). MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 koodi 1111 kohaselt on mootorsõiduki lubatud suurim registrimass 32000 kg ning seetõttu on kohtuväline menetleja õigesti märkinud, et Peep Männiku poolt juhitud vedukil oli 5351 kg ülekaalu.
11. LS § 80 lg 2 sätestab, et kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada liiklusseaduse §-s 341 sätestatud korras. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt Peep Männikul LS §-s 341 ettenähtud eriluba ei olnud.
12. Riigikohus lahendis 3-1-1-75-03 leiab, et kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates on kohus seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega. Kohtul on küll nii üld- kui kiirmenetluse otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest. 20.

§ 57

lg 1 p 6 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsuses väärteo toimepanemise aeg ja koht. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja otsuses märkinud väärteo toimepanemise kohaks Ida- Virumaa. 21. Riigikohus oma lahendites 3-1-1-92-09, 3-1-1-109-03 on märkinud, et kohtuväline menetleja võib kiirmenetlust kohaldada juhul, kui esinevad seaduses ettenähtud eeldused.

§ 55

lg 1 kohaselt peavad kiirmenetluse kohaldamiseks olema rikkumise asjaolud selged. Samuti on nõutav, et menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Isik peab olema kiirmenetlusega nõus, mida tõendab oma allkirjaga (

§ 55lg 1 p-d 1-3).

22.

§ 55

lg 1 kohaselt kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetluslausele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ettenähtud

§-s 19; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. 23. Kohus leiab, et antud juhul kiirmenetluse otsuses väärteo toimepanemise koha ebaõige märkimine on toonud kaasa väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise.

§ 19

lg 1 p-de 1 ja 5 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ja milline on menetlustoimingu eesmärk. Seeläbi tagatakse isiku õigus teada, et teda süüdistatakse karistatava teo toimepanemises, võimaldades tal teha menetluslikke otsustusi, sh nõustuda enda suhtes kiirmenetluse kohaldamisega. Kohus leiab, et olukorras, kus isikut süüdistatakse teises maakonnas väärteo toimepanemises, ei ole väärteo toimepanemise ajaolud selged. 6 24. Kohtuvälise menetleja taotlus, millega jätta otsus muutmata ja teha kiirmenetluse otsuses parandus, millega lugeda väärteod asjas nr 2302,17,007697 toime panduks Lääne-Viru maakonnas, eeldaks kohtu hinnangul kiirmenetluse otsuses sisalduva teokirjelduse muutmist, mis oleks välistatud isiku õigusega teada, milles teda süüdistatakse jm kiirmenetluse kohaldamise eeldustega. 25.

§ 132reguleerib maakohtu lahendeid kaebuse lahendamisel.

Vastavalt

§-le 132 maakohus võib kohtuotsusega: lg 1 kohaselt jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata, lg 2 kohaselt tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uus otsus, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda, lg 3 kohaselt tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse

§ 29või 30 sätestatud alustel.

26. Kohus leiab, et antud juhul ei ole täidetud

§ 55lg-s 1 sätestatud kiirmenetluse kohaldamise eeldused.

Riigikohtu praktika kohaselt on kiirmenetluse kohaldamine, kui ei ole täidetud selle tingimused, oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine

§ 150lg 2 mõttes.

Väärteomenetluse seadustik ei võimalda maakohtul saata asja kohtuvälisele menetlejale uueks menetlemiseks, s.o üldmenetluse alustamiseks. Samuti ei saa kohus tulenevalt

§-st 87 arutada väärteoasja üldmenetluses ilma väärteoprotokollita. Seetõttu tuleb tühistada kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus ja lõpetada väärteomenetlus Peep Männiku suhtes

§ 29lg 1 p 1 alusel.

27.

§ 23

kohaselt kuulub menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kuna kohus teeb

§ 29

lg 1 p 1 märgitud lahendi, peab riik kaebuse esitajale hüvitama kaebemenetluse kulu. 28. Peep Männiku kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk esitas järgmised arved: 29.06.2017 arve alusel 1h (materjali analüüs, kaebuse koostamine) summas 120,00 eurot, 14.11.2017 arve alusel 2h (esindamine kohtuistungil) summas 240,00 eurot. Kokku 360,00 eurot. 15.11.2017 kohtuistung toimus 0,40 minutit. Kohtu hinnangul on advokaadi poolt esitatud arved mõistliku suurusega. Advokaadist kaitsja on tunnihinnaks märkinud 120 eurot. Seega loeb kohus väärteomenetluses kaitsjale makstud mõistlikuks tasuks 360,00 eurot ja see summa tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 7