Obsah (10)

§ 93§ 153§ 32§ 5§ 31§ 1§ 29§ 33§ 23§ 150

2-17-2057 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2017, kell 12.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

§ 93lg 1).

Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

1. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 7 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
2. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
3. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
4. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
5. Kohtumäärus saata võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (

§ 32

). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 5lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (

§ 31lg 7).

Asjaolud

1. Xxxx(võlgnik) esitas 08.02.2017 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks seoses igakuiste sissetulekute vähesusega võrreldes enda vastu esitatud nõuetega. Võlgnik palub kuulutada välja enda pankrot. Võlgnik on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 10 eurot.
2. 15.02.2017 võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 08.03.
4. 06.03.2017 esitas Svetlana Pilden ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt ei ole pankrotimenetluse algatamise ajal võlgniku nimele registreeritud ühtegi kinnisasja. Kuni 2001 aastani kuulus temale korteriomand, asukohaga xxxx, registriosa number xxxx. Kuni 2009 elamu, asukohaga xxxx, registriosa nr. xxxx. Vastavalt maanteeameti andmetele ei ole võlgniku nimele sõidukid registreeritud, samas on võlgnik registreeritud vastutavaks kasutajaks mitmete sõidukite osas. Hetkeseisuga on võlgnikul kehtiv seos xxxxOÜ-ga ning xxxxOÜ-ga. xxxxOÜ asutajaks ja kuni 03.10.2011.a. oli ainuosanikuks võlgnik. Osaühingu põhitegevusalaks on kaubavedu maanteel. Alates 03.10.2011 on osaühingu ainuosanikuks xxxx, s.o. Võlgniku isa. Äriühing lõpetas 2016.a. majandusaastat kasumiga 2263 eurot ning eelmiste perioodide jaotamata kasum moodustab 58 781 eurot. xxxxOÜ asutajaks ja kuni 08.09.2011 ainuosanikuks on xxxx, s.o. võlgniku ema. Alates 09.09.2011 kuulub 2556 euro suurune osak võlgnikule. Põhitegevusala on kaubavedu maanteel. Osaku peale on seatud keelumärked 7 täiteasjas (periood 2014 -2016). 2 2-17-2057 xxxxOÜ 2016 majandusaasta aruande tulemused: kahjum 14012 euro, põhivara muutus: 2015 – jääkväärtus 10702 eurot, 2016 – jääkväärtus 5000 eurot. Põhivara müük summas 3202 eurot. Võlgnik omas arveldusarvet SEB Pank AS-s, mis on suletud 04.06.2015.a. Võlgniku nimele on avatud arveldusarve Swedbank AS-s, mille jääk on 20,16 eurot, mis on broneeritud kaardi kuutasudeks. Nordea Bank AB Eesti filiaali konto jääk on null. Danske Bank A/S Eesti filiaali kontot suleti 29.01.
5. Viimase kolme aasta jooksul ei ole eespoolnimetatud kontodel liikumisi toimunud. Võlgniku igakuine sissetulek moodustab vastavalt pankrotiavaldusele 300 eurot kuus. Võlgniku kohustuste väljaselgitamisel on haldur tuvastanud järgmist: Danske Bank A/S Eesti filiaal – 16 247,47 (otsused asjades 2-11-59597 ja 2-11-61512 ja täitekulud, solidaarne võlgnevus); xxxxAS - 2 638,90 eurot (koos täitekuludega); xxxxOÜ – 7494,64 NOK, s.o. 841,81 eurot (vastavalt Eesti Panga kursile); EV PPA kaudu - 308,39 eurot (liiklustrahvid koos täitekuludega). Kohustusi kokku 20 036,57 eurot. Kõik täitemenetlused on peatatud. Võlgnik teatas, et suurim võlgnevus tekkis käenduslepingust, mis oli sõlmitud Danske Bank A/S Eesti filiaaliga nüüdseks kustutatud äriühingu kohustuste tagamiseks. Täpsem info puudub. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal on kindlaks tehtud, et Võlgnikul on sissenõutavaks muutunud nõuded summas ca 20 000 eurot. Seega Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, ning antud olukord kestab vähemalt 5 aastat, mis viitab maksejõuetusele. Ülaltoodust on näha, et võlgniku vara ei kata samuti pankrotimenetluse kulusid. Ajutine halduril leiab, et võlgniku elustiil – ettevõtlusega tegelemine, sõiduautode kasutamine (liiklustrahvid), eramu haldamine, ei vasta Võlgniku poolt avaldatud igakuisele tulule summas 300 eurot, mis võib viidata sellele, et Võlgnik varjab oma tegelikku sissetulekut. Võlgniku kontod olid arestitud kohtutäiturite poolt, kuid kontodele Võlgniku sissetulek ei laekunud viimasel kolme aasta vältel. Ajutise pankrotimenetluse käigus ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused tuvastatud. Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 9,5 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 855 eurot, millele lisandub käibemaks 171 eurot ning vajalikud kulutused summas 52 eurot, millele lisandub käibemaks 10,40 eurot. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku kohustada võlausaldajaid ja kolmandaid isikuid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2000 eurot, millest välja maksta ka ajutise halduri tasu ja kulutused. Deposiidi mittetasumise korral tasuda ajutise pankrotihalduri tasu ja vajalike kulude hüvitis menetlusabina summas 397 eurot riigi vahenditest.
6. 08.03.2017 kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ning esitas täiendavalt kohtule ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Ajutine haldur jäi oma aruande juurde. Ajutine haldur märkis, et pankroti väljakuulutamise eelduseks peaks olema see, et keegi huvitatud isik tasub kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot.
7. Kohus avaldas 08.03.2017 Ametlikes Teadaannetes teate, milles kutsus ülesse huvitatud isikuid tasuma kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse jätkamiseks 2000 eurot ning määras tähtajaks 13.03.
8. Kolmas isik Xxxx tasus 09.03.2017 kohtu deposiiti nimetatud summa. Kohtumääruse põhjendused
9. Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. Xxxx esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab 3 2-17-2057 kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 7.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

§ 31

lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. 8. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri hinnangul ületavad võlgniku kohustused tema vara ning võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur leiab, et võlgniku puhul võib olla tegemist oma tegelike sissetulekute varjamisega. 9.

§ 29

lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Antud juhul on kohtu määratud summa, so 2000 eurot, tasunud kohtu deposiiti kolmas isik xxxx. 10. Kohus tuvastab ajutise pankrotihalduri aruande põhjal, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg-st 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 11. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti

§ 31lg 1 alusel.

Pankroti väljakuulutamise aeg on 17.03.2017 kl 12.

2. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 06.04.2017 kell 09:00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal
4. Svetlana Pilden on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus määrab Svetlana Pildeni võlgniku pankrotihalduriks. 14.

§ 93

lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

15.

§ 33

lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4 2-17-2057 16.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses). Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 9,5 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 855 eurot, millele lisandub käibemaks 171 eurot ning vajalikud kulutused summas 52 eurot, millele lisandub käibemaks 10,40 eurot. Ajutine pankrotihaldur tegi ettepaneku kohustada võlausaldajaid ja kolmandaid isikuid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2000 eurot, millest välja maksta ka ajutise halduri tasu ja kulutused. Deposiidi mittetasumise korral tasuda ajutise pankrotihalduri tasu ja vajalike kulude hüvitis menetlusabina summas 397 eurot riigi vahenditest. 17.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta.

§ 23

lg 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. 18. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 90 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasu 855 eurot, millele lisandub käibemaks 171 eurot ning vajalikud kulutused summas 52 eurot, millele lisandub käibemaks 10,40 eurot. Kuna kohtu deposiiti on tasutud pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot, siis kuulub ajutise halduri tasu ja kulutused kokku summas 1088,40 eurot (sisaldab käibemaksu) Xxxx poolt 09.03.2017 Rahandusministeeriumi arvelduskontole selgitusega „Deposiit tsiviilasi number 2-17-2057“ tasud summast eurot Business Law Firm OÜ (mille kaudu ajutine haldur tegutseb) arveldusarvele ASis SEB Pank. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 5