TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi 3-17-2498 30. november 2017 Kadri Palm A. P.i (P.) taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks RESOLUTSIOON 1. Jätta A.

) § 249 lg-tele 1 ja 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Kuna Justiitsministeeriumi poolt kohtule esitatud vastusest nähtub, et A. P.i vaie seoses Tartu Vanglas 1. oktoobril 2017 kehtima hakanud suitsetamise keelamisega on Justiitsministeeriumi menetluses, võtab kohus seisukoha A. P.i esialgse õiguskaitse taotluse osas. 7.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. A. P. on kohtule esitatud taotluses märkinud üldsõnaliselt, et esitab esialgse õiguskaitse taotluse seoses Tartu Vanglas
2. oktoobril 2017 kehtima hakanud direktori käskkirjaga nr 1-1/
3. Arvestades, et Tartu Vangla
4. mai
5. a käskkirjast nr 1-1/49 nähtuvalt näeb alates
6. oktoobrist 2017 vangla territooriumil suitsetamise keelu ette Tartu Vangla kodukorra p 2.3 ehk taotleja õigusi on hakanud mõjutama Tartu Vangla kodukorra p 2.3, mitte aga Tartu Vangla
7. mai
8. a käskkiri nr 1-1/49, ning taotlusest selgub, et A. P.i eesmärk on saavutada olukord, mis kehtis enne
9. oktoobrit 2017 ehk kui vangla territooriumil oli suitsetamine lubatud, mõistab kohus, et A. P. on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla kodukorra p 2.3 kehtivuse või täitmise peatamiseks ja vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks.
10. Selleks, et kohus saaks rahuldada A. P.i esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, peab esialgse õiguskaitse taotlus olema esmalt lubatav, s.h peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse vajadus esineb eelkõige juhul, kui

§ 249

lg-st 1 tulenevalt võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega tähendab esialgse õiguskaitse vajadus ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Taotleja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda.

1. A. P. on kohtule esitatud taotluses põhistanud, et ta vajab esialgset õiguskaitset selleks, et ta ei peaks enam kannatama peavalude, une- ja ärevushäirete ega närvilisuse käes. Kohus selgitab, et kuigi A. P. väidab, et tal on tekkinud suitsetamise ärakeelamise tagajärjena erinevad terviseprobleemid, siis Tartu Vangla poolt esitatud vastusest ja meditsiiniosakonna juhi Piret Kooli kinnitusest nähtuvalt A. P.i tervisekaardist selliseid probleeme ei ilmne. Ka ei ole taotleja ise esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks terviseprobleeme, mis viitaksid võimalikele nikotiini võõrutusnähtudele. Seega peab kohus taotleja väiteid pöördumatutest tagajärgedest ebausutavaks, seda enam, et võõrutusnähud mööduvad enamasti paari nädalaga (vt ka http://www.tubakainfo.ee/loobu-suitsetamisest/nikotiini-voorutusnahud/). Juhul kui taotlejal on või tekivad suitsetamise võimaluse puudumisest mingisugused tervisehädad, on tal võimalik pöörduda vangla arsti poole vajalike ravi- või leevendusmeetmete saamiseks. 2
2. Kohus nõustub, et suitsetamisest loobumine ja suitsetamiskeelu talumine tekitab kaebajale ebameeldivusi. Samas on esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks esmaseks eelduseks, et vastasel korral saaksid taotleja õigused pöördumatult kahjustatud ning tekkinud tagajärgi oleks raske või võimatu kõrvaldada. Eelnevast tulenevalt leiab aga kohus, et pole alust järelduseks, et suitsetamisvõimaluse puudumisest tingitud ebameeldivused tekitaksid A. P.ile pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist ei lükka ümber ka asjaolu, et teisel vanglas kinnipeetaval isikul on seda esialgse õiguskaitse korras võimaldatud. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hinnata konkreetset üksikjuhtumit eraldi ning käesoleval juhul ei ole kohus taotlejal sellise vajaduse olemasolu tuvastanud.
3. Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kohaldada

§-s 251 sätestatud esialgse õiguskaitse abinõusid ning A. P.i esialgse õiguskaitse taotlus tuleb esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu

§ 249lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.

Kohus märgib, et kinnipeetav on kohustatud taluma vangistuses viibimisega paratamatult kaasnevaid ebamugavusi.

1. Kohus lisab, et kui vaidemenetlus A. P.i vaide osas lõpeb ja tulemus teda ei rahulda, on A. P.il võimalus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 sätestatule kaebusega halduskohtusse pöörduda ja koos kaebusega taotleda esialgset õiguskaitset. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kinnipeetaval oleks võimalik lisaks vangla kodukorra muudatuste tühistamisele esitada halduskohtule kohustamisnõue vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks, taotleda justiitsministri
2. novembri
3. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ sätete kohaldamata jätmist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-17-749, p 12). Seejuures märgib kohus, et nii suitsetamist takistavate haldusaktide kui ka toimingute vaidlustamiseks esitatavate tühistamis- või kohustamisnõuete puhul tuleb eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 5). Koos vaide või kaebuse esitamisega on võimalik taotleda esialgset õiguskaitset (

§ 249lg-d 1 ja 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3