← Eesti

2-17-102897/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 07.11.2017.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-17-102897 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxxvastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2115.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Xxxx(ik xxxx, elukoht Xxxx) Hageja seaduslik esindaja Xxxx(ik xxxx, elukoht Xxxx) Kostja Xxxx(ik xxx, elukoht xxxx) Kirjalik menetlus esindajad Menetluse liik RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada.
  2. Välja mõista Xxxx elatis tema alaealise lapse Xxxx ülalpidamiseks perioodi 31.03.2017.a. kuni 31.10.2017.a. eest kokku summas 1645.- eurot ja alates 01.11.2017.a. 235.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on Xxxx kohustatud temalt välja mõistetud elatise võla 1645.- eurot tasuma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise jooksva elatise iga jooksva kuu
  4. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja Xxxxarvelduskontole nr xxxxxxxx, selgitusse märkida „Xxxx elatis“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
  5. Jätta Xxxxmenetluskulud Xxxxkanda ja Xxxxmenetluskulud tema enda kanda.
  6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
  7. xxxx ja Xxxxkooselust sündis xxx.a. poeg Xxxx.
  8. Xxxx elab koos emaga
  9. 31.03.2017.a. esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja 07.04.2017.a. kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates nõude esitamisest kohtule, sest kostja ei osale lapse ülalpidamises vähemalgi määral alates 2017.a. veebruarikuust. Hageja palus kindlaks määrata kohtuotsuses ka otsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on kostja kohustatud kandma elatise üle hageja ema Xxxx pangakontole.
  10. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena väljavõtte rahvastikuregistrist hageja vanemate kohta ja Xxxx palgatõendi Haridus- ja Teadusministeeriumist. Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
  11. Kostja vastuväidete kohaselt maksekäsu kiirmenetluse avaldusele ei lase lapse ema kostjal lapsega suhelda.
  12. Hagiavaldusele vastuseks teatas kostja, et ta oli vahepeal töötu ja ei saanud seepärast elatist pojale maksta.
  13. Kostja tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks ei esitanud. Kohtu poolt kogutud tõendid.
  14. Kuna Xxxx ei esitanud kohtule tõendeid oma varalise olukorra kohta, kogus kohus need tõendid ise vastavalt TsMS § 230 lg 5 sätestatule. Lk 2

(5)Kostja kohta esitasid kohtule pangakonto väljavõtte AS SEB Pank, Swedbank ning Nordea Bank AS Eesti filiaal. Maanteeameti andmebaasi andmetel kostjale sõidukit ei kuulu, küll aga kuulub talle ½ mõttelist osa kinnistust xxxx ja kostja on ka üheks ühisomanikuks korteriomandile xxxx. Kohtuotsuse põhjendused.
  1. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  2. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6913 p 17, Riigikohtu
  3. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule.
  4. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  5. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  6. mai
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  8. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
  9. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses.
  10. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab Lk 3
(5)esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta jättis oma lapse ülalpidamiseks vahepeal elatise maksmata, on kostja jätnud hageja ees täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse maksta oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras ja hagi esitamine kostja vastu oli õiguslikult põhjendatud.
  1. Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 jt asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 9 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hageja kulutusi ning tuleb asuda seisukohale, et miinimummääras elatise väljamõistmine kostjalt on igal juhul põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul aluseid kostjalt elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära, sest kostja ei ole selle aluseks olevaid asjaolusid esile toonud ega neid ka tõendanud. Sellisteks alusteks saavad olla PKS § 102 lg 2 kohaselt muu hulgas vanema töövõimetus või olukord kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seadustiku § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selliseid asjaolusid kostjal ei esine. Eeltoodust tulenevalt kuulub elatis kostjalt välja mõistmisele alates 31.03.2017.a. sätestatud miinimummääras, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära.
  2. Arvestades asjaoluga, et hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 31.03.2017.a. ja elatise miinimummäär, mis on PKS § 101 lg 1 kohaselt ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, on 2017.a. 235.- eurot kuus, tuleb kostjalt hageja ülalpidamiseks elatis välja mõista perioodi 31.03.2017.a. kuni 31.10.2017.a. eest summas 1645.- eurot /(7 x 235) ja alates 01.11.2017.a. 235.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis kuulub väljamõistmisele kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  3. Tulenevalt hageja soovist ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Maksmata elatis tuleb kostjal tasuda viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja jooksev elatis PKS § 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette iga jooksva kuu
  4. kuupäevaks lapse seadusliku esindaja Xxxx arvelduskontole. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõikele 1 jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda, sest kohus rahuldab hagi. Lk 4
(5)Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
  1. Tulenevalt asjaolust, et pooled ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ning ka kohtutoimikust ei nähtu, et pooled oleksid menetluskulusid kandnud, ei määra kohus kindlaks poolte menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine.
  2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja hind 2115.- eurot (9 x 235). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa /kohtunik/ Lk 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.