KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuli 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-60840 Tsiviilasi Versobank AS

§ 175

lg 7 alusel võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses Xxxx kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu 27.02.2014 kohtumäärusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku usaldusisikuks määras kohus xxxx (II kd tl 80). Määrus jõustus 16.05.

1. a. Võlausaldajatel jäi raha saamata järgnevalt: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 129,70 eurot, AS SEB Pank 6 524,76 eurot, Swedbank AS 1 005 327,58 eurot, Versobank AS 124 190,24 eurot ja Danske Bank AS Eesti filiaal 116 802,75 eurot (II kd tl 80). Swedbank on kohtule teatanud nõude puudumisest (III kd tl 59). Danske Bank AS Eesti filiaal on teatanud nõude loovutamisest osaühingule Xxxx(III kd tl 82) Usaldusisik esitas 11.05.
2. a kohtule aruande

§ 173lg 3 ja 4 alusel (II kd tl 108).

Aruande kohaselt pidi võlgnik

1. aastal tasuma võlausaldajatele 658,43 eurot ja
2. a 2 553,18 eurot, usaldusisikule võlgnik raha üle ei ole andnud (II kd tl 118, 126). Võlgnik on kohtule teatanud, et on tasunud 27.02.
3. a Danske Bank A/S Eesti filiaalile 245 eurot (II kd tl 132-134). Võlgniku selgituste kohaselt on maksed võlausaldajatele tegemata, kuna võlgnikul puudub informatsioon võlausaldajate arvelduskontode kohta (II kd tl 132). Võlgniku kinnitusel saab ta miinimumtöötasu, Maksu- ja Tolliameti tõendi saadud tulude kohta lubas võlgnik esitada kohtule hiljemalt 30.03.
4. a (II kd tl 148). Võlgnik kohtule tõendeid ei esitanud. 10.04.
5. a saatis kohus võlgnikule kutse võlgniku vande andmisele 03.05.
6. a kell 13.30 (II kd tl 156). 03.05.2017.a kell 11.39 teatas võlgnik enda haigestumisest (III kd tl 57). 04.05.
7. a edastas kohus võlgnikule kutse 10.05.
8. a kell 14.00 toimuvale vande andmisele (III kd tl 60). 09.05.
9. a teatas võlgnik kohtule, et liikumine on raskendatud (III kd tl 66). 10.05.
10. a vande andmisele võlgnik ei ilmunud (III kd tl 68). 11.05.
11. a palus kohus võlgnikul esitada haigestumist tõendav dokument ning aruanne, millest nähtuksid võlgniku sissetulekud ning võlausaldajatele tehtud väljamaksed (III kd tl 6971). Võlgnik esitas Viimsi Perearstikeskuse poolt väljastatud arstitõendi seljavalu kohta (III kd tl 73). Aruannet, millest nähtuksid võlgniku sissetulekud ning võlausaldajatele tehtud väljamaksed, võlgnik kohtule ei esitanud. Võlgnik 24.05.
12. a võlgniku vande andmisele ei ilmunud (III kd tl 74). Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 5 alusel võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Võlgniku usaldusisik esitas kohtule aruande

1. a kohta, kuid väljamaksed võlausaldajatele on tegemata. Võlgnik on tasunud 27.02.
2. a üksnes Danske Bank A/S Eesti filiaalile 245 eurot (II kd tl 132-134). Võlgniku kinnitusel saab ta miinimumtöötasu, Maksu- ja Tolliameti tõendi saadud tulude kohta lubas võlgnik esitada kohtule hiljemalt 30.03.
3. a (II kd tl 148). Võlgnik tõendit kohtule ei esitanud. 11.05.
4. a palus kohus võlgnikul esitada aruanne, millest nähtuksid võlgniku sissetulekud ning võlausaldajatele tehtud väljamaksed (III kd tl 69-71). Võlgnik aruannet kohtule ei esitanud.

§ 175

lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

§ 175

lg 4 alusel kohustas kohus võlgnikku vande all andma teavet oma kohustuste täitmise kohta, kolmel korral võlgnik kohtusse ei ilmunud. Võlgnik on põhjendanud mitteilmumist seljavaluga. Kohtu hinnangul ei ole seljavalu TsMS § 422 lg 1 tähenduses mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata jätmiseks ning aruande kohtule esitamata jätmiseks. Võlausaldaja on kohtule avaldanud, et võlgniku seljavalu ei takista võlgnikul autojuhtimist ning inimestega suhtlemist (III kd tl 68).

§ 173

lg 2 järgi võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt

§ 175

lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete 2 rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul on võlgnik raskelt hooletult rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustusi.

Võlgnik ei ole asunud võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldama, sealjuures ei ole kohtule esitanud aruannet sissetulekute kohta ega Maksu- ja Tolliameti tõendit saadud tulude kohta. Nimetatud tõendi esitamise tähtaeg möödus 31.03.2017. a (III kd tl 74).

§ 173

lg 2 sätestab expressis verbis, et võlgnik ei tohi oma tulusid ja vara varjata ning kohustub kohtu nõudel andma teavet oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on juba pankrotimenetluse lõpetamise määruses selgitanud võlgnikule tema kohustusi, samuti on Xxxx kinnitanud kohtule, et kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi, kuid kahetsusväärselt jätnud need siiski täitmata.

Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd Xxxx ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb Xxxx kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku Xxxx kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3