Obsah (13)

§ 192§ 196§ 197§ 67§ 45§ 44§ 667§ 423§ 64§ 660§ 207§ 171§ 173

Tsiviilasi nr: 2-17-4403 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-17-4403 Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2018, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parre

) § 192 lg-t 2 1 ja võimaldada tagatis tasuda osamaksetena ühe aasta jooksul.

1. Maakohus rahuldas 11.09.2017 määrusega kostja II taotluse. Maakohtu määrus jõustus 16.10.2017 pärast seda, kui ringkonnakohus jättis hageja määruskaebuse rahuldamata. Hageja sai ringkonnakohtu vastava määruse kätte 16.10.
2. Seega kuulus tagatis tasumisele hiljemalt 26.10.
4. Hageja esitas 25.10.2017 taotluse võimaldamaks tal tagatise maksmist

§ 192lg 21 alusel osamaksetena 12 kuu jooksul.

26.10.2017 tasus hageja omaalgatuslikult esimese osamakse 435 eurot. Mõlemad kostjad palusid jätta taotluse rahuldamata. Maakohtu määrus

1. Harju Maakohus jättis 17.11.2017 määrusega rahuldamata hageja taotluse võimaldada kostja II eeldatavate menetluskulude katteks tagatis maksta osamaksetena 12 kuu jooksul. Sama määrusega jättis maakohus hageja hagi kostjate vastu läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. 2
2. Maakohus leidis, et hageja taotlust võimaldada tal tagatis maksta osamaksetena ei saa rahuldada, kuna nii Harju Maakohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus on praeguses tsiviilasjas juba hinnanud hageja vastavat taotlust, kuivõrd hageja tugines nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus

§ 196

lõikele 2 1.

§ 196

lg 21 eeldusi käsitletakse kostja taotluse lahendamisel, mitte pärast tagatise määruse jõustumist. Hageja esitas taotluse pärast määruse jõustumist, millega oli määratud tagatis tasumisele ühekordse summana. Kuivõrd hageja ei tasunud määratud tagatist 5200 eurot, siis jättis kohus hagi läbi vaatamata

§ 197ja § 423 lg 1 p 12 alusel.

Määruskaebus 7. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määruse hagi läbi vaatamata jätmise osas ning

§ 67

lg 1 ja lg 2 alusel kohtul ennistada ja määrata hagejale kostja II menetluskulude tagatise tasumiseks uus menetlustähtaeg. 8. Hageja esitas kohtule menetlustähtaja pikendamise taotluse (25.10.2017) enne tagatise tasumiseks antud menetlustähtaja lõppemist (26.10.2017). Hageja hinnangul pidanuks kohus hageja taotluse rahuldamata jätmisel määrama hagejale uue tähtaja tagatise tasumiseks. Kui seadusega sätestatud protsessitähtaega saab

§ 45

alusel ennistada, siis kohtu määratud tähtaega saab kohus

§ 44alusel pikendada.

Hageja hinnangul saab menetlustähtaja pikendamiseks esitatud taotlus, mis on esitatud enne menetlustähtaja lõppemist, olla õigustloovaks aluseks menetlustoimingu hilisemaks sooritamiseks, mistõttu ei saanuks seaduse kohaselt hageja hinnangul taotluse rahuldamata jätmine automaatselt kaasa tuua hagejale negatiivset tagajärge hagiavalduse läbi vaatamata jätmise näol. Menetluse edasine käik

1. Kostjad paluvad jätta määruskaebus ja tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
3. Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hagi läbivaatamata kostja I suhtes ja jättis kostja I menetluskulud hageja kanda, ning saata asi selles osas samale maakohtule edasiseks lahendamiseks. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Kostja II suhtes jääb määruskaebus rahuldamata, kostja I suhtes rahuldatakse määruskaebus osaliselt. 12. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud

§ 423

lg 1 p 12 alusel põhjendatult hagi läbi vaatamata kostja II suhtes, kuna hageja ei tasunud kohtu poolt määratud tähtajaks kostja II eeldatavate menetluskulude tagatist. Selles osas nõustub 3 ringkonnakohus ka maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lgst 6 tulenevalt neid ei korda. 13. Määruskaebuses heidab hageja maakohtule ette menetlustähtaja pikendamata jätmist.

§ 64

lg 1 järgi võib kohus enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Korduvalt võib tähtaega pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul.

§ 660

lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Kolleegium märgib, et seadusest ei tulene menetlusosalisele õigust esitada määruskaebust määruse peale, millega kohus enda määratud menetlustähtaja pikendamata jätab. Hageja väited seoses tähtaja ennistamisega on asjakohatud, kuna ennistada saab kohus seaduses sätestatud menetlustähtaega (

§ 67

). Kostja menetluskulude katteks tagatise maksmise tähtaeg on kohtu poolt määratud tähtaeg.

1. Kolleegium lisab, et tagatise ositi tasumise võimaldamisele tugines hageja juba 28.08.2017 seisukohas (III kd, tl 3) ning tähtaja pikendamise põhjendatust on seetõttu hinnanud nii maakohus 11.09.2017 määruses kui ka ringkonnakohus 16.10.2017 määruses. Seega on kaks kohtuastet eelnevalt juba sisuliselt hinnanud tähtaja pikendamise küsimust.
2. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse tervikuna.

§-s 659 ja § 652 lg-s 8 sätestatut arvestades ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse õiguslike põhjendustega. Kolleegium leiab, et maakohus ei saanud jätta

§ 197ja § 423 lg 1 p 12 alusel hagi läbi vaatamata kostja I suhtes.

Selles osas on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ja vaidlustatud määrus tuleb vastavas ulatuses tühistada. 16. Praegusel juhul oli maakohus andnud tähtaja kostja II eeldatavate menetluskulude katteks tagatise tasumiseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja I vastavasisulist taotlust esitanud ning kostja I menetluskulude katteks ei ole hagejalt ka tagatist nõutud. Nõude tunnustamise hagi puhul on kõik nõudele vastu vaielnud võlausaldajad ja pankrotihaldur (kui viimane on nõudele vastu vaielnud) menetluslikult vältimatud kaaskostjad

§ 207

lg 3 mõttes (vt nt Riigikohtu 08.10.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-14, p 12). Siiski osalevad ka sellised kaaskostjad hageja suhtes menetluses iseseisvalt ning nende toimingutest ei tulene teistele kostjatele üldjuhul õiguslikke tagajärgi.

§ 207

lg 3 ei anna alust jätta

§-le 197 ja § 423 lg 1 p-le 12 tuginedes hagi läbi vaatamata kõigi kostjate suhtes põhjusel, et hageja on jätnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatise andmata ühe kostja eeldatavate menetluskulude katteks. 17. Kolleegiumi hinnangul võib maakohus kujunenud olukorras edasises menetluses siiski kaaluda hagi läbivaatamata jätmist

§ 423lg 2 p-s 2 sätestatud alustel. Pankr

S § 103 lg 2 esimese lause kohaselt loetakse nõue või selle rahuldamisjärk ning 4 nõuet tagav pandiõigus tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja. Seega kui haldur või kas või üks võlausaldaja on nõudele vastu vaielnud ning järgnevas kohtuvaidluses nõuet kohtuotsusega kas või ühe nõudele vastu vaielnud võlausaldaja või pankrotihalduri suhtes ei tunnustata, ei saa lugeda hageja nõuet pankrotimenetluses tunnustatuks. Kuna praegusel juhul on hagi jäetud kostja II suhtes (nõudele vastu vaielnud võlausaldaja) läbi vaatamata, ei saaks lugeda hageja nõuet Panamarin OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatuks ka juhul, kui hagi kostja I suhtes rahuldataks. 18. Määruskaebuse esitamisest tingitud kostja II menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel hageja (kui määruskaebuse esitaja) kanda.

Menetluskulude jaotus hageja ja kostja I vahel jääb

§ 173

lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt edasise menetluse tulemustele. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv 5