← Eesti

2-15-110027/42

Obsah (4)§ 659§ 175§ 634§ 178

Tsiviilasi nr 2-15-110027 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-15-110027 Määruse tegemise aeg ja koht 12.01.2018.a, Tallinn Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinu

§ 659, § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel osaliselt rahuldada.

8. Ringkonnakohus selgitab kõigepealt määruskaebemenetluse ulatust.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Maakohus mõistis menetluskulud välja hagejalt summas 3034,04 eurot. Nimetatud osas ei ole määrust vaidlustatud ning ringkonnakohus selles osas maakohtu määrust ei kontrolli. 9. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud vastuväitega, et maakohus ei saanud jätta arvestamata ja sellest tulenevalt hindamata 07.10.2016.a esitatud menetluskulude nimekirjas sisalduvad kirjed. 23.09.2016.a istungi protokollist nähtuvalt andis kohus istungi osas menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 28.09.2016.a, kuid lõplike kohtuteeside esitamiseks ja neile vastamiseks vastavalt tähtajad kuni 05.10.2016.a ja 10.10.2016.a. Tähtajaks 28.09.2016.a esitas hageja korrektselt istungiga seotud menetluskulude nimekirja. Eraldi menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaega kohus seoses lõplike seisukohtade esitamise tähtajaga ei määranud. 07.10.2016.a esitatud menetluskulude nimekirjas sisaldub ajakulu üksnes kohtukõne teeside täiendamise eest 1 t ja 41 min. Seega esitas hageja õigesti koos lõplike kohtuteesidega ka menetluskulude nimekirja. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja oleks pidanud enne menetlusdokumendi koostamist menetluskulude nimekirja esitama. Eeltoodust tulenevalt oleks maakohus pidanud nimetatud kulu vajalikkust ja põhjendatust hindama. Ringkonnakohus saab selle rikkumise määruskaebemenetluses kõrvaldada ja ise hinnata nimetatud kulu vastavalt

§ 175lg-le 1.

10.

§ 175lg 1 alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus hindab eelnimetatut iga menetlustoimingu puhul eraldi, mille eest maakohus hüvitist välja ei mõistnud. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse vastuses toodud seisukohaga, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamist ei saa vaidlustada. Ringkonnakohus saab kontrollida diskretsioonipiiride järgimist. Juhul kui maakohus aga ei ole põhjendanud enda otsustust, ei saa ringkonnakohus maakohtupoolset diskretsiooni teostamist kontrollida, vaid peab maakohtupoolse põhjendamiskohustuse rikkumise kõrvaldama, otsustades ise kulu vajalikkuse ja põhjendatuse üle. 11. Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus pidas 14.09.2016.a – 22.09.2016.a menetlustoiminguid põhjendatuks üksnes 3 t ja 25 min ulatuses. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus ei ole põhjendanud, mis toimingu osas ja miks ta jättis 54 min arvestamata ning seega ei saa ringkonnakohus maakohtu kaalutlusi arvestada. Seega analüüsib ringkonnakohus kõiki toiminguid eraldi. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik 1 t ja 51 min (1 t ja 25 min + 26 min) kohtuistungiks ettevalmistuseks, arvestades et istungiks ettevalmistamine eeldab menetlusdokumentide ja seisukohtade hästi tundmist. Samuti oli hageja poolt enne istungit esitatud viimasest dokumendist istungi ajaks möödunud 7 kuud, mis eeldab ka täiendavat ajakulu materjalide läbitöötamiseks. Samuti on põhjendatud kliendiga nõu pidamine 38 min enne istungit, arvestades et klient ise istungile isiklikult kohale ei tulnud ning esindamine kohtus eeldab kliendiga suhtlemist ning talle aru andmist. Samuti on põhjendatud 30 min kohtutoimikuga tutvumiseks ja toimikulehtede märkimiseks, kuivõrd 4

(6)Tsiviilasi nr 2-15-110027 istungil kliendi efektiivne esindamine eeldab toimikus orienteerumist ja toimiku tundmist. Ringkonnakohus leiab samuti, et tunnistajatele küsimuste koostamiseks on põhjendatud aeg 30 min, arvestades et istungil kuulati üle kolm tunnistajat. Istungiprotokollist nähtuvalt on hageja esindaja ka kõigile kolmele tunnistajale küsimusi esitanud. Arvestades, et tunnistajate küsitlemine läbimõeldud ja ettevalmistatud küsimustega on oluline enda kliendi õiguste kaitsmisel, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist põhjendatud ajaga. Istungil hageja kirjalikke kohtukõne teese ei esitanud, vaid esitas need alles täiendatult kohtu poolt antud tähtajal 05.10.2016.a. 05.10.2016.a menetlusdokumendis on hageja sisukalt vastanud nii kostja 27.04.2016.a menetlusdokumendiga esitatud uutele asjaoludele ja tõenditele, mille toimikusse võtmise otsustas kohus alles istungil, kui ka istungil tunnistajate poolt antud ütlustele ja kostja poolt antud seletustele. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aeg nii 16.09.2016.a 26 min, 22.09.2016.a 24 min (54 min – 30 min tunnistajate küsimusteks) kui ka 2 t ja 41 min (1 t + 1 t ja 41 min) selle täiendamiseks. Samuti on vajalik ja põhjendatud 18 min kohtuistungi protokolliga tutvumiseks, arvestades nii selle sisu (üle kuulati neli inimest) kui ka mahtu. Menetluskulude nimekirjas toodud kulud on sellises mahus, mis on eluliselt usutavad ning mis võis ka reaalselt kuluda nii menetlusdokumentide koostamiseks kui ka istungiks ettevalmistamiseks. Ringkonnakohtul pole alust eeltoodus kahelda. Kulude põhjendatus ja vajalikkus ei eelda, et esindaja peab tegema minimaalselt vajaliku, vaid põhjendatud ja vajalik on esindaja tegutsemine mahus, millega on efektiivselt tagatud esindatava huvide parim võimalik kaitse. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul hageja menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulud maakohtu menetluse osas täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. 12. Ringkonnakohtu menetluskuludega seonduvalt leidis maakohus, et arvestades mh apellatsioonkaebuse sisu on põhjendatud ja vajalik ajakulu 5 t ulatuses ehk 4 t ja 46 min vähem sellest, mis oli kajastatud menetluskulude nimekirjas. Maakohus ei ole menetluskulude väljamõistmata jätmist ka ringkonnakohtu menetluskulude osas sisuliselt põhjendanud, seega ei saa ringkonnakohus ka siinkohal maakohtu kaalutlustega arvestada. Maakohus on viidanud üksnes apellatsioonkaebuse sisule. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus sisukas ning asjakohane. Ringkonnakohus on asja lahendamisel arvestanud ning nõustunud apellatsioonkaebuse vastuväidetega ning on teinud asjas teistpidise lahendi maakohtust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellatsioonkaebuse koostamiseks umbes üks tööpäev (7 t ja 33 min) ülemäärane. Maakohtu otsuse analüüs 34 min on samuti vajalik ja põhjendatud, olles vaidlustuse objekt. Samuti on vajalik ja põhjendatud ka kliendile e-kirja saatmine seoses apellatsiooni esitamise perspektiivikusega ning sellele kulunud aeg 18 min. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga põhjendatud ja vajalik kulu n-ö viimase sõna kirja koostamine, arvestades et nimetatud menetlusdokumendis on hageja korranud põhiliselt enda varasemaid seisukohti. Ringkonnakohus on viimase sõna tähtaja andmisel ka selgitanud, et menetlusosalised võivad soovi korral esitada seni esitamata avaldused ja seisukohad ning täpsustanud, et pärast apellatsioonkaebuse esitamist on seisukohtade esitamine piiratud

§ 634lg 2 alusel.

Põhjendatud on üksnes kostja kui vastustaja apellatsioonkaebuse vastusega tutvumine, kuid arvestades, et selles ei esitatud uusi asjaolusid ega tõendeid, võrreldes maakohtu menetlusega, ning selle mahuga, on põhjendatud sellega tutvumiseks maksimaalselt 30 min. Seega leiab ringkonnakohus, et ringkonnakohtu menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 8 t ja 55 min (8,92 tunni) ulatuses ehk suurendab maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid 3t ja 55 min (3,92 tunni) võrra. 13. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud kulud on põhjendatud täiendavalt 6 t ja 48 min ehk 6,80 tunni ulatuses. Arvestades, et 5

(6)Tsiviilasi nr 2-15-110027 maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasumäära 120 eurot koos käibemaksuga, lähtub sellest ka ringkonnakohus, arvestades et seda vaidlustatud ei ole. Seega mõistab ringkonnakohus täiendavalt kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 816 eurot (6,80 tundi × 120 eurot). 14. Maakohus on määruse resolutsioonis märkinud, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldatakse. Kohalduva ja kehtiva

redaktsiooni kohaselt aga ei määrata menetluskulusid kindlaks mitte menetlusosalise avalduse alusel, vaid seaduses sätestatud ajal menetlusosalise poolt esitatud menetluskulude nimekirja ja toimiku alusel. Seega ei ole vajadust märkida resolutsioonis, et menetlusosalise avaldus rahuldatakse või jäetakse rahuldamata, olenemata sellest, kas menetlusosaline pealkirjastas enda menetluskulude nimekirja avaldusena. Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu määruse sõnastust, muutmata selles osas resolutsiooni sisu. 15.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Arvestades, et ringkonnakohus mõistab menetluskulude nimekirjast toodust üksnes 102 eurot (0,85 × 120 eurot) vähem välja, ei saa hageja käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. 16. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.