Obsah (8)

§ 651§ 656§ 657§ 646§ 230§ 392§ 442§ 173

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2017, Tallinn Tsiviilas

§ 651

lõike 1 alusel kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustab maakohtu otsust kostjalt väljamõistetud igakuise elatise suuruse osas. Seega ülejäänud osas, s.o osas, milles kohus jättis tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata (resolutsiooni punkt 3), on otsus jõustunud. 8. Kolleegiumi hinnangul on maakohus vaidlustatud osas asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Kohus on jätnud täitmata selgitamiskohustuse ning jätnud põhjendamatult tähelepanuta hageja vastuväited ja esitatud tõendid. Maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada kaebuse põhjendustest olenemata, mistõttu ei tule küsida ka vastustaja seisukohta. Asi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lõike 2 ja

§ 657lõike 1 punkti 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada.

Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal

§ 646korras.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

1. Kaevatavast lahendist nähtuvalt võttis maakohus elatise suuruse määramisel arvesse mh asjaolud, et kostja varaline seisund on halb ning et kostjal on teine laps. Iseenesest annavad nimetatud asjaolud PKS 102 lõike 2 järgi aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära, kui alammääras elatise väljamõistmine tooks kaasa laste ebavõrdse kohtlemise ja/või kui alammääras elatise väljamõistmine seaks ohtu kohustatud vanema enda toimetuleku. Samas esitas hageja 15.06.2017 menetlusdokumendis (t lk 5455) vastuväited, et erinevalt hagejast on kostja teisel lapsel olemas ka isa, kellega koos kostja hagejale teadaolevalt elab ja et kostja varalise olukorra tuvastamisel tuleb arvestada tema teise lapse isa panusega nende ühise lapse ülalpidamisse. Samuti leidis hageja, et kostja konto väljavõtted ei anna ülevaadet tema tegelikest sissetulekutest, kuna kostja väljaminekud ületavad sissetulekuid. Maakohus on eeltoodud hageja väited jätnud tähelepanuta. Apellatsioonkaebuses on hageja täiendavalt esile toonud ja tõendanud, et GG töötab XXX OÜ-s ja tema netosissetulek on u 500-550 eurot. Seega on asjakohane hageja seisukoht, et kostja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete netosissetulekuks ühes kuus ei ole ainult 520 eurot. Kolleegium märgib, et maakohus oleks pidanud elatise suuruse määramisel hageja poolt esiletooduga arvestama, vajadusel kohustama kostjal nimetatud asjaolusid selgitada ja täpsustada. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-17-16 punktis 12 leidnud, et järeldus selle kohta, kas elatise tasumiseks kohustatud vanema teised lapsed osutuksid elatise väljamõistmise tagajärjel vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende teiste vanemate panust laste ülalpidamisse. Seega tuleb ka praeguses asjas kostja teise lapse isa panusega kostja teise lapse ülalpidamiseks arvestada. 5 Esmalt tuleb tuvastada, kas GG elab koos kostjaga, millisel juhul saab eelduslikult arvestada ka tema sissetulekuga kostja poolt esile toodud igakuiste kulude kandmisel. Samuti tuleb GG panusega arvestada kostja teise lapse kulude kandmisel ning seda sõltumata sellest, kas GG elab koos kostjaga või mitte. Eeltoodud asjaolude arvestamise tulemusena peaks kostjale igakuiselt jääma eelduslikult rohkem rahalisi vahendeid hageja ülalpidamiseks, kui leidis maakohus. Kolleegium nõustub apellandiga, et praeguses asjas ei ole asjakohane ka kohtu poolt tsiviilasjas nr 2-17-4261 tehtud Harju Maakohtu 22.03.2017 määrusele tuginemine. Nimetatud määruses ei ole kostja majandusliku seisundi hindamisel eeltoodud asjaoludega arvestatud. Samuti nõustub kohus kaebusega selles, et arusaamatuks jääb maakohtu seisukoht, et ta arvestab elatise väljamõistmisel ka seda, et hageja viibib asenduskoduteenusel ning on seega riiklikul ülalpidamisel. Viidatud asjaolud ei anna seaduse kohaselt alust elatise vähendamiseks alla alammäära, seda enam olukorras, kus hageja viibib asenduskoduteenusel kostjalt vanema õiguste äravõtmise tõttu.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul asja uuel lahendamisel tuvastada kostja võimalused hagejale ülalpidamist anda, arvestades mh hageja poolt esiletoodut, et kostjaga koos elab tema teise lapse isa. Kostjale tuleb anda võimalus hageja vastavatele väidetele vastata ja vajadusel tuleb kohtul asjaolusid täiendavalt selgitada. Samuti tuleb kohtul tuvastada kostja teise lapse vajadused ja tema isa majanduslik võimekus talle ülalpidamist anda, milliste asjaoludega tuleb kohtul samuti hagejale väljamõistetava elatise suuruse määramisel arvestada.

§ 230

lõike 4 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas kohustada pooli esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades teda, et kohtul on võimalik teha sama sätte lõikes 5 nimetatud järelepärimine. Sama sätte lõike 5 kohaselt võib kohus lõikes 4 sätestatud juhul nõuda asjakohast teavet poole tööandjalt (mh endiselt tööandjalt), Sotsiaalkindlustusametilt või muult asutuselt või isikult, kes teeb vanadusega või töövõime kaotusega seotud väljamakseid, kindlustusseltsidelt, Maksu- ja Tolliametilt ning krediidiasutustelt. 11.

§ 656

lõike 2 lause 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Maakohtul tuleb täita

§ 392

kohased eelmenetluse ülesanded, arvestades mh

§ 230

lõigetes 36 sätestatut, ja vormistada

§ 442lõike 8 jm nõuetele vastav otsus.

12. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (

§ 173lõike 3 viimane lause).

Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/