← Eesti

3-17-2011/20

Obsah (7)§ 235§ 119§ 112§ 201§ 46§ 43§ 71

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2018, Tallinn Haldusasja number Menetlusosalis

§ 235lg-d 1 ja 3, § 121 lg 4).

Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (

§ 119lg 1; § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. EN esitas 09.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt suitsetamise keelamisega, mis tuleneb Tallinna Vangla 26.04.2017 käskkirjast nr 1-1/17/
  2. Kaebuse kohaselt rikutakse nimetatud käskkirjaga kaebaja õigust teha iseseisvaid valikuid. Kaebaja soovib suitsetamise võimaldamise osas õiguste taastamist ning vangla kohustamist lisada sigaretid kauplusest ostetavate toodete nimekirja.
  3. Tallinna Vangla 16.11.2017 selgitusest nähtub, et EN vaie ning sellega seonduvad dokumendid edastati Justiitsministeeriumile lahendamiseks 07.11.
  4. Kaebuse esitamise ajaks ei ole Justiitsministeerium jõudnud vaiet lahendada.
  5. Tallinna Halduskohtu 17.11.2017 määrusega tagastati kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 4 alusel. 3-17-2011 Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sama paragrahvi lõike 41 kohaselt tuleb vaie vangla direktori käskkirja peale esitada Justiitsministeeriumile. Arvestades asjaolu, et vaide lahendamise tulemus ei ole teada, ei saa kaebaja etteulatuvalt eeldada, et see jäetakse rahuldamata või lahendamata. Ühtlasi tähendab see, et vaidluse lahendamiseks ettenähtud kohtuvälise lahendamise kord ei ole veel läbitud. Praegu ei saa asuda ka seisukohale, et Justiitsministeerium ei oleks vaiet tähtaegselt lahendanud. Vaie edastati ministeeriumile 07.11.

  1. Seega on kaebus ennatlik ning tuleb tagastada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. EN esitas Tallinna Halduskohtu 17.11.2017 määruse peale määruskaebuse, milles palub kaebus rahuldada. Pärast suitsetamise keeldu algasid kaebajal psüühikahäired, kadus uni ning tema suhtes kohaldati mitmeid distsiplinaarkaristusi. Kaebaja kaotas seetõttu vanglas töö ning suitsetamiskeelust sai tema jaoks lisakaristus.
  3. Tallinna Vangla palub vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata. Praeguseks ajaks ei ole Justiitsministeerium veel kaebaja vaiet lahendanud ning selle lahendamise tähtaeg ei ole möödunud. Seega ei ole EN-l läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu või halduskohus oleks määruskaebuse menetlusse võtmisel vabastanud kaebaja selle tasumisest. Ringkonnakohus ei pea aga menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalikuks jätta määruskaebust käiguta. Toimikusse lisatud EN konto väljavõttest perioodi 01.07.2017 – 07.11.2017 kohta (tl 11-11p, kd II) nähtub, et kaebaja sissetulekuks oli 222,15 eurot, millest tuleb

§ 112lg 1 p 1 alusel maha arvestada 155,51 eurot.

Lisaks tuleb kaebaja sissetulekust maha arvestada vältimatuteks kulutusteks vajalik summa igakuiselt 23,5 eurot (5% töötasu alammäärast

  1. a). Kaebaja kahekordne nelja kuu keskmine kuusissetulek pärast selliste kulutuste mahaarvamist on väiksem kui tasumisele kuuluv riigilõivusumma. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et kaebaja majanduslik olukord on praeguseks ajaks muutunud, arvestades, et määruskaebuses selgitas kaebaja, et on töö vanglas kaotanud. Seega vabastab ringkonnakohus kaebaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.
  2. Määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebuse esitamise ajaks oli EN-l läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid

§ 201lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.

Juhul, kui praeguse määruse tegemise ajaks on Justiitsministeerium EN vaide jätnud rahuldamata, rahuldanud osaliselt, jätnud vaide tähtaegselt lahendamata (30 päeva jooksul vaide esitamisest) või on selle tagastanud, on kaebajal endiselt võimalus 30 päeva jooksul Justiitsministeeriumi otsuse kättesaamisest arvates või lahendamise tähtaja möödumisest arvates pöörduda tühistamiskaebusega halduskohtusse (

§ 46

lg 1).

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Ringkonnakohus selgitab lisaks, et juhul, kui kaebaja ei ole halduskohtu poole pöördunud tähtaegselt, tuleb tal esitada koos kaebusega ka kaebetähtaja ennistamise 2

(3)3-17-2011 taotlus ning mõjuv põhjus, mis tingis kaebetähtaja järgimata jätmise (

§ 71lg 1, § 150 lg 1).

8. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja taotlenud suitsetamise võimaldamise osas õiguste taastamist. Selle eesmärgi saavutamiseks võib praegusel juhul olla lisaks tühistamiskaebusele asjakohane kohustamisnõude esitamine vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Tubakatoodete ja süütamisvahendite omamine vanglas keelati justiitsministri 06.10.2016 määrusega nr 21, millega muudeti vastavas osas vangla sisekorraeeskirja. Sellest tulenevalt muudeti Tallinna Vangla direktori 26.04.2016 käskkirjaga nr 1-1/17-31 Tallinna Vangla kodukorda ja seletuskirja suitsetamist puudutavas osas. Seega on suitsetamise keeld sätestatud justiitsministri määrusega, mille vaidlustamine halduskohtus tühistamiskaebuse raames ei ole võimalik, sest tegemist on õigustloova aktiga. Küll aga saaks kaebaja täiendavalt Tallinna Vangla direktori 26.04.2016 käskkirja nr 1-1/17-31 vaidlustamisel tühistamiskaebusega ja kohustamiskaebuse esitamisel vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks taotleda justiitsministri 06.10.2016 määruse nr 21 kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrus nr 3-17-749), mis võimaldaks hinnata ka selle määruse põhiseaduspärasust. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.