RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 158 lg 2 teine lause). Taotluse osalisest rahuldamisest keeldumine oli vaidlusaluste haldusaktide andmise ajal õigusvastane. Küsimusele, kas taotluse osaline rahuldamine on praeguseks ajaks muutunud võimatuks, peab vastama PRIA kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel. Õiguslik olukord ei ole sedavõrd selge, et täie kindlusega ette näha PRIA uue otsuse sisu.

1. Eeltoodud põhjustel rahuldab kolleegium kassatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab haldus- ja ringkonnakohtu otsused PRIA
2. märtsi
3. a ja
4. augusti
5. a otsuseid ning kaebaja
6. veebruari
7. a taotlust puudutavas osas. Riigikohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt, tühistab PRIA
8. märtsi
9. a ja
10. augusti
11. a otsused ning kohustab PRIA-t kaebaja
12. veebruari
13. a taotluse uuesti läbi vaatama. PRIA
14. oktoobri
15. a vaideotsuse tühistamise ja kaebaja investeeringutoetuse taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõuete osas jääb kassatsioonkaebus rahuldamata. 29.

§ 108

lg-st 2 lähtudes tuleb praeguse asja menetluskulud jagada proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja kandis esimese astme kohtus kulusid kokku 12 793 eurot ja 48 senti (III kd, tl 130–150, 164– 167). Seejuures on kaebaja tasunud riigilõivu kaebustelt, esialgse õiguskaitse taotlustelt ja määruskaebustelt kokku 120 eurot (8 × 15 eurot). Kaebaja on kulude hulka ekslikult lugenud Riigikohtule esitatud määruskaebuselt tasutud kautsjoni 25 eurot – tegemist ei ole hüvitatava kuluga (

§ 107lg 8).

Summa sisaldab õigusabikulu Tallinnast Tartusse ja tagasi kulunud sõiduaja eest 70 eurot tunnis + käibemaks (kahel korral, st kokku 2 × 336 = 672 eurot). Kolleegium jääb senise seisukoha juurde, et sõiduaja eest väljamõistetava mõistliku tasu arvestamisel saab rakendada analoogiat riigi õigusabi seadusest tuleneva riigi õigusabi hüvitamise korraga (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-37-15, p 25 ja nr 3-3-1-67-14, p 34). Seega on kaebaja lepingulise esindaja sõiduaja eest arvestatud kulu ilmselgelt ülemäärane. Kolleegiumi hinnangul on arvestades eeltoodut,

§ 109

lg-s 6 sätestatut ning asja mahtu ja keerukust põhjendatud kulud esimeses astmes 6000 eurot. Apellatsiooniastmes kandis kaebaja menetluskulusid kokku 1863 eurot, sh riigilõiv 15 eurot (III kd, tl 203–206), ning kassatsiooniastmes õigusabikulusid 4032 eurot. Kolleegiumi hinnangul võib apellatsiooniastme kulusid pidada põhjendatuks täies ulatuses ning kuna menetluskulud kõrgemas kohtuastmes ei tohiks olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-73-16, p 47) ja praeguses asjas erandlikke asjaolusid ei esine, on ka kassatsiooniastme õigusabikulud põhjendatud 1848 euro ulatuses. Kolme astme peale kokku on kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud seega 9711 eurot. Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni ning seda, millises ulatuses saavutas kaebaja kaebuse eesmärgid, mõistab kolleegium neist kaebaja kasuks vastustajalt välja 3200 eurot. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb

§ 107lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 7