Obsah (4)
§ 76§ 121§ 68§ 65KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. jaanuaril 2018 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-1020 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Sekretär, tõlk Merike Erisalu, Riina Pa
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , määras: Jätta Dmitry Kuzmin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitry Kuzmin`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Dmitry Kuzmin tunnistati süüdi Viru Maakohtu 04.04.2017
§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõisteti Kr
MS § 238 lg 2 sätteid kohaldades 4 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 13.10.2016, so 1 päev, karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 3 kuud ja 29 päeva vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.05.2016 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta ja 9 kuud vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 2 1
(5)aastat ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.12.
- Kohtuotsus jõustus 20.04.
- Karistuse kandmise algus 08.12.2017 ja lõpp 06.01.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 23.12.
- Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Dmitry Kuzmin kriminaalkorras karistatud 4-l korral, reaalset vangistust kannab 3 korda. D.Kuzmin on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammis „eluviisitreening“ ja vestlustel psühholoogiga teemal enesehinnang ja probleemide lahendamise oskus. D.Kuzminil puudub kehtiv isikuttõendav dokument. Isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus endale vigastuste tekitamise eest. Karistuseks oli määratud noomitus. Isik elas enne vangistust abikaasaga xxx. Seoses sellega, et isik on väljasaadetav, puudub temal Venemaal igasugune elukoht. Isikul on Eestis omandatud keskharidus. Veel on isikul omandatud keevitaja eriala, omab kahte diplomit. Eesti keele oskus puudub. Isik töötas tähtajatult alates
- aastat xxx ametlikult xxx. Enne vangistust jäi tööst ilma. Väljasaatmise korral puudub isikul Venemaal töökoht. Kinnipeetaval on hea läbisaamine emaga, abikaasaga ei suhtle. Viimane kuritegu on sooritatud abikaasa vastu kehalise väärkohtlemise teel. Esimesest abielust on isikul poeg (xx) ja tütar (xx), kes omavad vene kodakondsust. Isikul on nendega kontakt katkenud ja ei tea kus nad elavad, kuid kunagi soovib suhted taastada. Isikul sõpru ja tuttavaid ei ole, ei suhtle kellegagi. Venemaal sugulased, tuttavad puuduvad, seal on maetud vaid vanaema ja vanaisa. Isik tarvitas tihti alkoholi. Ise põhjendab joomist sellega, et töö oli raske ja stressirohke. Samuti tunnistab, et alkoholi tarvitades muutus agressiivseks. Viimane ja eelnev kuritegu on toime pandud alkoholijoobes.Vangla andmetel ei ole isik narkootikume tarvitanud. Isik põeb kroonilist haigust. Isik on saanud xx ning xx ja xx seonduvat ravi, mis lõppesid 30.04.
- Isik on liiga emotsionaalne ja ei oska emotsioonidega toime tulla. Isiku kuritegelik karjäär näitab, et isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme ning puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Isik rikkus kriminaalhooldusel kohustust- mitte tarvitada alkoholi. Vangla hinnangul on D.Kuzmin ohtlik avalikkusele. Risk seisneb ühiskonnas. D.Kuzmin on ohtlik konkreetsele täiskasvanule. Oht seisneb vägivalla kasutamises ja narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslikus edasiandmises. Arvestades kinnipeetava varasemat karistust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 47 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 65 %. D.Kuzminil on Venemaa kodakondsus, kehtivat isikut tõendavat dokumenti ei oma. PPA poolt 05.09.2017 väljastatud otsusega nr 15.3-3.4/2017/6374-1 tunnistati isiku elamisluba kehtetuks, tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeeld viieks aastaks. Arvestades eeltoodut, teeb Viru Vangla ettepaneku vabastada kinnipeetav Dmitry Kuzmin ennetähtaegselt mõistetud karistuse kandmisest KrMS § 426 lg 3 alusel ilma käitumiskontrolli kohaldamiseta, kuna süüdimõistetu saadetakse riigist välja. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on D.Kuzmin lähedaseks tema ema ja vend, kes elab xxx. Kinnipeetava ema hinnangul on pereliikmete omavahelised suhted head, kinnipeetavaga suheldakse telefonitsi. D.Kuzmin on abielus J K. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest abikaasa suhtes. Kinnipeetava ema hinnangul oli D.Kuzminil probleeme alkoholi tarvitamisega enne vangistust. Narkootikumide tarvitamist täheldatud ei ole. Kinnipeetava ema kinnitas vestluses kriminaalhooldusametnikuga, et suhtub kinnipeetava ennetähtaegsesse vabanemisse positiivselt ning on valmis teda moraalselt toetama. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama aadressil xxx. Tegu on kahetoalise kõigi eluks vajalike mugavustega korteriga, mille omanikuks on xxx. Korteri üürileping on tähtajatu ja sõlmitud kinnipeetava ema nimele. Hetkel elab antud 2
(5)korteris L K üksi. L K on nõus kinnipeetava ennetähtaegse vabanemisega tema elukohta. Kinnipeetava ema kinnitas, et on valmis toetama kinnipeetavat materiaalselt. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht puudub. Rahvastikuregistri andmetel puudub kinnipeetaval kehtiv isikut tõendav dokument. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on kinnipeetavat määratud kolmel korral. Kahel korral kulges katseaeg kriminaalhooldusametniku hinnangul rahuldavalt. Kolmandal korral sooritas D.Kuzmin katseajal uue samalaadse vägivaldse kuriteo. Kriminaalhooldusametniku hinnangul kulges katseaeg mitterahuldavalt. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Dmitry Kuzmin’i ennetähtaegset vabastamist. Lähtuvalt 432 lg 33 prokurör ei soovi võtta osa Dmitry Kuzmin’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Dmitry Kuzmin selgitas, et ta taotleb ennetähtagset vabastamist. Ta soovib kohtule teada anda, et väljasaatmise otsus on tema poolt halduskohtus vaidlustatud. Ta ei ole plaanis hakata elama Venemaal, kogu tema pere on siin- vend ja ema, kes elab nnn. Peale võimalikku vabanemist asub ta elama ema juurde. Ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Dmitry Kuzmin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isikul on omandatud keskeriharidus. Isik on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammis eluviisitreening ja osalenud psühholoogiga vestlustel teemadel enesehinnang ja probleemide lahendamise oskus. Isikul on Eestis olemas lähedased, kes on valmis teda moraalselt toetama. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust. Mõlemad karistused on kehalised väärkohtlemised. Kehtivaid väärteokaristusi on süüdimõistetul ei ole. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kriminaalhooldaja teatel on D.Kuzmin olnud kolmel korral kriminaalhoolduse alla allutatud ning viimasel katseajal sooritas D.Kuzmin uue samalaadse vägivaldse kuriteo. Seega kulges D.Kuzmini viimane katseaeg mitterahuldavalt. Vaatamata läbitud kriminaalhooldustele isik jätkas kuritegeliku eluviisi ja samalaadsete õigusrikkumiste toime panemist. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et isik ei ole varasematest karistusest järeldusi teinud ning kohtul puudub veendumus, et isiku edasisne 3
(5)käitumine vabaduses on positiivne ja ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Seda enam olukorras, kus isiku enne tähtaegse vabastamise korral on tehtud ettekirjutus Dmitry Kuzmini Eestist lahkumiseks. Viru Vangla on teinud ettepaneku vabastada kinnipeetav ennetähtaegselt mõistetud karistuse kandmiselt KrMS § 426 lg 3 alusel ilma käitumiskontrolli kohaldamata. Seega peaks kohtul olema eriti tugev veendumus, et isik on teinud varasemast karistusest järeldused ning karistus on täitnud oma eesmärgi. Isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristust endale vigastuste tekitamiste eest, mille eest oli määratud karistuseks noomitus. Süüdimõistetul puudub isikut tõendav dokument. PPA poolt 05.09.2017 väljastatud otsusega nr 15.3-3.4/2017/6374-1 tunnistati isiku elamisluba kehtetuks, tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja kohaldati sissesõidukeeld viieks aastaks. Riigist välja saatmisel puudub isikul Venemaal kindel elukoht, garanteeritud töökoht ja lähedased, kes teda toetaksid. Samas on süüdimõistetu kinnitanud, et ta ei paanigi Eestist lahkuda, sest siin on tema pereema ja vend ja elukoht. Väljasaatmise otsus on vaidlustatud. Kohuis arvestab, et isiku jäämine Eesti territooriumile ei ole välistatud vähemalt lähedases perspektiivis. Samas tuleb positiivseks lugeda, et vangistuses on kinnipeetav osalenud sotsiaalabiprogrammis eluviisitreening ja läbinud psühholoogiga vestlused teemadel enesehinnang ja probleemide lahendamise oskus. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul D.Kuzmini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt korduvalt määratud kriminaalhooldusele, mille ajal on isik toime pannud uue samalaadse kuriteo oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et teda on eelnevalt kolmel korral allutatud kriminaalhooldusele, siis leiab kohus, et isiku vabastamine enne tähtaegselt ei ole põhjendatud. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd ilma käitumiskontrolli kohaldamata uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohtu hinnangul on oluline asjaolu, et kinnipeetav on katseajal jätkanud kuritegeliku eluviisiga ja pannud toime uue kuriteo. Seega kohus hinnates isiku varasemat karistatust ja käitumist varasemate kriminaalhoolduste all olles, leiab et isiku varasem elukäik kaalub üle võimaluse vabaneda enne tähtaegselt. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust -ja käitumist saab järeldada, et isikul on juba välja kujunenud kindel, kriminaalne käitumismuster. D.Kuzmini on korduvalt kriminaalkorras karistatud vägivalla kuritegude eest. Isikul puudub oskus probleeme lahendada vaid probleemide tekkimisel süüdistab teisi. Kohtu hinnangul omab tähtsust, et viimase kuriteo pani isik toime katseajal ja oma lähedase suhtes. Seega D.Kuzmin ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme ning tal puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumises. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. 4
(5)Kohus leiab, et D.Kuzmini kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Lisaks märgib kohus, et D.Kuzmini suhtes kohaldatakse Eesti riigist Venemaale välja saatmist, kus isikul puudub kindel elukoht, töökoht ja toetavad lähedased. Samas isik kinnitas, et ei lahku Eestist, siin on tema elukoht ja pere. Risk, et isik eestis viibimise ajal paneb toime uue kuriteo, on kohtu arvates oluline, kuina isik on korduvalt olnud kriminaalhoolduse all ja korduvalt oli karistatud just isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 06.01.2019, seega karistuse ärakandmiseni on jäänud 1 aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
§ 76
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (taasühiskonnastavates tegevustes osalemine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole karistus täitnud eesmärki. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Dmitry Kuzmin temale Viru Maakohtu 04.04.2017 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata KrMS § 426 lg 3 alusel ilma käitumiskontrolli kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5
(5)