← Eesti

3-13-70222/57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2016, Pärnu Haldusasja number 3-13-70222 Haldusasi E. R kaebus Pärnu maavanema 21.11.2013 korralduse nr 646 osaliseks tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – E. R; Vastustaja – Pärnu maavanem; Kaasatud haldusorgan – Häädemeeste Vallavalitsus, esindaja Külliki Kiiver RESOLUTSIOON
  2. Jätta kaebus rahuldamata;
  3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 08.07.
  4. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Pärnu Maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529 kehtestati Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ (edaspidi: VB teemaplaneering). Teemaplaneeringus nähti ette, et elektrituulikud tuleb maanteest paigaldada vähemalt 2 km kaugusele. Juhtudel, kui tuulikuparki soovitakse rajada trassile lähemale, tuleb koostada planeering tuulikute asukohtade määramiseks ning hinnata tuulikutest ja maanteest lähtuvate häiringute koosmõju piirkonna elanikele.
  6. Pärnu maavanema 21.11.2013 korraldusega nr 646 kehtestati Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneering. Teemaplaneeringu seletuskirja lisati VB teemaplaneeringuga sarnane tingimus, mille kohaselt on trassile lähemale kui 2 km rajatava tuulikupargi puhul vajalik planeeringu koostamine.
  7. E. R esitas 20.12.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (nõudeid täpsustatud 05.02.2014) Pärnu maavanema 21.11.2013 korralduse nr 646 (tuuleenergeetika teemaplaneering) tühistamiseks osas, millega teemaplaneeringu seletuskirja p 2.2.1 kohaselt on üheks elektrituulikute rajamiseks ebasobivaks alaks määratud Tallinn-Pärnu-Ikla maantee, mille puhul on puhveralaks 2000 m. Samuti palus kaebaja tühistada Pärnu Maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529 kehtestatud VB teemaplaneeringu seletuskirja osa 3.4 osas, mille kohaselt tuleb elektrituulikud võimsusega üle 0,2 MW ja masti kõrgusega üle 30 m paigutada I ja III klassi maanteest vähemalt 2 km kaugusele, et vältida kahjulikku visuaalset mõju autojuhtidele.
  8. E. R esitas 26.03.2014 (täiendatud 30.05.2014) kaebetähtaja ennistamise taotluse Pärnu maavanema 01.10.2012 korralduse nr 529 osas.
  9. Pärnu maavanem palus 09.07.2014 vastuses jätta Pärnu maavanema 21.11.2013 korralduse nr 646 osas kaebus läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu ning Pärnu maavanema 01.10.2012 korralduse nr 529 osas jätta kaebetähtaeg ennistamata ja lõpetada asja menetlus.
  10. Häädemeeste Vallavalitsus leidis 14.08.2014 vastuses, et kaebus on mõlema korralduse osas tähtaegne.
  11. E. R palus 16.10.2014 vastuses jätta vastustaja taotlused rahuldamata. Tuuleenergeetika teemaplaneeringuga rikutakse kaebaja huve, kuna kaebaja kinnistud asuvad Via Balticale lähemal kui 2000 meetrit. Vaidlustatav haldusakt muudab kaebaja jaoks tuuleparkide rajamise ja arendamise võimatuks.
  12. Tallinna Halduskohus jättis 20.11.2014 määrusega kaebuse Pärnu maavanema 21.11.2013 korraldusele nr 646 läbi vaatamata, jättis kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusele nr 529 rahuldamata ning lõpetas vastavas osas menetluse.
  13. E. R esitas 16.12.2014 Tallinna Halduskohtule määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus 07.01.2015 rahuldamata jättis ning lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule edastas.
  14. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 20.04.2015 määrusega E. R määruskaebuse osaliselt ning tühistas Tallinna Halduskohtu 20.11.2014 määruse haldusasjas nr 3-13-70222 osas, millega kohus jättis kaebuse Pärnu maavanema 21.11.2013 korraldusele nr 646 läbi vaatamata. Muus osas jättis ringkonnakohus E. R määruskaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt ei saanud kaebuse läbi vaatamata jätmise aluseks olla asjaolu, et tuuleenergeetika teemaplaneering ei välista otseselt tuulikute rajamist kaebajale kuuluvatele kinnistutele, sest kaebaja eesmärgiks on tuulikute rajamine ilma piiranguteta. Ringkonnakohus leidis, et küsimus sellest, kas VB teemaplaneeringu piirang on õigesti üle kantud ka tuuleenergeetika teemaplaneeringusse, tuleb lahendada asja sisulise läbivaatamise käigus ja et tegemist on samaväärsete planeeringutega, mistõttu ei saa automaatselt eeldada ühe esimust teise ees (I kd, tl 202-204).
  15. E. R esitas eelnimetatud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, kuid Riigikohtu 04.08.2015 määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-3-317-15 jäeti määruskaebus menetlusse võtmata (I kd, tl 213). Seega on Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2015 määrus jõustunud. 2
  16. Haldusasi nr 3-13-70222 edastati Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale ning jagati lahendamiseks kohtunik Enno Loonurmele. Kuivõrd kohtukoosseis muutus, võttis Tallinna Halduskohus E. R kaebuse osas, milles kaebaja nõuab Pärnu maavanema 21.11.2013 korralduse nr 646 osalist tühistamist, 02.09.2015 määrusega uuesti menetlusse (II kd, tl 5-6).
  17. Pärnu maavanem vastas kaebusele 09.07.2014 ja 01.10.2015 (I kd tl 97-106; II kd tl 11-12), Häädemeeste Vallavalitsus 14.08.2014 ja 02.10.
  19. Tallinna Halduskohtu 11.05.2016 määrusega määras kohus asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse ning tegi teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.
  20. Tallinna Halduskohtu 29.06.2016 määrusega muudeti otsuse avalikult teatavakstegemise aega ning määrati selleks 08.07.
  21. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
  22. Kaebaja nõuab Pärnu maavanema 21.11.2013 korralduse nr 646 tühistamist osas, milles teemaplaneeringu seletuskirja peatüki 2 („Elektrituulikute rajamiseks sobivate alade väljaselgitamine“) alapeatüki 2.2.
  23. („Tõenäoliselt ebasobivad alad“) punktiga 5 („Tallinn-PärnuIkla) maantee puhul puhverala ulatus 2000 m“) on seatud kitsendused tuuleenergia arendamisele. Kaebaja märgib, et Häädemeeste ristmiku vahetus läheduses asuvad temale kuuluvad Arumetsa kinnistu katastriüksused numbritega 21301:004:0048; 21301:004:0051; 21301:004:0049 ja 21301:004:0050 ning Liiva kinnistu katastriüksused numbritega 21301:004:0077; 21301:004:0058 ja 21301:004:
  25. Kaebaja hinnangul on teemaplaneeringus sätestatud 2000 meetrine puhverala põhjendamatu. Sellise puhveraala jõustumine „tühistab“ tema jaoks kõik võimalused paigaldada oma erinevatele kinnistutele elektrituulikuid ja saada neist majanduslikku tulu. Kahe kilomeetri laiune puhverala ei võimalda kaebajal oma kinnistutele tuulikuid paigaldada, sest „katastriüksused jäävad Via Baltivale lähemale kui 1300 meetrit“. Maanteeamet ei ole nõudnud 2 kilomeetrist puhverala ning on lähtunud üksnes seisukohast, et tuulikute arenduspiirakonna ja arendusala kaugus riigimaanteede mulde servast peaks võrduma vähemalt tuulikute maksimaalse kogukõrgusega, milles arvestatakse tuuliku torni pikkust koos tuuliku tiiva pikkusega.
  26. Kaebaja selgitab, et sõlmis 10.02.2010 notariaalse eellepingu Green Energy Systems OÜ-ga, mille alusel esitas Green Energy Systems OÜ 08.03.2010 Häädemeeste Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks Liiva kinnistul (katastriüksus nr 21301:004:0077) ja Arumetsa kinnistul (katastriüksuse nr: 21301:004:0050). Häädemeeste Vallavolikogu on 21.04.2010 detailplaneeringu algatamata jätnud ning leidnud, et detailplaneeringute koostamise eelduseks on tuuleenergeetika teemaplaneeringu kehtestamine. Ebaproportsionaalne ja põhjendamatu 2000 meetrine puhverala Via Baltica ääres seab kaebaja kui kinnistute omaniku ebavõrdsesse seisu ning ei võimalda tuuleparke ise rajada ega teha seda ka teistel huvitatud isikutel. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  27. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
  28. Tuuleenergeetika teemaplaneeringu seletuskirja peatüki 3.3.1 punktist 19 tuleneb, et juhtudel, kui tuulikuparki soovitakse rajada lähemale kui 2000 m Pärnu maakonna planeeringu 3 teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ määratud Via Baltica maantee trassist, tuleb koostada planeering tuulikute asukohtade määramiseks ning hinnata tuulikute paigutusest ja töötamisest lähtuvat mõju liiklusohutusele, sh nende negatiivset visuaalset mõju ning tuulikutest ja maanteest lähtuvate häiringute koosmõju piirkonna elanikele. Planeeringu koostamisel tuleb kohalikul omavalitsusel teha koostööd Maanteeametiga. Seega vaidlustatud korraldusest ei tulene, et tuulikute rajamine lähemale kui 2000 m riigi põhimaanteele (Via Balticale) on üheselt välistatud. Arvestades asjaolu, et kehtestatud tuuleenergeetika teemaplaneering võimaldab tuulikute rajamist ka lähemale kui 2000 m Via Balticale, siis on väär kaebuse esitaja seisukoht, et sellega rikutakse tema õigusi ja piiratakse ettevõtlusvabadust.Tuuleenergeetika teemaplaneeringu kehtestamise korralduses ja selle seletuskirjas on fikseeritud, et teemaplaneering ei anna otsest alust tuulikupargi rajamiseks. Tuulikupargi rajamise aluseks on kohaliku omavalitsuse detailplaneering, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering või üldplaneering, millega määratakse tuulikute arv ja nende paiknemine konkreetses tuulikupargis, võimalikud mõjud ja leevendusmeetmed. Seega juhul, kui alal, kuhu kavatsetakse koostada uut täpsemat planeeringut ja tegemist pole temaplaneeringus tuulikuparkide arendamiseks näidatud alaga, on kohalikul omavalitsusel võimalik veelkord ja juba täpsetes oludes kaaluda elektrituulikute paigutamist ka teemaplaneeringus määratud aladest väljapoole ja seda juhul, kui on täidetud teemaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.3.1 punktis 19 sätestatud tingimused.
  29. Ettevaatusabinõude kasutuselevõtmine intensiivse liiklusega rahvusvahelise maantee puhul on eriti oluline. Normdokumente visuaalsete häiringute hindamiseks täna Eestis veel kehtestatud pole, mistõttu ettevaatusabinõude arvestamata jätmisel võivad jääda teekasutajate huvid kaitsmata ja teemaplaneeringus püstitatud eesmärk – liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamine maanteel, täitmata. Sellest tulenevalt on põhjendatud planeeringute koostamisel nõue, et elektrituulikute rajamisel Via Baltica maanteele lähemale kui 2 km, on vajalik hinnata tuulikute visuaalse mõju ulatust maanteel liiklejatele, lähtuvalt kohalikest loodusoludest, reljeefist, kavandatavate elektrituulikute tüübist ja nende paiknemisest maanteega. Kui kavandatavate elektrituulikute asukohad valitakse selliselt, et kahjulikku mõju ei ilmne ja Maanteeamet on vastava planeeringu kooskõlastanud, siis on võimalik elektrituulikuid ka lähemale planeerida.
  30. Tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamisel on lähtutud koostamise ajal kehtinud riiklikest dokumentidest – üleriigiline planeering Eesti 2010 ja Riigikogu poolt 15.06.2009 heaks kiidetud Eesti energiamajanduse arengukava aastani
  31. Teemaplaneering tagab üleriigilises planeeringus sätestatud eesmärgi – järk-järgulise ülemineku taastuvate energiaallikate suuremale kasutamisele. Arvestatud on energiamajanduse arengukavas sätestatud energiapoliitika üldsuundadega, sh taastuvenergeetika (ka tuuleenergeetika) valdkonna arendamise põhimõtetega, mille kohaselt taastuvenergia osakaal Eestis peab
  32. aastaks moodustama 25% kogu lõpptarbimisest. Pärnumaale on planeeritud 15 elektrituulikute arenduspiirkonda Audru, Halinga, Saarde, Sauga, Tori, Varbla ja Vändra valdades kogupindalaga 4853 ha. Teemaplaneering annab võimaluse rajada tuulikuparke rohkem kui ühele protsendile maakonna territooriumile. Teemaplaneering annab võimaluse tuulikuparkide järk-järguliseks väljaarendamiseks. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad teemaplaneeringus on välja selgitatud avaliku planeerimisprotsessi ning erinevate teemaplaneeringu osapoolte koostöö ja kaasamise tulemusena. Teemaplaneeringuga on võimalik tagada pidev, tõhus, keskkonda säästev ning kestlik energiakasutus Pärnumaal. Planeeringus elektrituulikute arenduspiirkonnaks määratud alade näol on tegemist ka PlanS § 292 kohase olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha määramisega.
  33. Teemaplaneeringu koostamine on toimunud koostöös Pärnu maakonna kohalike omavalitsuste ja riigiasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi teemaplaneering käsitleb ning teiste huvitatud isikutega. Teemaplaneeringu kooskõlastasid kõik seotud Pärnumaa kohalikud omavalitsused ning 4 seadusega nõutud ja Siseministeeriumi poolt määratud riigiasutused. Teemaplaneeringu on kooskõlastanud ka naabermaavalitsused - Lääne Maavalitsus, Viljandi Maavalitsus, Rapla Maavalitsus ja Järva Maavalitsus. Sellega nõustuti ka vastava planeeringujärelevalve tulemusena.
  34. Vastavalt PlanS § 8 lg-le 4 sätestatud põhimõtetele on kehtestatud maakonnaplaneeringu (samuti maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu) muutmise võimalused järgmised: maakonnaplaneeringut on maavanemal õigus muuta ainult kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu või üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringuga tehtud põhjendatud ettepanekute alusel. Vastav õigus on fikseeritud ka tuuleenergeetika teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.3.
  35. Juhul kui uue üldplaneeringu koostamise käigus kohalik omavalitsus ja kohalik kogukond leiavad, et tuulikuparkide planeerimine on sobiv asukohas, mis pole vaidlusaluse teemaplaneeringuga määratud, on omavalitsusel õigus teha maavanemale ettepanek kehtestatud tuuleenergeetika teemaplaneeringu muutmiseks. Seega on väär kaebaja väide, et 2 km puhverala jõustumine tühistab tema jaoks kõik võimalused. Tuulikute rajamiseks täiendavate nõuete vajadus tuleneb Via Baltica teemaplaneeringust, mis on koostatud eesmärgiga, et ka tulevikus, aastal 2040 ja pärast seda oleks võimalik tagada rahvusvahelise maanteele sätestatud nõudeid. Vastustaja on veendunud, et tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine ja kehtestamine on toimunud vastavuses seadustega ja õiguspärane. KAASATUD HALDUSORGANI SEISUKOHT
  36. Häädemeeste vald on seisukohal, et elektrituulikute planeerimisel (tsoneerimisel) tuleb arvestada nii riigi põhimaantee toimimisega ja edasise väljaehitamisega kui ka olemasoleva asustuse (sh tiheasustusaladega) ja loodusväärtuste säilimisega. Edaspidi on võimalus algatada elektrituulikute planeerimiseks Häädemeeste valla üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering, mis võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid. KOHTU PÕHJENDUSED
  37. Kohus, analüüsinud poolte argumente ning esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda järgmiselt.
  38. Kohtupraktikas ei ole käesolevaks hetkeks kujunenud lõplikku seisukohta, kas praeguse olukorraga sarnastel juhtudel tuleks kaebaja kaebeõigust jaatada või mitte. Käesoleval juhul lähtub halduskohus aga Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2015 määrusest, milles ringkonnakohus leidis, et kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ei ole alust (I kd, tl 202-204). Seega lahendab kohus kaebuse sisuliselt. Samuti arvestab kohus ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb küsimus sellest, kas Via Baltica teemaplaneeringu piirang on õigesti üle kantud ka tuuleenergeetika teemaplaneeringusse, lahendada asja sisulise läbivaatamise käigus. Ringkonnakohus märkis, et tegemist on samaväärsete planeeringutega, mistõttu ei saa ühe esimust teise ees automaatselt eeldada.
  39. Vaidlust ei ole selles, et Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 170,0“, milles juba enne vaidlusaluse tuuleenergeetika teemaplaneeringu kehtestamist sätestati Via Baltica ääres 2000 meetrine puhverala, on käesoleval hetkel kehtiv. Kaebaja taotleb Pärnu maavanema 21.11.2013 korralduse nr 646 (tuuleenergeetika teemaplaneering) tühistamist osas, millega teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt on üheks elektrituulikute rajamiseks ebasobivaks alaks määratud Tallinn-PärnuIkla maantee, mille puhul on puhveralaks 2000 m. 5
  40. Planeeringute valdkonnas on kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud, kuid Riigikohtu 25.09.2008 otsuse nr 3-3-1-15-08 punktis 18.1 kohus möönab võimalust tühistada planeering mõne territoriaalse osa õigusvastasuse korral osaliselt. Riigikohus pidas võimalikuks planeering osaliselt tühistada ka kohtuasjas nr 3-3-1-63-
  41. Vastav selgitus on eelnimetatud lahendi punktis
  42. Arvestades kaebaja poolt väljendatut ning asjaolu, et kaebaja õigusi saaks teemaplaneering rikkuda üksnes tema kinnistut puudutavas osas, mõistab halduskohus kaebaja nõuet selliselt, et kaebaja soovib vaidlusaluse teemaplaneeringu tühistamist osas, milles Via Baltica 2000 meetrisest puhveralast lähtuv piirang seab tema kinnistule tuuleparkide rajamisel piiranguid.
  43. Pidades silmas menetlusosaliste seisukohti ning kohtule teatavakssaanud asjaolusid, seisneb kaebuse põhiküsimus selles, kas Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneering ja sellest tulenevad piirangud rikuvad kaebaja õigusi ning kas sellega seotud piiranguid saab pidada ebaproportsionaalseks.
  44. Tuuleenergeetika teemaplaneeringu kohaselt on planeeringu peamiseks eesmärgiks tuuleenergeetika arendamise põhimõtete ja suundumuste sätestamine ning tuulikuparkide rajamiseks sobilike maa-alade määramine Pärnu maakonnas. Pärnumaale on planeeritud 15 elektrituulikute arenduspiirkonda Audru, Halinga, Saarde, Sauga, Tori, Varbla ja Vändra valdades. Tuuleenergeetika teemaplaneeringuga on määratud ka nn puhvertsoonid. Kaevatavas korralduses on välja toodud põhjendused puhvertsoonide ulatuse ning vajalikkuse osas. Samas on leitud, et juhul, kui tuulikuparki soovitakse rajada lähemale, kui 2000 m Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0170,0“ määratud Via Baltica maantee trassist, tuleb koostada planeering tuulikute asukohtade määramiseks ning hinnata tuulikute paigutusest ja töötamisest lähtuvat mõju liiklusohutusele, sh negatiivset visuaalset mõju ning tuulikutest ja maanteest lähtuvate häiringute koosmõju piirkonna elanikele. Vaidlustatud haldusakt on küllalt põhjalik, selles on kirjeldatud menetluse käiku ning sellest järelduvad ka põhjused miks peeti vajalikuks vastava puhverala määratlemist nimelt 2000 meetri ulatuses. Kohus nõustub vaidlustatud haldusaktis esitatud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki lähtuvalt HKMS § 165 lõikest 2 detailselt üle korrata, sest kaebus jääb rahuldamata.
  45. Kaebaja on põhjendanud oma puutumust tuuleenergeetika teemaplaneeringuga ning kaebuse esitamist eelkõige sellega, et ta on maaomanikuna huvitatud tuuleenergeetika arendamisest Häädemeeste vallas. Kõik kaebajale kuuluvad kinnistud asuvad Via Balticast „lähemal kui 1000 kuni 1300 meetrit“. Kaebaja leiab, et teemaplaneeringute kehtestamisega on elektrituulikute paigaldamine majandusliku tulu saamise eesmärgil tema kinnistutele takistatud. See kitsendab kaebaja õigusi ja ei võimalda kaasa rääkida taastuvenergia turul. Kaebaja on selgitanud, et temale kuuluvad Arumetsa kinnistu katastriüksused ning Liiva kinnistu katastriüksused asuvad Häädemeeste ristmiku vahetus läheduses.
  46. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja kinnistud asuvad alal, mis vaidlusaluse planeeringu kohaselt loetakse tuulikute rajamiseks ebasobivaks alaks. Üksnes seetõttu, et teemaplaneeringuga määratud puhverala hõlmab kaebaja poolt nimetatud kinnistud kogu ulatuses, ei tähenda kohtu hinnangul siiski seda, et teemaplaneering tuleks kaebajat puudutavas osas ilmtingimata tühistada. Kaebaja on järeldanud, et 2 km laiune puhverala ei võimalda tal oma kinnistutele tuulikuid paigutada, kuna tema katastriüksused jäävad Via Balticale lähemale kui 1300 meetrit. Kuivõrd kaebaja (vaidlusega seotud) kinnistud paiknevad Via Balticale lähemal kui 1300 m, ei ole käesoleval juhul määravat tähtsust kas sellest suurem puhverala võiks olla põhjendatud või mitte. Seega on küsimus 1300 meetri või sellest lühema puhverala võimalikkusest ning proportsionaalsusest lähtuvalt sellest kui kaugel kaebaja kinnistud Via Baltica maanteest paiknevad. Kuivõrd planeeringute valdkonnas on kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud, ei saa halduskohus asuda maavanema 6 asemele ning konkreetselt sätestada, millist puhverala saab pidada proportsionaalseks. Kuigi 2kilomeetri pikkuse puhverala põhjendatuse üle võib teataval määral vaielda, ei saa seda ilmtingimata ebaproportsionaalseks või ilmselgelt ebaõigeks pidada. Ka asjaolu, et tuuleenergeetika teemaplaneeringus on viidatud Via Baltica teemaplaneeringule, ei anna alust pidada n-ö piirangu „ülekandmist“ ebaõigeks. Vaidlusaluses korralduses on selgitatud, et sarnast sõnastust on kasutatud õigusselguse ja õiguskindluse tagamiseks.
  47. Vastustaja on selgitanud, et elektrituulikute arenduspiirkondadeks sobivad alad on teemaplaneeringus välja selgitatud avaliku planeerimisprotsessi ning teemaplaneeringu erinevate osapoolte koostöö ja kaasamise tulemusena. Vastustaja esitatud selgitusi ning tõendeid arvestades (kooskõlastused, järelevalvemenetluse raames tehtud ettepanekud jms), ei saa sellises ulatuses puhverala ilmselgelt ebaproportsionaalseks pidada. Kohtul ei ole ka põhjust eeldada, et rahvusvahelist tähtsust omava maantee puhul oleks selline tavapärasest ulatuslikum puhverala kuidagi põhjendamatu. Vaidlusalune teemaplaneering ei takista ka ülemääraselt kaebaja õigust oma vara kasutada. Kuigi kinnistud asuvad alal, mida tuuleenergeetika teemaplaneeringus on peetud tuuleparkide jaoks tõenäoliselt ebasobivaks, ei ole sellist potentsiaalset takistust muude ehitiste ja väikese võimsusega tuulikute rajamine. Nii näiteks on maavanem oma 06.01.2015 vastuses kaebaja vastavasisulisele määruskaebusele märkinud, et Via Baltica teemaplaneeringu kohaselt lubatakse rajada maantee lähedale ja ühe pere vajadusteks selliseid tuulikuid, mille võimsus on kuni 0,2 MW.
  48. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et tuulikuid ja ka tuulikuparke võimaldatakse rajada muu hulgas aladele, mida sellise üldise tasemega planeering peab tõenäoliselt ebasobivaks. Erandite tegemine on võimalik. See nähtub ka vaidlustatud haldusakti viiendalt leheküljelt, milles on viidatud seletuskirja punktidele 18 ja 19 ning mida kohus siinkohal üle ei korda. Ka arvamuse andjana menetlusse kaasatud Häädemeeste Vallavalitsus on leidnud, et elektrituulikute planeerimiseks on võimalik algatada valla üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering, mis võib vajadusel sisaldada maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid (I kd, tl 140). Halduskohtu hinnangul tuleb käesoleva kaebuse lahendamisel arvestada ka asjaoluga, et isegi juhul, kui kaebus tervikuna rahuldataks, ei muudaks see kaebaja olukorda kuidagi soodsamaks, sest kaebaja kinnistud asuksid jätkuvalt tuulikuparkide rajamiseks tõenäoliselt ebasobivatel aladel. Esiteks on see seotud asjaoluga, et Via Baltica teemaplaneering, mis samasuguse 2000 meetrise puhverala nõude sätestas, kehtib. Teiseks tuleb arvestada vaidlusaluste kinnistute paiknemist. Kaebuses nimetatud kinnistud asuvad tiheasustusalale ning elamutele suhteliselt lähedal. Seega sõltumata sellest, milline on n-ö puhverala Via Baltica juures, asuvad kaebajale kuuluvad kinnistud nii või teisiti tuuleparkideks tõenäoliselt ebasobivatel aladel. Samuti tulenevad analoogilised piirangud nii vaidlusaluse planeeringu teistest osadest kui ka teisest, samaväärsest Via Baltica teemaplaneeringust. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2017 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 7 RESOLUTSIOON
  49. Jätta E. R apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.07.2016 otsus haldusasjas nr 3-13-70222 muutmata.
  50. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende endi kanda. Riigikohtu 29.01.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta E. R kassatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) $ 219 lg 6 alusel menetlusse võtmata. Tasutud kautsjon arvata HKMS $ 107 lg 4 alusel riigituludesse. 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.