) § 1043, mis sätestab: teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Sellise nõude maksmapanekuks tuleb selgeks teha, kas on täidetud delikti üldkoosseis, mille elementideks on: 1) objektiivne koosseis (tegu, kahju, nendevaheline põhjuslik seos); 2) õigusvastasus; 3) süü. Kehavigastused on tekkinud hageja väitel järgnevatel aegadel ja viisidel: 1) 23.05.2014 lõi kostja hagejat pildiraamiga pea piirkonda. Hagejal õnnetus hoobile vasak küünarnukk ette seada, mille tulemusena sai hageja mitme sentimeetri pikkuse haava. Vigastus fikseeriti 24.05.
lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitatikannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Absoluutsete õigushüvede kahjustamise korral (sh kehavigastuste tekitamisel) eeldatakse, et tegu oli õigusvastane.
lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohus on seisukohal, et kostja tegevus kahju tekitamisel on olnud süüline – 23.05.2014 intsidendi puhul on tegu vähemalt hooletusega, 15.10.2014 intsidendi puhul tahtlusega. Kostja pidi vähemalt möönma võimalust, et tema tegevus tekitab kahju (23.05.2014 intsidendi puhul); 15.10.2014 juhtumil aga pidi olema ilmselge, et kuuma kohvi näkku viskamine tekitab vähemalt valu. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Eelnevast nähtuvalt on kohus seisukohal, et on täidetud delikti üldkoosseis 23.05.2014 ja 15.10.2014 toimunud juhtumite puhul. 13. Järgnevalt käsitleb kohus mittevaralise kahju hüvitise suurusega seonduvat. Hageja on palunud hüvitise määrata kohtu äranägemisel, kuid on menetluse käigus pidanud põhjendatud hüvitise määraks kolme intsidendi peale kokku 5100 eurot, s.o 1700 eurot juhtumi kohta. Kostja hinnangul on mõistlik hüvitis maksimaalselt 100 eurot.
lg 6 esimese lause kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.
lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohus on 22. oktoobri 2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08 p 13 rõhutanud, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Kohus annab ülevaate kehavigastuste tekitamise puhul väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurusega seonduvast kohtupraktikast viimasel paaril aastal: • Tartu Maakohtu 22.03.2017 otsusega tsiviilasjas 2-16-6002 mõisteti hüvitisena ühelt kostjalt välja 500 eurot ja teiselt kostjalt 50 eurot – tegu oli peksmisega, mille tagajärjel tekkis hagejal ninaluu murd ning suuõõne lahtine haav (hüvitiste suurus olenes kostjate osalusest). • Viru Maakohtu 10.01.2017 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-16-14839 mõisteti kostjalt välja hüvitisena 1000 eurot olukorras, kus viimane oli hammustanud ära hageja pool pöialt. • Tsiviilasjas 2-14-2656 mõisteti Harju Maakohtu 14.03.2016 otsusega (jäi muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2016 otsusega) välja hüvitis 12 000 eurot – hagejal tekkis langevarjuhüppel mõlema jalaluu murrud ning tervise taastumine võttis aasta aega. • Tartu Maakohtu 16.05.2016 otsusega tsiviilasjas 2-16-1292 mõisteti välja hüvitis 400 eurot. Koer ründas 6 aastast last ja hammustas teda käest. Selle tulemusel vajas käsi õmblemist ning laps vaktsiine, rünnak ja korduvad arsti juures tehtud toimingud (haava sidumine, niitide eemaldamine, mitu süsti) põhjustasid lapsele valu. • Harju Maakohtu 26.02.2016 otsusega tsiviilasjas 2-12-31574 mõisteti välja hüvitis 2000 eurot olukorras, kus kostja tegevuse tulemusel pidi hageja taluma pikaajalist (3 aastat kostja juures ja lisaks 3 aastat kostja tööd parandades) hammaste ravi (sh juureravi), pidi kasutama ajutisi proteese ning tema elukvaliteet langes ja tavapärane elukorraldus oli häiritud. • Tartu Maakohtu 14.12.2015 otsusega tsiviilasjas 2-15-4219 mõisteti välja hüvitis 1500 eurot – hagejal tekkis kukkumise tagajärjel vigastus, mis vastab 30% töövõimekaotusele. Hageja elukvaliteet on langenud. 7
lg 1 sätestab: „Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.” Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-91-14 tehtud otsuses selgitanud järgnevat: „Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile.” Kohus leiab, et käesoleval ajal puudub vajadus lähenemiskeelu kohaldamiseks. Poolte vahel on minevikus olnud kokkupuuteid, mis on lõppenud hagejale kergete kehavigastuste tekkimisega. Samas on nendest olukordadest möödas kolm aastat ning teadaolevalt ei ole selliseid situatsioone enam tekkinud. Kohtu hinnangul on põhjendatud uskuda, et käesolevaks ajaks on pooltevahelised pinged vähemalt niivõrd alanenud, et pooled suudavad vältida üksteise kahjustamist või üldse liigseid kokkupuuteid. Kohtu hinnangul puudub vajadus selleks piirata kostja liikumisvabadust, arvestades lähenemiskeelu suhteliselt piiravat iseloomu. Seetõttu jääb rahuldamata hagi lähenemiskeelu määramiseks. Suhtlemise korraldamise osas peab kohus põhjendatuks reguleerida suhtlust osaliselt ning piirata kostja poolt hagejale saadetavate e-kirjade või sõnumite saatmist ning kõnesid selliselt, et kostja võib võtta hagejaga päevas ühendust ühe korra telekommunikatsiooni vahendi kaudu (st ühe kõne või saata ühe sõnumi või e-kirja). Enne hagi esitamist saatis kostja hagejale ebamõistlikult palju sõnumeid ja e-kirju ning see on jätkunud ka menetluse ajal (näiteks 2015.a augustis). Kohus leiab, et saadetud sõnumite ja e-kirjade kogus ning sisu (hageja ähvardamine, enesetapuga ähvardamine, üleolevus, halvustamine ja manipuleerimine) on ebamõistlikult koormav. Samas on kohtule arusaadav, et hageja ei saa tehniliste vahendite kaudu blokeerida hageja sõnumeid, e-kirju ja kõnesid, kuivõrd pooltel on ühine laps ning mõistlikult võttes peab jääma ühel vanemal võimalus teisele vanemale vajadusel teateid edastada. Seetõttu peab kohus piisavaks, kui kostjale jääb võimalus teha hagejale päevas üks kõne või saata üks e-kiri või sõnum. Kohus rõhutab, et kontakteerumine peab olema neutraalne (s.o mitte seisnema ähvardustes, mõnitamises või muul viisil verbaalse vägivalla väljendamises) ning seotud hageja jaoks olulise teabe edastamisega. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.