← Eesti

2-17-19061/7

Obsah (6)§ 661§ 206§ 173§ 168§ 150§ 433

2-17-19061 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tsiviilasja number Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlus Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 2-17-19061

§ 661

lg-le 4 tuginedes välistavad menetlusosalised kokku kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise.

  1. Määrus saata pooltele. MENETLUSKULUD 1 2-17-19061
  2. Menetluskulud on jaotatud poolte vahel kompromisslepinguga, muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  3. Tagastada hagejale pooles ulatuses riigilõiv, so 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot Liimet Grupi OÜ arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx(Swedbank). EDASIKAEBAMISE KORD Vastavalt poolte kokkuleppele ei saa käesolevale määrusele määruskaebust esitada. MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja menetluses on Liimet Grupi OÜ hagi Jaak Mässak`u vastu võlgnevuse nõudes. 29.01.2018 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu ja taotluse kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Pooled avaldavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja nõustuvad kompromissi kinnitamisega ilma kohtuistungit pidamata. KOHTU SEISUKOHT
  4. Kohus leiab, et vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega on poolte seadusest tulenev õigus (

§ 206lg 2).

Poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu ja lõpetab tsiviilasja menetluse tuginedes

§-de 428 lg 1 p 4 ja § 430 sätetele.

  1. Kompromissi vabatahtliku mittetäitmise korral või mittenõuetekohase täitmise korral on hagejal õigus nõuda kompromissi sundtäitmist Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimisel oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromisslepingus kokku leppinud riigilõivu summas 225 eurot jätmises kostja kanda, ülejäänud menetluskulude osas kokkulepe puudub, mistõttu jäävad need poolte endi kanda. 4. Hageja palub poole riigilõivust talle tagastada.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, on taotlus riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses, st summas 225 eurot, põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu 450 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda taotleja poolt nimetatud arveldusarvele. 5. Menetluse lõpetamise määruse peale võib

§ 433

lg 1 ja § 661 lg 2 alusel esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Pooled on kompromissiga loobunud määruskaebuse esitamise õigusest (

§ 661lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.