RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamise viis 51711
- veebruar 2018 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Malle Seppik ja Tambet Tampuu Kohtutäituri seaduse § 35 lg 2 p 15 koostoimes § 41 lgga 2 põhiseaduspärasuse kontroll Tartu Maakohtu
- juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 2171368 Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tunnistada, et kohtutäituri tasu seaduse § 35 lg 2 p 15 on otsuse jõustumisest arvates edasiulatuvalt põhiseadusega vastuolus ja kehtetu.
- Lükata resolutsiooni esimese punkti jõustumine edasi kuni Riigikohtu üldkogu
- jaanuaril
- a asjas nr 21517249 tehtud otsuse resolutsiooni punkti 1 jõustumiseni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Võlgnik (hageja) esitas
- jaanuaril 2017 Tartu Maakohtule kohtutäituri (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada lubamatuks täiteasjas nr 171/2015/338 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse sundtäitmise 500 eurot ületavas osas.
- Tartu Maakohus asus seisukohale, et nõude summa, mis on aluseks kohtutäituri põhitasu arvutamisele, tuleb leida lähtuvalt kohtutäituri tasu seaduse (KTS) § 41 lgst 2 ja põhitasu enda suurus tuleb arvutada lähtuvalt KTS § 35 lg 2 pst
- Kohtu arvutuste kohaselt tuli võlgnikul tasuda kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga 10 928 eurot 40 senti.
- Arvestades sissenõudja ja võlgniku kokkulepet nõuet vähendada ning ühise taotluse esitamist kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks ehk nõude rahuldamist täitemenetluse väliselt, samuti kohtutäituri tehtud üksikuid tulemusteta täitetoiminguid, kujutas niivõrd suure summa tasumise kohustus endast kohtu hinnangul võlgniku jaoks põhiseaduse (PS) §s 32 sätestatud omandipõhiõiguse ebaproportsionaalset riivet. Seetõttu tunnistas kohus põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata KTS § 41 lg 2 koostoimes KTS § 35 lg 2 pga 15 osas, milles nõude summalt 319 601 kuni 383 500 eurot on kohtutäituri põhitasu 5,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 18 214 eurot ning sellest tulenevalt on kohustatud isikul täitemenetluse lõpetamisel enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt kohustus tasuda kohtutäiturile pool menetluse põhitasust. Põhiseaduspäraseks kohtutäituri põhitasuks määras kohus koos käibemaksuga 1500 eurot. See summa võttis kohtu hinnangul arvesse kohtutäituri töö tasulisust, tehtud toimingute mahtu, vajadust katta osa büroo majandamise kuludest ja rakendada ristsubsideerimise põhimõtet. Põhitasust tuli maha arvata kohtutäiturile juba laekunud osa. 5-17-11
- Kokkuvõttes rahuldas kohus
- juuni
- a otsusega hagi osaliselt ja tunnistas sundtäitmise lubamatuks osas, mis ületas 1178 eurot 73 senti.
- Tartu Maakohtu otsus saabus Riigikohtusse
- juunil
- oktoobri
- a määrusega peatas põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selles asjas menetluse kuni Riigikohtu üldkogu lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr
- Selles asjas kuulutas Riigikohtu üldkogu oma otsuse
- jaanuaril
- MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
- Riigikogu põhiseaduskomisjon leidis, et vaidlusalused sätted ei riiva võlgniku omandipõhiõigust ebaproportsionaalselt ja on põhiseadusega kooskõlas.
- Õiguskantsleri hinnangul on vaidlusalused sätted vastuolus PS §ga 32, kuna need ei võimalda vähendada tasumisele kuuluvat märkimisväärset summat ka juhul, kui kohtutäituri töö mahukus ja keerukus on minimaalsed.
- Justiitsminister asus seisukohale, et vaidlusalused sätted võivad olla põhiseadusega vastuolus osas, milles need ei võimalda kohtutäituri põhitasu arvutamisel suuremate võlasummade puhul lähtuda konkreetse täitemenetluse käigus tegelikult tehtud toimingutest.
- Hageja arvates piirasid vaidlusalused sätted tema omandipõhiõigust põhiseadusega vastuolus oleval määral.
- Kostja leidis, et sätete kohaldamine konkreetses täiteasjas oli põhiseadusega kooskõlas. PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED
- Kohtutäituri seaduse (RT I 2009, 68, 463; RT I, 08.07.2016, 1) § 35 lg 2 p 15 sätestab: „§
- Sissenõude summast sõltuvad põhitasu määrad [---]
(2)Kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma, mis ületab 3200 eurot, arvutatakse kohtutäituri põhitasu järgmiselt: [---] 15) nõude summalt 319 601–383 500 eurot on kohtutäituri põhitasu 5,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 18 214 eurot;“ 12. Kohtutäituri seaduse (RT I 2009, 68, 463; RT I, 08.07.2016, 1) § 41 lg 2 sätestab: „§ 41. Kohtutäituri tasu täitemenetluse lõpetamise korral nõude varasema lõppemise tõttu [---]
(2)Kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt.“ KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 13. Kolleegiumil tuleb otsustada, kas põhiseadusega on kooskõlas regulatsioon, mis kohustas hagejat tasuma 10 928 eurot 40 senti kohtutäituri põhitasu. Vaidlusaluse põhitasu leidis kohus 2
(3)2 5-17-11 KTS § 41 lg 2 alusel arvutatud nõude summale KTS § 35 lg 2 ps 15 vastanud põhitasu KTS § 41 lg 2 alusel poole võrra vähendades.
- Eeltoodut arvestades on KTS § 35 lg 2 p 15 asjassepuutuv säte ehk säte, mille põhiseadusele vastavust Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2 kohaselt õigustatud kontrollima.
- KTS § 41 lg 2 ei ole kolleegiumi hinnangul asjassepuutuv. Säte ei sisalda iseseisvat tasumäära. See oli üksnes aluseks nõude summa leidmisele, mis võimaldas määrata konkreetse põhitasu, samuti vähendada seda põhitasu poole võrra. Sätet tuli seega küll kohaldada lõplikult tasuda tuleva summa arvutamisel, kuid hagejale soodsas suunas ja pärast seda, kui põhitasu suurus oli juba KTS § 35 lg 2 p 15 alusel paika pandud.
- Mis aga puudutab KTS § 35 lg 2 p 15 vastavust põhiseadusele, siis Riigikohtu üldkogu tunnistas
- jaanuari
- a otsuses asjas nr 21517249 põhiseadusega vastuolus olevaks ja otsuse jõustumisest arvates edasiulatuvalt kehtetuks KTS § 35 lg 2 tervikuna. Üldkogu otsus hõlmas seega ka praeguses asjas vaatluse all olevat KTS § 35 lg 2 p
- Eeltoodust lähtudes ja tuginedes viidatud otsusele asjas nr 21517249, tunnistab kolleegium, et KTS § 35 lg 2 p 15 on otsuse jõustumisest alates edasiulatuvalt põhiseadusega vastuolus ja kehtetu.
- Otsuse jõustumise lükkab kolleegium Riigikohtu üldkogu viidatud otsuse punktis 87 esitatud kaalutlustel edasi kuni üldkogu otsuse resolutsiooni punkti 1 jõustumiseni.
- Täiendavalt märgib kolleegium Tartu Maakohtu otsuses sisalduva edasikaebamise korra kohta seda, et kuna üldjuhul jõustub põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsus PSJKS § 58 lg 2 kohaselt kuulutamisest, siis hakkab ka apellatsioonitähtaeg tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 632 lg 2 kohaselt üldjuhul kulgema Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisest. Kui aga õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumine on PSJKS § 58 lg 3 alusel edasi lükatud, siis hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema alates põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse jõustumisest. Apellatsioonkaebuse esitamise korral tuleb tsiviilasja lahendamisel lähtuda sel hetkel kehtivast õigusest. Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Malle Seppik, Tambet Tampuu 3
(3)3