Obsah (6)
§ 76§ 751§ 78§ 75§ 118§ 65KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-2772 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kase
§ 76lg 4,5 alusel määrata Feliks Tiškevitšile katseaeg kuni 20.10.2019.
3.
§ 751lg 3 p-le 2 vastavalt määrata Feliks Tiškevitšile elektroonilise valve kestuseks neli
(4)kuud.
§ 751
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Feliks Tiškevitši keha külge. 4.
§ 78
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.
§ 76
lg 5 alusel allutada Feliks Tiškevitš käitumiskontrollile kestusega kuni 20.10.2019, mille jooksul kohustada teda järgima
§ 75
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
§ 75
lg 2 p 2, 4, 7, 8 alusel määrata Feliks Tiškevitšile katseajaks järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; osaleda sotsiaalprogrammis.
- Määrata Feliks Tiškevitš katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
- Määrus Feliks Tiškevitši suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
- Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
- Vabastada süüdimõistetu Feliks Tiškevitš karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 04.05.2016 otsusega on Feliks Tiškevitš süüdi tunnistatud
§ 118lg 1 p 1 ja § 120 lg 1 järgi ja karistatud liitkaristusega 4 aastat vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendati Feliks Tiškevitš’ile mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes talle karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 02.09.2014 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse –1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust - võrra ning seega mõisteti Feliks Tiškevitšile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust. 20.11.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Feliks Tiškevitši isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheteistkümnel korral, kehtivaid kriminaalkaristusi kaks. Vanglas kannab karistust kuuendat korda. Viimane süüdimõistmine toimus 04.05.2016 Tartu MK, Valga kohtumaja otsusega raske tervisekahjustuse tekitamise ja ähvardamise alusel, mis on ka ainuke vägivaldne kuritegu siiani. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, muutudes väheohtlikest varavastastest kuritegudest isikuvastaseks. Varasemad kuriteod on valdavalt varavastased
(6x). Kuriteo soodustegur alkoholi kuritarvitamine, on sama võrreldes varasemate kuritegudega. Isikut on korduvalt karistatud ka joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Eelmine karistus mõisteti tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. Isik on viibinud vanglakaristusi kandes vahelduvalt vanglates alates 1984, mis samuti on mõjunud vabaduses toimetulematusele. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Feliks Tiškevitš on vangistuse jooksul osalenud riigikeeleõppes A1 tasemel 09.02.2017 kuni 22.05.
- Läbis kursuse, lõpetas eksamitulemusega 89,57% võimalikust punktisummast. Viisakas, rahulik, tagaplaanile hoidev õppija. Tunnis lõi kaasa, alati vastas, kui küsiti. Sõbralik, korrektse käitumisviisiga. Motiveeritud õppija. Läbisaamine rühmakaaslastega ja õpetajaga oli hea. Soovitatav jätkata eesti keele õpinguid. Läbis 08.06.2017 kuni 10.07.2017 sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Osalus programmis hea. Programmi jooksul süvenes erinevatesse temasse puutuvatesse teemadesse, suutis teooriat probleemideta seostada enda isikliku eluga. Kodutööd hästi ja põhjalikult täidetud. Samas motivatsioon programmi jooksul kasvas, viimased teemad ilmselt seostusid enam, mistõttu täitis ka üha hoolsamalt töölehti. Nentis isegi, et tema jaoks rääkisime olulistest teemadest, millele varem mõelnud ei olnud. Areng programmi jooksul positiivne, oli valmis tegelema ka lisamaterjalidega. Edaspidi vajadusel tegeleda kriminaalsete ja majandusliku heaoluga seotud hoiakutega. Sotsiaalsete oskuste treeningu programmis osalemine ajavahemikus 21.09.2017 kuni 18.10.
- Sotsiaalselt avatud. Suhtlemisvalmidus, oskus leida oma koht ühiskonnas ja kohanduda selle nõudmistega. Tegutseb pigem hetke ajel. Osalus programmis hea. Oli motiveeritud kaasa töötama, arutlema, ennast analüüsima. Tõi näiteid elust ja seostas materjaliga. Kodutööd tehtud õigeaegselt ja korralikult. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on sõnades olemas. Edaspidi vajadusel suurendada eneseusku ja kindlust probleemide lahendamiseks, enda käitumise eest vastutuse võtmiseks ja pingetega toimetulekuks. Üldiselt eluhoiak positiivne. Tagasisides väitis, et teatud asjad said ümbermõtestatud ja seega oli see heaks kogemuseks. Alates 24.07.2017 osaleb isik riigikeeleõppe A2 tasemel. Alates 01.10.2017 määrati kinnipeetav vangla majandustöödele , kk nr 6-3/
- Kinnipeetav täidab individuaalset täitmiskava. Tartu Vangla hinnangul oli kinnipeetav ohtlik avalikkusele - risk ühiskonnas. Konkreetne täiskasvanu/täiskasvanud - risk ühiskonnas. Ohtlikkus avalikkusele tuleneb korduvas mootorsõiduki juhtimisest joobeseisundis, tulirelva ebaseaduslikus käitlemises. Konkreetne täiskasvanu all peetakse silmas viimase kuriteo kannatanut, kes elas varasemalt isikuga samas majas ja kellega puutus seetõttu kokku. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 27% (keskmine risk). Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 30%. Tulenevalt üldise kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Tartu Vangla kinnipeetava vanglast vabanemist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku arvamus Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetava isa ja ema surnud ning riskihindamise nr 138562 andmetel elab kinnipeetava vend Venemaal ja väidetavalt ei oma kinnipeetav tema kohta rohkemat informatsiooni. Riskihindamise ankeedist nähtub, et kinnipeetav on olnud abielus S. T. ning enne vangistust oli kooselu M. B. Vangistuse ajal on kinnipeetava ja tema endise abikaasa S. T. suhted sedavõrd taastunud, et endine abikaasa on andnud kirjaliku nõusoleku F. Tiškevitš’il ennetähtaegse vabanemise võimalusel elama asuda tema juurde. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetaval endisest abielust S. T. poeg E. T. Telefonivestluses kinnipeetava poeg E. T. avaldas viimane, et suhted isaga on head ning ta toetab isa ennetähtaegsel vabanemisel. Kinnipeetava tutvusringkond on lai ning sinna kuuluvad ka alkoholi lembesed ning kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetav Feliks Tiškevitši elukoht rahvastikuregistri andmetel XXX. Vabanemisjärgne elukoht aadressil XXX, kuulub kinnipeetava endisele abikaasale S. T. 02.10.2017.a kodukülastuse käigus hinnatud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks, kuna kinnipeetav on avaldanud soovi vabanemiseks elektroonilise järelvaleve alla: tegemist eramajaga, 4-tuba, köök, WC ja pesemisvõimalused majas olemas-elamistingimused head. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Majas elab igapäevaselt endine abikaasa S. T. üksinda. S. T. on andnud kirjaliku nõusoleku, et kinnipeetav vabaneb koos elektroonilise valve kohustusega ning asub elama tema juurde aadressile XXX. S. T. töötab E. E. AS-s, tööl käib graafiku alusel (ööpäeva ringselt). Poeg E. T. elab ja töötab Tallinnas ning külastab aegajalt oma vanemate kodu nädalavahetustel. E. T. omab enda firmat S. OÜ, tegemist ehituspaigaldustöid pakkuva ettevõttega (eksisteerinud ca 2 kuud). Vabanemisjärgseks töökohaks on samuti märgitud S. OÜ. E. T. avaldas, et võimalusel saab kinnipeetav F. Tiškevitš tema firmasse ehitajana tööle, kuid takistuseks võib tulla töökoha ja elukoha pikk vahemaa. Ehitusfirma teostab töid peamiselt Harjumaal, aga kinnipeetava vabanemisjärgne elukoht saab olema Valgamaal. Vajadusel endine abikaasa ja poeg toetavad kinnipeetavat materiaalselt. Riskihindamise andmetel oli kinnipeetav enne vangistust (alates oktoober 2015.a) Töötukassas arvel. Enne seda töötas 04.05.2015.a-30.09.2015 tähtajalise lepinguga V. OÜ-s, asukohaga XXX. Tegemist palkmaju valmistava firmaga. Varasemalt töötanud 7 aastat S. AS ja 2015.a talvel töötas tähtajalise lepinguga Eesti Raudteel. Riskihindamise andmetel on alates 2017 kinnipeetava suhtes välja kuulutatud eraisiku pankrot. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Feliks Tiškevitš selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses on 6 kord ja raske kehavigastuse tekitamine. Kahetseb väga juhtunut. Vangistuses läbinud eesti keele kursused A1 ja A2 tasemel, eluviisitreeningu, viha juhtimise ja need olid väga head programmid. Distsiplinaarkaristusi ei ole, sai loa avavanglasse minemiseks. Asuks elama eksabikaasa juurde, kes andis kinnipeetavale andeks. On 24 aastat abielus olnud ja pettis teda ja naine andis kohe lahutuse sisse, aga nüüd leppisid ära. Suhtleb ka pojaga, kes elab Tallinnas ja avas oma firma ning on valmis pakkuma tööd. 2013.aastal kui lahutas naisest, hakkas tarvitama algul õlut ja siis sedasi, kaotas elu mõtte. Enne seda töötas, maksis makse. Oli ka Soomes, seal elab ema ja sugulased, aga seal on elamisloaga raske ja tuli tagasi Eestisse. Praegu 3 kuud ei suitseta ja ei mingit alkoholi. Kuigi vabaduses on alkohol kergesti kättesaadav, pole see oluline, tähtis on stiimul, milleks kinnipeetaval on soov elada perega koos ja nende jaoks. Teab, et võruga peab olema määratud kohapeal, mis on kriminaalhoolduse poolt ette nähtud. On valmis ka surmani kandma võru ja olema ühiskonnale kasulik. Lõpetuseks palus kinnipeetav anda talle võimalus parandada, mis võimalik ja olla ühiskonnale kasulik. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Feliks Tiškevitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Feliks Tiškevitši tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asub seisukohale, et süüdimõistetu peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Isikut on kriminaalkorras karistatud 12 korral, neist kehtivaid karistusi kaks ja isik kannab kuuendat reaalset vangistust. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu alates 1984.a viibinud vahelduvalt vanglates karistust kandes ja see on mõjutanud isiku toimetulekut vabaduses. Isiku puhul on positiivne, et ta on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi, osaleb vangla tööhõives ja omandanud riigikeele tasemel A
- Vabanemise korral on isikul olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on isiku käitumine olnud vanglas eeskujulik, rikkumised puuduvad. Süüdimõistetu puhul on negatiivne tema isik ja varasem elukäik. Samuti asjaolu, et kuriteo sooritas isik kriminaalhooldusalusena. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Feliks Tiškevitši tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Feliks Tiškevitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla koos iseloomustustes toodud kohustuste kohaldamisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Feliks Tiškevitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega on põhjendatud. Feliks Tiškevitš kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Feliks Tiškevitš temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 2 aasta, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Samuti on isik nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
§ 76
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
- aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
- See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressile XXX, mis kuulub kinnipeetava endisele abikaasale S. T. 02.10.2017.a kodukülastuse käigus on hinnatud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks ning leitud, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Majas elab igapäevaselt endine abikaasa S. T. üksinda, kes on andnud kirjaliku nõusoleku, et kinnipeetav vabaneb koos elektroonilise valve kohustusega ning asub elama tema juurde antud aadressile. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks ning kus on võimalik tema suhtes kohaldada elektroonilist valvet. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust, ta on osalenud riigikeele kursustel tasemeni A2, läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening. Iseloomustused programmides osaluse kohta olid positiivsed ning näitasid isiku motiveeritust ning hoolikust. Samuti on kinnipeetav osalenud majandustöödel. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest. Samuti toob kohus positiivse asjaoluna välja, et kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik. Kinnipeetav on parandanud suhted endise abikaasaga, kes on valmis talle vabanemise puhuks pakkuma ka elukohta. Samuti on kinnipeetaval head suhted pojaga, kes on valmis isale pakkuma töökohta ning kinnitanud, et toetab isa ennetähtaegsel vabastamisel vajadusel ka materiaalselt. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas ka töökoht poja ettevõttes OÜ S. Kinnipeetava poeg E. T. on kinnitanud, et on valmis isale tööd pakkuma. Kinnipeetav on varasemalt olnud korduvalt hõivatud tööga ning ka vangistuse jooksul osalenud vangla tööhõives. Kindel töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldab tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ning vähendada majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti sisustab kindel töökoht isiku vaba aega produktiivselt ning pakub lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on alkoholi tarvitamine. Samas nähtub kohtule kinnipeetava ütlustest ning käitumisest vangistuse jooksul, et isik on teadvustanud endale vajadust alkoholi tarbimisest hoiduda ning leidnud selleks ka motivatsiooni pere näol. Isik tunnistab, et oli periood, kus ta suhtles alkohoolikutega ja viibis seltskonnas, kus joodi. Kui elas perega, ei olnud seda probleemi ning leiab, et ka hetkel ei ole vabaduses kergesti kättesaadav alkohol tema jaoks probleem, kuivõrd tal on sisemine stiimul, milleks ongi isiku soov elada perega koos ja pere jaoks. Seega on kohtu hinnangul antud juhul näha, et isikul on tahe ja teadmine kuidas hoiduda alkoholi tarbimisest kui riskitegurist ning vabanemisjärgne keskkond toetab seda. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valvega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.
§ 76
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik