← Eesti

2-16-1246/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-1246 Tsiviilasi XXXXOÜ (pankrotis) avaldu

) § 177 lg 6 kohaselt lahendab kohus menetluskulude kindlaksmääramise kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kui talle ei esitata

§ 176

lõikes 8 nimetatud tähtaja jooksul vastuväidet ja kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude nimekirjas näidatud ulatuses. 12.05.

  1. a määrusega rahuldas Harju Maakohus XXXXOÜ (pankrotis) avalduse OÜ XXXXpankroti väljakuulutamiseks. OÜ XXXXesitas nimetatud määrusele määruskaebuse. 13.07.
  2. a määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 12.05.
  3. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. OÜ XXXXesitas Riigikohtule määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.
  4. a kohtumäärusele. 22.02.
  5. a määrusega tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.
  6. a määruse ja saatis asja uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. 17.04.
  7. a määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 12.05.
  8. a määruse OÜ XXXXpankroti väljakuulutamiseks, jättis XXXXOÜ (pankrotis) avalduse rahuldamata ning maakohtu, ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetlusega seotud menetluskulud XXXXOÜ (pankrotis) kanda. Oma määruses märkis ringkonnakohus, et menetluskulud määrab kindlaks maakohus. Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.
  9. a määrus jõustus 07.06.
  10. a. OÜ XXXXesitas 12.06.
  11. a kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, paludes XXXXOÜ-lt (pankrotis) OÜ Xxxxkasuks välja mõista menetluskulud summas 980 eurot, millest 50 eurot moodustab riigilõiv avaldaja määruskaebuselt Harju Maakohtu 12.05.
  12. a kohtumäärusele, 50 eurot Riigikohtule avaldaja määruskaebuselt tasutud kassatsioonikautsjon ja 880 eurot avaldaja kulu lepingulisele esindajale. 16.10.
  13. a palus OÜ XXXXjätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kassatsioonikautsjonit summas 50 eurot puudutavas osas läbivaatamata. Varasemalt esitas OÜ XXXXmenetluskulude nimekirja 04.07.
  14. a Tallinna Ringkonnakohtule, paludes XXXXOÜ-lt (pankrotis) OÜ XXXXkasuks välja mõista menetluskulud summas 50 eurot (määruskaebuselt tasutud riigilõiv) ning 06.02.
  15. a Riigikohtule, paludes XXXXOÜ-lt (pankrotis) OÜ XXXXkasuks välja mõista menetluskulud summas 930 eurot, millest 50 eurot moodustab kassatsioonikautsjon (tagastatud Riigikohtu 22.02.
  16. a määrusega) ning 880 eurot määruskaebuse esitaja kulutused lepingulisele esindajale. XXXXOÜ (pankrotis) OÜ XXXXmenetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohtu hinnangul on OÜ XXXXmenetluskulude nimekirjas märgitud kulud põhjendatud ja vajalikud ning menetluskulude rahaline suurus tuleb kindlaks määrata OÜ XXXXmenetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on OÜ XXXXvastava taotluse esitanud. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 146 lõike 1 kohaselt tuleb enne jaotise alusel raha väljamaksmist teha pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotivara ebapiisavuse korral tuleb sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teha väljamaksed võrdeliselt vastavalt iga kulu liigi suurusele. Pankrotimenetluse kulud saab välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise 2 tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Kohtul puudub õigus panna pankrotihaldurile kohustust maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumatult kõigist muudest väljamaksetest. Vastavale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-2313.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 04.03.2016. a määrusega rahuldas kohus XXXXOÜ (pankrotis) avalduse OÜ XXXXajutise halduri nimetamiseks ning nimetas OÜ XXXXajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaadi vanemabi Kristo Teder´i. Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder on esitanud tasunõude 17,5 töötunni eest summas 1 575 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot), millele lisandub käibemaks 315 eurot, kokku 1 890 eurot. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu vaielnud ei ole. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 890 eurot (sh käibemaks) ja tehtud kulutuste eest 43,20 eurot (sh käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.