KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5216 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Irina Galnykina Kriminaalhooldusametnik Jelena Džalalova Kohtuasi Jelizaveta Petrova süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi / Erakorraline ettekanne Jelizaveta Petrova kohta Süüdimõistetu JELIZAVETA PETROVA, ik 48402193711, elukoht xxxx Asja läbivaatamine 13.12.2017 videokohtuistungil RESOLUTSIOON Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldada. Pöörata täitmisele Viru Maakohtu 28.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5216 Jelizaveta Petrovale mõistetud karistus ärakandmata osas 7 (seitse) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Jelizaveta Petrova vanglasse saabumise aeg. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus toimetada kätte Jelizaveta kriminaalhooldusametnikule ja Viru Vanglale. Petrovale, saata teadmiseks 1 Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Viru Maakohtu 28.06.2017 otsusega tunnistati Jelizaveta Petrova süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning KarS § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 7 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus 235 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 18 kuud. Jelizaveta Petrova allutati üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 14.07.
- 24.11.2017 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik Viktoria Semjonova Viru Maakohtule erakorralise ettekande Jelizaveta Petrova suhtes põhjusel, et hooldusalune hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning on rikkunud kontrollnõuet saada luba elukoha vahetamiseks. Seisuga 24.11.2017 on Jelizaveta Petroval 235-st töötunnist sooritatud 3 tundi. Seega tegemata on 232 tundi. Jelizaveta Petrova ei ilmunud registreerimistele 24.10.2017 ja 03.11.2017, hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning ei esita taotlust elukoha vahetamiseks. Kokkuvõte kriminaalhooldusaluse seletusest puudub, kuna isik ei ole ilmunud kriminaalhooldusosakonda alates 27.07.
- Esimesel registreerimisel 27.07.2017 selgitati Jelizaveta Petrovale üldkasuliku töö tegemise eesmärke ja tingimusi. Samuti selgitati talle õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Sellest arusaamist kinnitas hooldusalune oma allkirjaga. Jelizaveta Petrova sooritas 08.-16.08.2017 ajakava järgi 21 planeeritud tunnist 3 tundi. Arstitõendit ei esitanud. Jelizaveta Petrova pöördus Viljandi Haiglasse rehabilitatsiooni teenusele, viibides SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses statsionaarsel teenusel 21.08.-16.10.2017, kuid see ei toonud kaasa positiivseid tulemusi, kuna ta lahkus haiglast enne rehabilitatsiooni teenuse tähtaja lõppu. Kriminaalhooldusametnik saatis isikule kutse ilmumaks registreerimisele 24.10.2017, hooldusalune ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnik saatis isikule teise kutse ilmumaks registreerimisele 03.11.2017, kuid ka siis hooldusalune ei ilmunud vastuvõtule. 17.11.2017 käis kriminaalhooldusosakonnas Jelizaveta Petrova ema, kes ütles, et tütar veedab palju aega aadressil xxxx (see on öömaja) ning ei ela kohtu poolt määratud elukohas. Kõik kutsed annab ema tütrele kätte, kuid Jelizaveta ignoreerib ametniku väljakutseid kriminaalhooldusosakonda. 21.11.2017 teostati kodukülastus aadressile xxxx, Narva, kuid fonoluku kaudu keegi ei vastanud. 23.11.2017 proovis ametnik võtta Jelizaveta Petrovaga ühendust telefoni teel, kuid telefon oli välja lülitatud. Katseaega võib hinnata mitterahuldavaks, sest hooldusalune rikkus kohtu poolt määratud kontrollnõudeid, hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et vangistuse asendamine üldkasuliku töö tegemisega ei ole oma eesmärki täitnud ja kriminaalhoolduse teostamine Jelizaveta Petrova suhtes ei ole otstarbekohane. Juhindudes KarS § 69 lg 6 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata Jelizaveta Petrova karistus täitmisele tegemata tundide ulatuses. 13.12.2017 toimunud videokohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et elas alguses tänaval, pärast läks rehabilitatsioonikeskusesse ning kui ta sealt tagasi tuli, ei andnud ema talle korterivõtmeid. Nüüd elab jälle kodus ja kõik on korras. Lubab hakata ÜKT tegema. Ei tea miks ta oma probleemidest kriminaalhooldajale ei rääkinud. Selgitab, et tuli sellepärast rehabilitatsioonikeskusest ära, et ei sobinud kollektiivi. Alles 2 päeva tagasi leidsid emaga ühise keele. Palub viimast võimalust, suhtub nüüdsest asjasse tõsiselt. Kriminaalhooldaja sõnul ei tea ta uuest aadressist midagi, isik ei ole esitanud taotlust elukoha vahetamiseks ega saanud selleks 2 luba. Üldkasulikku tööd on teinud ainult 3 tundi. Kohtuistungi toimumise päeva seisuga on tegemata 232 ÜKT tundi. Kriminaalhooldaja jäi erakorralise ettekande juurde, leides, et kriminaalhooldus võib küll jätkuda, kuid ei olnud kindel, kas selliste rikkumiste juures on see enam võimalik. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kohtu arvates on põhjendatud kriminaalhooldusametniku seisukoht, et kriminaalhooldus Jelizaveta Petrova suhtes on kulgenud mitterahuldavalt, kuna isik ei suuda täita talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Jelizaveta Petrova on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust, ei ole teatanud ega küsinud luba elukoha vahetamiseks ning hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Hooldusalune ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 24.10.2017 ja 03.11.2017 ning kriminaalhooldaja ei saanud hooldusalusega ühendust ka sidevahendite kaudu, millised andmed hooldusalune ise kriminaalhooldajale andis. Ametnik teostas kodukülastuse 21.11.2017 hooldusaluse elukohta aadressile xxxx, kuid keegi ust ei avanud. Ametnik proovis hooldusalusele ka helistada, kuid telefon oli välja lülitatud ning hooldusalune ei võtnud alates rehabilitatsioonikeskusest lahkumist kriminaalhooldajaga ka ise ühendust. 27.11.2017 käis kriminaalhooldusosakonnas kriminaalhooldusaluse ema, kes teatas ametnikule, et on kõik kutsed registreerimisele tulemiseks andnud tütrele edasi, kuid tütar väldib teadlikult ametniku juurde tulemist. Samuti teatas ema, et tütar ei ela kohtu määratud elukohas, vaid viibib aadressil xxxx (öömajas). Materjalidest nähtub, et 27.07.2017 toimunud esmakohtumise ajal selgitati Jelizaveta Petrovale kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete rikkumise korral, üldkasuliku töö tegemise korda ja aega ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Isik on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Sellele vaatamata on hooldusalune isik rikkunud üldkasuliku töö tegemise nõudeid, kuna ta ei sooritanud ettenähtud aegadel ettenähtud üldkasuliku töö tunde ega esitanud kohtule tõendeid üldkasuliku töö tegemata jätmise põhjenduste kohta, mille alusel oleks rikkumisi võimalik lugeda vabandatavaks. Alates 27.07.2017 on käesolevaks ajaks hooldusalune sooritanud 235 üldkasuliku töö tunnist vaid 3 tundi. Kuigi hooldusalune kinnitas kohtuistungil, et tahab kanda karistust vabaduses ja edaspidi suhtub üldkasuliku töö tegemisse täie tõsidusega, puudub kohtul veendumus, arvestades Jelizaveta Petrova senist käitumist üldkasuliku töö tegemise ajal ja suhtumist talle antud 3 võimalusse mõistetud karistus kanda vabaduses, et ta suudab edaspidi täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ning järgida üldkasuliku töö tegemise korda. Lähtudes eeltoodust pöörab kohus täitmisele Jelizaveta Petrovale Viru Maakohtu 28.06.2017 otsusega mõistetud karistuse tegemata 232 tunni üldkasuliku töö ulatuses, mis vastab vangistusele 7 kuud 22 päeva. Kohus selgitab, et KrMS § 414 lg 1 järgi, kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab ta karistuse kandmiseks ilmuma. Maakohus juhindus KarS § 69 lg 6 ning KrMS § 427, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. (digitaalselt allkirjastatud) Kristel Vedro kohtunik 4