1-17-2773/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-2773 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Jelena Laas Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid Hermann Marovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu HERMANN MAROV, isikukood 39906070246, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 07.03.2016 ja lõpp 12.09.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 05.01.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Hermann Marov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Hermann Marovile. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Hermann Marovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 27.04.2017 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Hermann Marov süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt 1 suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.03.2016 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse 3 aastat 2 kuud ja 5 päeva vangistust võrra, mõistes Hermann Marovile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 07.03.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Hermann Marovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Hermann Marov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et elama hakkab esialgu xxxx vanemate juures, tahab lõpetada kooli ja omandada eriala, tööle hakkab isa juures ja võimaluste piires tasub võlgasid, hiljem tahab asuda omaette elama. Avaldas, et suhted lähedastega on head ja kinnitas, et tahab proovida seadusekuulekat elu vabaduses. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta Hermann Marovi ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega Hermann Marovi kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Hermann Marovi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Kohus leiab, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vanglakaristust kannab teist korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasemad kuriteod on olnud vägivaldsed, vanglas on kahel korral pannud toime süütamise. Soodusteguriteks on suhtlusringkonna mõju ja alkoholi tarvitamine ning eesmärgiks on majandusliku kasu saamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama ema, kasuisa, õe ja venna juurde xxxx. Tegemist on 3-toalise üürikorteriga ja rahalised võlgnevused korteri eest puuduvad. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustiku moodustavad ema, kasuisa, kaks poolõde ja poolvend ning suhted nendega on head. Kinnipeetava ema ja kasuisa on seadusekuulekad inimesed ja suunavad ka 2 Hermann Marovit selles suunas. Nii emal kui kasuisal on olemas kindel töökoht, perekond tuleb majanduslikult toime. Alkoholi peres ei tarvitata, vanematel omavahelisi tülisid pole olnud ja seda ka elu pingelistel perioodidel. Seega on kinnipeetaval vabanemise korral olemas lähedaste igati positiivne toetus ja eeskuju. Samas ei saa märkimata jätta, et enne vangistust viibis Hermann Marov kodust nädalate viisi eemal ja vanematel puudus ülevaade tema tegevuste üle. Samal ajal pani isik aga kriminaalse seltskonna mõjul toime vägivaldseid tegusid. Kohus on seisukohal, et tema tutvusringkonnas on ilmselgelt kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikuid, kellega suhtlemine ei aita kohtu hinnangul positiivselt kaasa kinnipeetava taasühiskonnastumisele. Välistada võimalust, et vabanedes Hermann Marov ühineb uuesti vana sõpruskonnaga, ei saa, kuna isiku eluviis enne vangistust oli kambaline ja kambareegleid järgiv. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et isik on vangistuses lõpetanud põhikooli, on töötanud erinevatel majandustöödel, läbinud riigikeele õppe A1 tasemel, osales sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Equip, asus omandama abikoka eriala ning on läbinud vestlused kriminaalhooldaja ja psühholoogiga erinevatel teemadel. Seega on Hermann Marov kasutanud vanglas viibitud aega otstarbekalt. Negatiivseks saab lugeda asjaolu, et kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Asjaolu, et Hermann Marov tahab minna kasuisa juurde tööle, ei ole kinnitust leidnud, töökoha olemasolu kohta garantiikiri puudub. Isikul puudub ka eriala, töölkäimise kogemus ja harjumus ning haridus on vähene, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Majandusliku olukorra teeb raskeks ning uue kuriteo toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et isikul on maksmata nõudeid summas 6010,72 eurot ning kinnipeetava varasem käitumine ja suhtumine võlgadesse viitab teadlikule nõuete tasumisest hoidumisele. Töökoha puudumine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski ka selles osas, et isikul on palju sisustamata vaba aega arvestades asjaoluga, et enne vangistust kulus enamus tema ajast kambas elamisele ja sealsete reeglite järgimisele. Hermann Marovil alkoholi sõltuvust diagnoositud ei ole, kuid varasemad kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Seega on isikul siiski alkoholi tarvitamisega probleeme. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi kuritarvitamisest, siis suureneb uue kuriteo toimepanemise risk. Vangla iseloomustuse kohaselt ei suuda Hermann Marov toime tulla oma emotsioonidega ja ta reageerib neile vägivallaga. Ka kontrollitud keskkonnas on isik jätkanud vägivaldset käitumist, kuna käesolevat karistust kannab kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise eest. Ka on isiku ellusuhtumine põhjendamatult enesekindel ja paindumatu, tal on iga asja kohta oma kindel arvamus, mistõttu ei suuda ta mõista teiste seisukohti. Motivatsioon loobuda allumatust käitumisest on minimaalne, millele viitavad distsiplinaarkaristused. Hermann Marov on ühel korral allutatud kriminaalhooldusele, kuid ta pani käitumiskontrolli ajal toime uusi süütegusid ning ei sooritanud ühtegi talle määratud üldkasuliku töö tundi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et varasem käitumiskontrollile allutamine ei ole Hermann Marovile positiivset mõju avaldanud ning isik ei ole õigustanud kohtu usaldust kanda oma karistust vabaduses. Kohtul puudub ka seekord veendumus, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi täita. Sellele viitab ka asjaolu, et 3 varasemalt pärast vahi alt vabanemist jätkas Hermann Marov varavastaste ja vägivaldsete kuritegude toimepanemist. Ka märgib kohus, et distsiplinaarkaristustena kohaldatud 3-päevased paigutamised kartserisse viitavad tõsisematele korrarikkumisele vangistuse ajal ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu veelgi süvendab kahtlust Hermann Marovi võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Hermann Marovi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Teiste inimeste ja nende vara turvalisuse tagamiseks on põhjendatud jätta Hermann Marov vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Kohus ei pea ka põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Hermann Marovi ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 1,5 aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid jätkates vestlusi kriminaalhooldaja ning psühholoogiga ühiskonnas kehtivate seaduste, moraalinormide, õiguste, kohustuste ja vastutuse jne teemadel. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4