MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta GARRI GRAUBERG elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Garri Graubergile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Garri Graubergi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu 10.05.2013 otsusega tunnistati Garri Grauberg süüdi
- § 25 lg 2,
- § 22 lg 2 ja
- § 22 lg 2 järgi ning
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 18.01.2012 karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 18.01.2012. Tartu Ringkonnakohtu 02.09.2014 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 10.05.2013 otsus osaliselt ning
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti Garri Graubergile
- § 22 lg 2 ja
– 25 lg 2 järgi liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele üksikkaristusest raskeima suurendamise teel Pärnu Maakohtu 04.03.2013 otsusega nr 1-10-17334 kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristus 8 aastat 2 kuud 6 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 2 kuud 6 päeva vangistust. Karistusest loeti kantuks Pärnu Maakohtu otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 4 kuud 26 päeva vangistust ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 9 aastat 9 kuud 10 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 21.01.2015 määrusega vähendati Garri Graubergile Tartu Maakohtu 10.05.2013 otsusega
- § 25 lg 2 ja § 121 - § 22 lg 2 järgi mõistetud karistusi ning
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti Tartu Maakohtu 10.05.2013 otsusega süüksarvatud kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel mõisteti Pärnu Maakohtu 04.03.2013 otsuse ja Tartu Maakohtu 10.05.2013 otsusega mõistetud karistuste osas raskeima karistuse 8 aastat 2 kuud 6 päeva vangistust suurendamise teel liitkaristuseks 9 aastat 8 kuud 6 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha Pärnu Maakohtu 04.03.2013 otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 4 kuud 26 päeva vangistust ning kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks loeti 9 aastat 3 kuud 10 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 06.03.2015 määrusega tühistati Tartu Maakohtu 21.01.2015 määrus osaliselt ning jäeti Tartu Maakohtu 10.05.2013 otsusega
– 22 lg 2 järgi mõistetud vangistus 2 aastat 6 kuud ning
- § 25 lg 2 järgi mõistetud vangistus 1 aasta 3 kuud muutmata.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus
– 22 lg 2 ja
Tartu Ringkonnakohtu 02.09.2014 otsusega mõistetud lõppkaristus 9 aastat 9 kuud 10 päeva vangistust jäeti muutmata. Riigikohus tühistas 26.06.2015 määrusega nr 3-1-1-61-15 Tartu Ringkonnakohtu 06.03.2015 määruse osaliselt ning vähendas Garri Graubergile Tartu Maakohtu 10.05.2013 otsusega
– § 22 lg 2 järgi mõistetud 2 aasta 6 kuu pikkust vangistust 1-aastase vangistuseni.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistis uueks liitkaristuseks Tartu Maakohtu 10.05.2013 otsusega süüksarvatud kuritegude kogumi eest 2 aastat vangistust. Muus osas, sh ärakantava liitkaristuse 9 aastat 9 kuud 10 päeva vangistuse osas, jäeti Tartu Ringkonnakohtu määrus muutmata. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Kuivõrd asja menetlust juhtinud ringkonnaprokurör Marge Püss on Garri Graubergi ennetähtaegset vabastamist toetaval seisukohal, toetab prokuratuur oma kirjalikus seisukohas kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist tingimustel, mida vangla on ette näinud juhul, kui isik vabastatakse. Kohtuistung Kinnipeetav soovib vabaneda enne tähtaega elektroonilise valve alla. Leiab, et ei ole enam see inimene, kes oli 6 aastat tagasi, tema suhtumine ellu on kardinaalselt muutunud. On vanglas palju juurde õppinud, lõpetanud koolid, käinud pidevalt tööl. Tahab tõestada nii kohtule kui ka kõikidele teistele, et ei pane enam kordagi ühtegi kuritegu toime. Tahab oma poega kasvatada. Läheb esialgu elama oma klassivenna juurde, keda teab 9-aastasest peale ning kes võttis isiku enda juurde, kui ema ta kodust välja viskas. Sõber on ühe restorani peakokk ja ta võtab ka kinnipeetava enda juurde tööle, et ta saaks jalad alla. On kunagi proovinud narkootikume. Toimikus sisalduv info, et isik tarvitas narkootikume on kirjas seetõttu, et ta tahtis saada vastavasse osakonda, kuna seal on paremad tingimused. Saab aru, et ei tohi tarbida alkoholi, kui siis mõõdukalt. Selgitab, et kuna tema isa oli joodik, siis ei taha ta oma lapsele sellist tulevikku. Pojaga läbisaamine on väga hea, ta on käinud isa vaatamas. Kui saab jalad alla, siis tuleb xxxx poeg tema juurde elama. Töötab vanglas majandustöödel juba 2 aastat ning distsipliiniga probleeme ei ole. Leiab, et elektroonilise valvega on võimalik abikokana töötada. Kaitsja esitas tõendid, sh üürilepingu lisa, millest nähtub, et kinnipeetaval on korteris võimalik elada, 14.02.2017 vangla iseloomustuse, kus märgitud riskiprotsent on väiksem, töö osas garantiikirja, vangla vastuse selgitustaotlusele, mis kirjeldab seda, mille alusel vangla riskiprotsente arvutab. Kaitsja on seisukohal, et kinnipeetav tuleks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna isik on muutunud, ta on õppinud ja töötanud vanglas ning karistusest ära kandnud juba 6 aastat. Kohtumääruse põhjendused
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 4 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta juba kolmandat korda, millest nähtub, et varasemad tingimuslikud ja reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, kuna isik on jätkanud kuritegude toimepanemist ning pannud toime uusi kuritegusid nii katseajal olles eelmise kuriteo toimepanemise eest kui ka vangistuse kandmise ajal. Kinnipeetav on toime pannud avaliku korra raske rikkumise, väljapressimise, röövimise ning käesolev kuritegu on muuhulgas kehalisele väärkohtlemisele kihutamine. Kuritegusid iseloomustab planeeritus ja vägivaldsus. Kinnipeetaval on ka 7 kehtivat väärteokaristust, mis on kõik liiklussüütegude toimepanemise eest, sh mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades. Kuritegude toimepanemisi soodustab alkoholi kuritarvitamine ning joobeseisundis vägivaldne käitumine. Mitmed kuriteod on isik toime pannud grupis, olles mõjutaja rollis. Iseloomustusest nähtuvalt on isiku ellusuhtumine põhjendamatult enesekindel, enesehinnang kõrge, millest tulenevalt käitumine ennastkehtestav ja manipuleeriv. Isik ise tunnistab probleemide lahendamist vägivallaga. Kuritegude toimepanemise asjaoludest ja käitumisest vangistuses võib eeldada, et isiku suhtlusringkonda kuuluvad lisaks seaduskuulekatele isikutele ka kriminaalse taustaga isikud, sh kuriteokaaslased, kellega suhtlemist jätkab ka vangistuses viibides. Kinnipeetaval ei ole vangla meditsiiniosakond diagnoosinud alkoholisõltuvust, kuid kuritegude toimepanemise asjaoludest nähtuvalt ning isiku enda avaldatust nähtub, et ta tarvitab alkoholi. Isik enda sõnul mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust ja mõju käitumisele, kuid ei pea vajalikuks enda tarvitamist vähendada. Tegemist on uue kuriteo toimepanemise riskiga, kuna varem on isik toime pannud süütegusid, sh vägivaldseid just alkoholijoobes olles. Viru Vangla hindab kinnipeetava käitumist vangistuses rahuldavaks. Isik töötab vangla majandustöödel, lõpetas vangistuse kestel keskkooli, läbis edukalt sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Eluviisitreening ning on vestelnud järjepidevalt psühholoogiga, inspektorkontaktisikuga ja kaplaniga. Samuti puuduvad isikul käesoleval ajal kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisjärgselt on kinnipeetavale garanteeritud töökoht restoranis xxxx xxxx ning kindel alaline elukoht koos oma sõbraga üürikorteris. Korter vastab elektroonilise järelevalve kohaldamiseks vajalikele tingimustele. Korteri omanik on nõus kinnipeetava elama asumisega korteris tingimustel, mis on sätestatud üürilepingu ja selle muutmise kokkuleppes. Garanteeritud töökoha olemasolu kindlustab isikule ka igakuise sissetuleku majandusliku toimetulemise soodustamiseks. Isikul on toetav lähivõrgustik lapse ema ja vanaema näol, kellega suhtleb ainsana päritoluperekonnast. Iseloomustusest nähtub, et lapse ema on lubanud isikut vajadusel toetada. Samas töötas kinnipeetav ka enne vangistust ning omas kindlat sissetulekut, samuti toetavat lähivõrgustikku, kuid need ei takistanud isikul kuritegusid toime panemast. Kinnipeetaval on võlgnevusi ligikaudu 6000 euro ulatuses, mida tasub võimaluste piires, kuid mis võib majanduslikku toimetulemist negatiivselt mõjutada. Kohtu hinnangul ei kaalu isiku vangistusjärgsed elutingimused kindla alalise elukoha, garanteeritud töökoha ja sissetuleku ning lähedaste toetuse näol, mil olid isikul olemas ka enne vangistust, üles isiku käitumist vangistuse jooksul. Kinnipeetav paikneb Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas. Tartu Vangla kohaldas 27.04.2014 käskkirjaga kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeoleku abinõusid, kuna kinnipeetav oli negatiivselt meelestatud vangla ametnike suhtes, kasutades verbaalset ja füüsilist vägivalda pikema aja jooksul. Viru Vangla kohaldas 07.03.2016 käskkirjaga samuti kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta jätkas Viru Vanglas ametnike verbaalset rünnet. Viru Vangla eraldas kinnipeetava 21.07.2017 käskkirjaga lukustatud kambrisse, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava üle ja vältida kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega. Seega nähtub otseselt ja üheselt, et isiku vägivaldne ja kuritegelik käitumine ei ole muutunud, kuna ka range režiimiga kinnipidamisasutus ei ole isiku käitumisele mõju avaldanud, ta ei suuda ega soovi järgida reegleid ka vangistuses viibimise ajal. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul isiku ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval hetkel ennatlik. Kuigi prokuratuur toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, puudub kohtul kindlus selles, et sel korral kulgeks katseaeg probleemideta ning isiku edaspidine käitumine oleks seaduskuulekas. Kohus leiab, et isikule omane riskeeriv ja hoolimatu kuritegelik elustiil, mis on kuritegude toimepanemise seisukohalt muutunud ajaga raskemaks, kuna kuriteod on muutunud ulatuslikemaks ning isik on hakanud kuritegude toimepanemisi planeerima, ei ole vangistuses viibitud ajaga muutunud. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Garri Graubergi vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.