) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Juhindudes
lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Äriseadustiku (ÄS) § 381 lg 2 kohaselt, kui pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist ilmneb, et aktsiaseltsil jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Registriandmete väljatrüki kohaselt on äriühing kustutatud 20.08.2013. Avaldaja on äriühingu aktsionär. Kinnistusregistri väljavõtted kinnitavad kinnistute olemasolu. Kuivõrd äriühingul on vara, on täiendava likvideerimise läbiviimine põhjendatud. Kaupo Meier on kinnitanud, et tal on seaduse kohaselt õigus olla likvideerija ja ta on andnud oma nõusoleku likvideerijaks määramiseks. Likvideerija teatas kohtule, et on sõlminud kokkulepe avaldajaga, et kõik kulud hüvitatakse ja töötasu makstakse vastavalt reaalselt kulunud tööajale. Töötasu määramist kohtu poolt ei taotle.
alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija.
lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma.
ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Kohus asub seisukohale, et Xxxx AS (kustutatud) likvideerijateks tuleb määrata Kaupo Meier. Kohtu hinnangul on ta selleks sobiv isik. Vastavalt
² lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 30. aprilliks 2018, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud ja esitada aruanne. Aruanne ülesannete täitmise kohta peab sisaldama selgitust ja tõendeid võlgade 2 sissenõudmise, vara müümise, võlausaldajate nõuete rahuldamise ja allesjäänud vara jaotamise kohta; põhjendust, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud ja kuupäeva, millal likvideerimismenetlus viiakse lõpule ning likvideerijatele esitatud nõudeavalduste koopiad ja tõendid likvideerijate poolt teostatud toimingute kohta.
lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta Xxxx AS-i kanda. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.