Obsah (6)

§ 177§ 138§ 139§ 144§ 175§ 178

2-16-9037 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-16-9037 Menetlustoiming m

) § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177

lõikes 2 kohaselt mõistliku aja jooksul.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Vastavalt

§ 139

lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

3.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 175

lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks

§ 175

lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). 4. Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohtu menetlus

1. Kostja esitas 01.02.2017 oma menetluskulude nimekirja (II kd tl 18-20) ning 06.02.2017 täiendava menetluskulude nimekirja (II kd tl 29-30), milledest nähtuvalt on kostja menetluskuluks õigusabikulud summas 2534 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja palub kantud menetluskulud mõista välja hagejalt ning kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Hageja esitas 02.02.2017 kohtule oma seisukoha kostja menetluskulude nimekirjade osas (II kd tl 27-28), milles märgib, et jätab kostja menetluskulude suuruse kohtu otsustada.
3. Kohtu hinnang kostja esindaja õigusabikuludele maakohtu menetluses on järgmine: 04.07.2016 – 06.07.2016 hagiavaldusega tutvumine, kostja vastuse koostamine (9 tundi ja 40 minutit) – kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajaliku ajakulu 8 tundi. 31.08.2016 – vastuse koostamine 17.08.2016 menetlusdokumendile (3 tundi ja 36 minutit) – kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. 2 2-16-9037 01.09.2016 telefonivestlus kliendiga (37 minutit) – kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. 16.11.2016 hagi läbivaatamata jätmise taotluse ja kostja seisukoha koostamine (1 tund ja 37 minutit) - kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. 30.01.2016 – 01.02.2017 kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine (5 tundi ja 40 minutit) - kohtu hinnangul põhjendatud ja vajaliku ajakulu (võttes arvesse mh istungi kestvust) 4 tundi.
4. Seega on kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise ajakulu maakohtu menetluses põhjendatud 17 tunni ja 50 minuti ulatuses. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks maakohtu menetluses 3 tunni ja 20 minuti ulatuses.
5. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus peab kostja lepingulise esindaja tunnitasumäära põhjendatuks.
6. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu
7. juuni
8. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.
9. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks kostja õigusabikulusid maakohtumenetluses summas 2139,60 eurot. Apellatsioonmenetlus
10. Kostja esitas Tallinna Ringkonnakohtule 20.06.2017 oma menetluskulude nimekirja (II kd tl 5758), mille kohaselt on kostja õigusabikulud summas 742 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja palub kantud menetluskulud mõista välja hagejalt ja taotleb hagejalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kostja avaldas 20.06.2017 toimunud kohtuistungil, et palub välja mõista istungiga seonduv menetluskulu vastavalt protokollile.
11. Hageja teatas 20.06.2017 istungil, et jätab kostja menetluskulude põhjendatuse kohtu otsustada.
12. Kohtu hinnang kostja esindaja õigusabikuludele apellatsioonmenetluses on järgmine: 05.05.2017 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (4 tundi ja 46 minutit) - kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. 20.06.2017 – kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine (2 tundi ja 11 minutit)– kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
13. Seega on kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise ajakulu apellatsioonmenetluses põhjendatud 6 tunni ja 57 minuti ulatuses ning kohus põhjendatuks kostja õigusabikulusid summas 834 eurot. Kassatsioonmenetlus
14. Kostja on 11.10.2017 esitanud täiendavalt ka taotluse menetluskulude hüvitamiseks Riigikohtus, mille kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulu kassatsioonkaebusega tutvumise eest 35 minuti ulatuses. Kohus on seisukohal, et kuivõrd Riigikohtus ei ole menetlust toiminud, sest Riigikohus kaebust menetlusse ei võtnud ega kostjalt selle osas ka seisukohta ei küsinud, siis ei ole menetluskulude hüvitamise taotlus selles osas ka põhjendatud ning kohus jätab selle rahuldamata. Eeltoodud põhjusel ei pea kohus vajalikuks selle osas ka vastaspoolelt seisukohta küsida. 3 2-16-9037
15. Seega kuuluvad hageja poolt kostjale hüvitamisele menetluskulud kokku summas 2973,60 eurot (2139,60 eurot maakohtumenetluses ning 834 eurot apellatsioonmenetluses). 18.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastavasisulise taotluse esitanud. 19.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 4