) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt
lg 1 p 1, 1 määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Harju Maakohtu menetluses oli OÜ Xxxx hagi Tallinna linna vastu kahju hüvitamise nõudes. Harju Maakohus rahuldas 13.02.2017 kohtuotsusega hagiavalduse osaliselt ja jättis menetluskulud 50 % ulatuses hageja kanda ja 50 % ulatuses kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 otsusega jäeti Harju Maakohtu 13.02.2017 otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Seega puudub vajadus ringkonnakohtu kulusid rahaliselt kindlaks määrata. Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 otsus jõustus 05.08.
lg 1 kohaselt kannab menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Tegemist on kergema ja lihtsama asjaga. Kostja menetluskulude nimekirja tähtaegselt ei esitanud. Kuna kostjat esindas menetluses Tallinna Kommunaalameti koosseisuline töötaja, siis võib eeldada, et kostjal lepingulise esindaja kulud puudusid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtuväliseks kuluks on
Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 275 eurot vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja
Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks 50 % ulatuses ehk summas 137,50 eurot välja mõista.
lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on
Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). 2 Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga ja Ardi Šuvalov ei ole advokaat, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda mitte rohkem kui 100 eurot. Kohus ei nõustu kostjaga, et 100 eurot on vandeadvokaadi töötunni hind, vandeadvokaatide puhul on tunnitasu alati märksa kõrgem. Hageja õigusabikulud - Hagiavalduse koostamine ja esitamine 10.06.2016.a. - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 3 h ulatuses (arvestades sinna hulka ka hagiga seotud 03.01.2017.a., 09.01.2017.a. täpsustuste aja), - Kostja vastusega tutvumine 28.06.2016.a. - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses, - Kohtuistugiks ettevalmistamine 11.11.2016.a. - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses, - Kohtuistungil osalemine 11.11.2016.a. - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses, - Kirjalike taotluste 03.01.2017.a., 09.01.2017.a. ja 01.12.2016.a. koostamine ja esitamine – kohus leiab, et nimetatud toimingutest on põhjendatud üksnes viimane 01.12.2016 tunnistajate ülekuulamise taotlemine, sest teised hagiavaldusega seotud asjaolud pidanuks hageja välja tooma juba hagiavalduses. Kohus pidi hagejale 11.11.2016 istungil selgitama, et hageja peab välja tooma, millisest õigusaktist tulenevat kohustust on kostja rikkunud ja täpsustama ja tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid. See näitab hageja esindaja mõningast ebapädevust või hooletust. Siinkohal nõustub kohus kostjaga, et
lg 1 kohaselt kannab menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Seega leiab kohus, et hüvitamisele kuulub üksnes 01.12.2016.a. dokumendi koostamine ja esitamine – 0,25 h ulatuses, - Konsultatsioon hagejaga ja kokkusaamine tunnistajaga 17.01.2017.a. on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses, - Kohtuistungil osalemine 17.01.2017.a. – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 2,23 h ulatuses, - Lõppseisukohtade koostamine ja esitamine 24.01.2017.a.,1 x 100 + km 0 eurot kokku 100 eurot - kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 8,98 h s.o 898 eurot (8,98 h x 100 eurot), millest 50 % on 449 eurot, millele lisandub riigilõiv 50 % ulatuses summas 137,50 eurot, kokku 586,50 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 651 euro ulatuses. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 586,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.