2-18-637/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-637 Tsiviilasi S B ja D B hagi D B vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: 1) S B, isikukood *, elukoht * 2) D B, isikukood *, elukoht * Hagejate seaduslik esindaja N T, isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja D B, isikukood *, elukoht * Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmise lahendamine RESOLUTSIOON
3. Keelduda menetlusse võtmast S B ja D B 14.01.
4. a esitatud hagiavaldust D B vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes.
5. Edastada määrus hagejatele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
6. Jätta menetluskulud hagejate kanda.
7. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised käesoleva tsiviilasja menetlemisel menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
8. Hagiavaldus, menetluse käik kohtu seisukoht 1 1.
9. 14.01.
10. a esitas N T Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja D B vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt soovib N. T elatise väljamõistmist kahele lapsele kokku summas 500 eurot kuus. 1.
11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. 1.
12. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuet on õigustatud esitama N T alaealised lapsed, kellele elatise väljamõistmist N. T hagiga taotleb. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on N. T ülalpidamisel kaks alaealist last, need on S B ja D B. Alates
13. juulist 2010 kehtivas perekonnaseaduses on ülalpidamist PKS § 97 p 1 järgi õigustatud saama alaealine laps ja tema täisealine vanem on PKS § 96 järgi kohustatud talle ülalpidamist andma. Ülalpidamist antakse PKS § 100 lg 1 esimese lause järgi üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Seega on elatist saama õigustatud isikuks laps, kes saab olla ka nõude esitajaks kohtus, st hagejaks. (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 15). Eelnevast järeldub, et alates
14. juulist 2010 saab alaealise lapse elatisenõude esitada kohtusse hagejana laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 12). Kolleegium on samas lahendis leidnud, et pärast
15. juulit 2010 esitatud elatisehagides saab kohus põhimõtteliselt lugeda hagejaks isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati, ka siis, kui hagiavaldus on küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel ja esindajal on esindusõigus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 14 ja nr 3-2-1-33-11, p 15). Eeltoodu alusel loeb kohus käesolevas tsiviilasjas hagejateks N. T alaealised lapsed S B ja D B ning hagejate seaduslikuks esindajaks alaealiste laste ema N T, kuna hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud seadusliku esindusõiguse alusel ja esindajal on esindusõigus. 1.
16. TsMS § 371 lg 1 p 5 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. 1.
17. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on S B ja D B seadusliku esindaja N. T vahendusel esitanud 12.01.
18. a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja hagiavalduse D B vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes (tsiviilasi nr 2-18-644). Hagiavalduse kohaselt soovivad hagejad kummagi hageja kasuks elatise väljamõistmist miinimummääras, s.o 250 eurot kuus, kokku 500 eurot kuus. Hagi on esitatud kohtualluvuse järgi õigele kohtule, s.o laste elukohajärgsele kohtule TsMS § 103 lg 3 ja lg 4 p 1 alusel. Hagi on menetlusse võetud 15.01.2018.a. Seega on Harju Maakohtu menetluses samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. 1.
19. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esineb hagiavalduse menetlusse võtmise keeldumise alus vastavalt TsMS § 371 lg 1 p-le
20. Eeltoodust tulenevalt keeldub Pärnu Maakohus menetlusse võtmast D B ja S B 14.01.
21. a esitatud hagi D B vastu elatise väljamõistmise nõudes. 1.
22. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 5 ja 6 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
23. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata 2 või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hagejate kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3