Obsah (4)

§ 147§ 148§ 152§ 154

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2018. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-465 Tsiviilasi Saima Küünarpuu hagi Aive Küünarpuu vastu

) §-le 147 ja asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 76 lõikele 1 ja 77 lõikele 1 ja

2. Seega on hageja faktiväidetest nähtuvalt hagi eseme näol, mille suhtes kaasomandi lõpetamist (pärandvara ühisuse lõpetamist) hageja taotleb, tegemist hageja ja kostja pärandvara ühisusega

§ 147tähenduses.

Ühisomand on aga kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand (AÕS § 70 lg 4). Pärandvara puhul on seega tegemist ühisomandiga

§ 147ja AÕS § 70 lg 4 alusel, millest igale pärijale kuulub mõtteline osa.

Seega ei ole hageja ja kostja puhul tegemist kaasomanikega, kellele kuuluks kindlaks määratud mõtteline osa kinnisasjast (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.

1. a lahend asjas nr 2-17-14459, p 13), mistõttu hageja taotletud eesmärki ei ole võimalik saavutada kaasomandi lõpetamise nõude esitamisega kohtusse. Pärandvara kujutab endast vara ja sellega seotud õiguste ja kohustuste kogumit (Riigikohtu 24.09.
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-168-14, p 15). 4.

§ 147

teise lause kohaselt kohaldatakse pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kaasomandi sätteid, st kaaspärija õigused on mitmeti samased kaasomaniku õigustega. Samas ei või kaasomandi sätete kohaldamine minna vastuollu kaaspärija õiguste ja kohustuste kohta sätestatuga.

§ 148

lg 1 teine lause sätestab sõnaselgelt, et kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest (vt Riigikohtu 20.10.

1. a määrus asjas nr 3-2-1-104-15, p 9).
2. Eeltoodu alusel kujutab kaaspärija positsioon pärimisseaduse tähenduses endast õiguste ja kohustuste kogumit ning muuhulgas kuulub kaaspärijale õigus nõuda pärandvara jagamist, arvestades

§-s 155 sätestatut. Seega on hagejal võimalik taotletav eesmärk, s.o pärandvara ühisuse lõpetamine saavutada läbi pärandvara jagamise, mille käigus on võimalik lõpetada ühisomand pärandvarale või selle osale. Pärandvara jagamist reguleerivad

§-id 151-161.

§ 152

lõigete 1-4 kohaselt pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus.

1. Seega igale kaaspärijale kuuluvad konkreetsed asjad või nende osad määratakse kindlaks pärandvara jagamisel. Kui kaaspärijad pärandvara jagamisel kokkulepet ei saavuta, on hagejal õigus pöörduda kohtusse pärandvara jagamise nõudega. Pärandvara võib jagada täies ulatuses (sellisel juhul pärandvara ühisus lõpeb) või osaliselt (sellisel juhul jääb pärandvara ühisus mingis osas kehtima ja kaaspärijad jätkavad pärandvarast nendele jääva osa ühist valdamist, kasutamist ja käsutamist) (Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.
2. a lahend asjas nr 2-16-7782, p 5).

§ 154

lg 1 sätestab, et kui pärandvara jagatakse vaid ühe või mõne kaaspärija nõudel, jätkavad teised kaaspärijad pärandvarast nendele jääva osa ühist valdamist, kasutamist ja käsutamist. Sh saab hageja hagi rahuldamiseks taotleda ka pärandvara jagamise hagis, et kohus kohustaks kostjat andma nõusolek pärandvara jagamiseks TsÜS § 68 lg 5 tähenduses (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.

1. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-16224).
2. Kohus juhib hageja tähelepanu mh asjaolule, et nõue tuvastada vajalike omanikukannete tegemiseks kostja tahteavalduse andmise kohustus ning lugeda need tahteavaldused kohtuotsusega asendatuks on mittevaraline nõue, mille hind on TsMS § 132 lg 1 alusel 3500 eurot (vt Riigikohtu 20.12.
3. a otsus asjas 3-2-1-74-16, p 24.3) ning milliselt nõudelt tuleb hagi esitamisel tasuda samuti riigilõiv. 3
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Saima Küünarpuu hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna hageja ja kostja puhul ei ole tegemist kaasomanikega, kellele kuuluks kindlaks määratud mõtteline osa kinnisasjast, mistõttu ei ole võimalik pärandvara ühisuse ja kaasomandi lõpetamine esitatud hagi alusel. Kohus ei saa ise hagi alust, eset ega hageja nõuet muuta. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seega esinevad hagiavalduse menetlusse võtmise keeldumise alused vastavalt TsMS § 371 lg 2 punktile 2 ning kohus keeldub menetlusse võtmast Saima Küünarpuu 10.01.
5. a esitatud hagiavaldust Aive Küünarpuu vastu kinnistu, *, kaasomandi (pärandvara ühisuse) lõpetamise ja Saima Küünarpuu ainuomandisse andmise nõudes.
6. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 5 ja 6 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldust ei ole olnud kohtu menetluses.
7. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 alusel märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja Saima Küünarpuu kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Kohus selgitab avaldajale, et TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 6 järgi lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4