Tsiviilasi nr 2-15-19102 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 28.12.2017.a, Tallinn Tsiviilas

) § 163 lg-le 1, leides et arvestades vaidluse asjaolusid oli põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt jätta menetluskulud 62,53% ulatuses hageja kanda ja 37,47% ulatuses kostja kanda või alternatiivselt jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Kostja palus apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole otsus põhjendatud ega seaduslik menetluskulude jaotuse osas. Kuna maakohus on sisuliselt jätnud hagi rahuldamata, oleks kohus

§ 162lg 1 alusel pidanud jätma menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

Samuti on menetluskulude hageja kanda jätmine õiglane, kuna kompromissist keeldumisega ja kostja vastuväidete vaidlustamisega tekitas hageja kostjale märkimisväärses summas menetluskulusid. Kostja pakkus 17.06.2016.a ja 13.03.2017.a kompromissi, millest esimesel korral hageja keeldus ning 2

§ 163lg 2 alusel jätma menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses hageja kanda.

Kuna vaidlusalusel juhul rahuldas kohus hagi üksnes 37,47% ulatuses (5084,40 eurot hagis nõutud 13 568 eurost) oleks põhjendatud jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o jätta hageja kanda 62,6% ulatuses ja kostja kanda 37,47% ulatuses. Alternatiivselt kui kohus ei pea põhjendatuks jagada poolte menetluskulusid võrdeliselt, oleks kohus pidanud jätma kulud poolte kanda võrdsetes osades. Vastustaja seisukoht

1. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Hageja on nõustunud pärast 13.03.2017.a kohtuistungit pakutud 3000-eurose kompromissiga, kuid seda ei võtnud vastu omakorda kostja. Istungilt puudus hageja seaduslik esindaja, kes viibis samal ajal lennukis ega saanud anda seetõttu ka vastavat nõusolekut, lepingulisel esindajal aga sel hetkel sellised volitused puudusid. Enne kohtumenetlust on hageja teinud kostjale korduvalt ettepanekuid vaadata objekt üle ja lahendada probleem ükskõik millisel moel kohtuväliselt, kuid kostja ei reageerinud. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab et Harju Maakohtu 04.07.2017.a otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega jäetakse menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb seega rahuldada. 7.

§ 651

lg-st 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja kaebas maakohtu otsuse peale edasi üksnes menetluskulude jaotuse osas. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud menetluskulude jaotamisel

§ 163lg-t 1.

Käesoleval juhul on maakohus ebaõigesti leidnud, et hagi on osaliselt rahuldatud. Juhul kui tasaarvestuse vastuväite tulemusel lõpeb hageja nõue täies ulatuses, jääb hagi rahuldamata täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt sõltub menetluskulude jaotus reeglina sellest, kas hagi rahuldatakse või millises osas hagi rahuldatakse. Seadusest ei tulene, et menetluskulude jaotus sõltuks sellest, millise vastuväite tõttu jäetakse hagi rahuldamata. Seega kohaldub asjas

§ 162lg 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jäetakse maakohtu menetluskulud hageja kanda. 8. Apellatsioonkaebuse vastuses toodud väited ei anna alust leida, et maakohtu menetluskulud peaks jääma poolte endi kanda.

§ 163lg 2 kohaldub üksnes juhul, kui hagi rahuldatakse osaliselt.

Käesoleval juhul jäi hagi täies ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja poolt väljatoodud kostja käitumise ja suhtumisega seotud üldised asjaolud enne kohtusse pöördumist ka sellised, mille alusel saaks kohus leida, et hagejalt kostja kasuks menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (

§ 162

lg 4).

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes sedastusest, et kostja käitumine või suhtumine ei võimaldanud küsimust lahendada kohtuvälises korras. Hageja poolt toodud asjaoludel ei ole seda võimalik kindlaks teha. 3

§ 162lg 1 alusel apellatsiooniastme menetluskulud samuti hageja kanda.

Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel

§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. 10. Arvestades, et ringkonnakohus muudab maakohtu menetluskulude jaotust ning selle tulemusel on vajalik kindlaks määrata kostja menetluskulude rahaline suurus ka maakohtus, määrab kõikide kohtuastmete menetluskulude rahalise suuruse pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus (RKTKo 3-2-1-142-15, p 21). Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 4