Obsah (12)

§ 420§ 632§ 415§ 394§ 416§ 142§ 187§ 407§ 444§ 363§ 468§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2017. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-115284 Tsiviilasi O

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. 2 Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

1. Menetluse käik 18.07.
2. a esitas OÜ AF Võlamenetlus Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Igor Mastakov 411,95 euro saamiseks. Kohus tegi 28.07.
3. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 18.10.
4. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.
5. Hageja nõue 02.11.
6. a esitas hageja OÜ AF Võlamenetlus esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Igor Mastakov'i vastu osamaksetega vara müügilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes summas 199,50 eurot, võla sissenõudmiskulude nõudes summas 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 43,16 eurot ja jooksva viivise väljamõistmise nõudes põhinõudelt (199,50 eurot) alates 03.11.
7. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja I. Mastakov'i vahel 13.01.
8. a sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr 2886220, millest tulenevad nõuded on loovutatud 16.12.
9. a Osaühingule AF Võlamenetlus. Lisaks palub hageja kostjat välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 75 eurot ja hageja õigusabikulud summas 225 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu nõudmisel hageja täiendas hagiavalduses esitatud nõude aluseks olevaid asjaolusid ning õigusabikulude suuruse kujunemist 21.11.
10. a.
11. Kostja vastuväited Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 21.11.
12. a määrusega ja toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega 21.11.
13. a /tlk 87/. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 79/, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 05.12.
14. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks

§ 407lg 1 alusel.

1. Kohtuotsuse põhjendused 4.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega. 3 4.2.

§ 407

lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 4.

1. Hageja on esitanud kostja vastu põhivõlgnevuse nõude summas 199,50 eurot. Hagiavalduse sisus märgib hageja, et kostjal on tasumata arved summas 206 eurot /tlk 27/, millest hageja on maha arvestanud viivised summas 6,05 eurot, millest tulenevalt on kostja võlgnevus hageja ees 199,50 eurot /tlk 28/. Ilmselt on hageja eksinud arvutuskäigus, kuid kohus lähtub hageja poolt hagis esitatud põhinõudest kostja vastu summas 199,50 eurot. 4.
2. Nõude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule muuhulgas 05.11.
3. a, 01.01.
4. a ja 04.02.
5. a arved /tlk 37-42/, mis sisaldavad meeldetuletustasusid vastavalt summas 5 eurot /tlk 37/, 1 euro /tlk 39/ ja 5 eurot /tlk
6. Hagiavaldusest ei nähtu, mille alusel (millisest lepingu punktist tulenevalt) oli Elisa Eesti AS õigustatud kostjalt nõudma meeldetuletustasusid arvetel esitatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus 06.11.
7. a määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks /tlk 67-69, p 3.2/. 4.
8. 21.11.
9. a esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles selgitas nõude aluseks olevaid asjaolusid. Meeldetuletustasude nõude osas hageja leidis, et hageja õigus küsida meeldetuletuste saatmise eest tasu tuleneb lepingust (kus kostja on kinnitanud, et nõustub Elisa AS tingimustega) ning hinnakirjast (kliendile kättesaadav Elisa Eesti AS kodulehel elisa.ee). 4.6.

§ 363

lg 1 p 3 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud meeldetuletustasude nõudeid, mis on esitatud 05.11.

1. a, 01.01.
2. a ja 04.02.
3. a arvetel. Kostja on küll osamaksetega vara müügilepingu allkirjastanud, mis sisaldab mh kinnitust, et klient on enne lepingu sõlmimist tutvunud Elisa Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimustega, kuid hageja ei ole viidanud, millisest üldtingimuste punktist tulenevalt on hageja õigustatud nõudma kostjalt arvetel esitatud meeldetuletustasusid. Samuti ei ole kohtule esitatud hageja poolt hagi täienduses viidatud hinnakirja, millest väidetavalt tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt meeldetuletustasusid. 4.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu on põhjendatud ulatuses, mis ei hõlma 05.11.
5. a, 01.01.
6. a ja 04.02.
7. a arvetel esitatud meeldetuletustasusid. Seega on hageja põhinõue kostja vastu põhjendatud summas 195 eurot, s.o 05.11.
8. a arve ilma meeldetuletustasuta ning kohus ei pea põhjendatuks 01.01.
9. a arvel esitatud meeldetuletustasu nõuet summas 1 euro /tlk 39 / ja 04.02.
10. a arvel esitatud meeldetuletustasu nõuet summas 5 eurot /tlk 41/. 4.
11. Hageja on nõudnud kostjalt viivise väljamõistmist tasumata põhinõudelt (199,50 eurot) seadusjärgses määras alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast, s.o 22.02.
12. a kuni hagi esitamiseni 02.11.
13. a ning seejärel jooksva viivise väljamõistmist alates 03.11.
14. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kuna kohus on leidnud, et hageja põhinõue on põhjendatud summas 195 eurot, siis arvestab kohus hageja taotletud viivist tõendatud põhivõlgnevuselt summas 195 eurot. 4.
15. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 195 eurot, võla sissenõudmiskulude nõudes summas 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 42,19 eurot (viivis võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 22.02.2015 kuni 02.11.
16. a põhinõudelt summas 195 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhjendatud ja tõendatud põhivõlgnevuse nõudelt (02.11.
17. a seisuga 195 eurot) võlaõigusseaduse § 113 4 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
18. jaanuari ja
19. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 03.11.
20. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue (s.h arvestades väljamõistetud sissenõutavaks muutunud viivist summas 42,19 eurot). 4.
21. Kohus jätab rahuldamata hageja hagi kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 4,50 eurot (199,50 -195), sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 0,97 eurot (43,16-42,19) ja jooksva viivise nõudes VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määrast alates 03.11.
22. a summalt 4,50 eurot. 4.11.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4.12. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulu summas 225 eurot, kokku 300 eurot.

§ 163

lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (272,66 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 267,19 eurot, s.o põhinõude summas 195 eurot, sissenõudmiskulude nõude summas 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 42,19 eurot) 97,99% ulatuses kostja ja 2,01% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 293,97 eurot (300 eurot * 97,99%). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5