) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kostja ei ole menetluse lõpetamise suhtes vastuväiteid esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul esinevad alused jätta
Kuivõrd tegemist ei ole käesoleva tsiviilasja raames sõlmitud kompromissiga (vaid pooled jõudsid kohtuvälisele kokkuleppele), siis
Antud juhul ei ole täidetud ka
lg 5 sätestatud eeldus, st kostja ei ole pärast hagi esitamist hageja nõuet rahuldanud. Samas leiab kohus, et tulenevalt
lg 4 on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-163-11, p 13 ja 14). Kostja ei esitanud andmeid, et hageja kohtusse pöördumine oleks põhjendamatu. Kohus leiab, et kuna hageja pöördumine kohtu poole oli põhjendatud, siis oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud ainult hageja kanda. Tulenevalt
Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohus ei tee. Riigilõivu tagastamine Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Kohus tuvastas, et käesolevas menetluses oli hageja tasunud riigilõivu 500 eurot. Menetluses oleva hagi hinnaks on 7 319 eurot (põhivõlg 6 000 eurot + sissenõutavaks muutunud viivised 839 eurot + põhinõudelt ühe aasta viivised 480 eurot). Vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kuulub hagilt hinnaga 7 319 eurot tasumisele riigilõiv 475 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses ettenähtust 25 euro võrra rohkem.
lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus tagastab hagejale enamtasutud riigilõivu 25 eurot ja poole tasumisele kuulunud riigilõivust 237,50 eurot, seega kokku 262,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.