Obsah (5)
§ 8§ 40§ 96§ 98§ 31KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-2813 Haldusasi M.R.i kaebus Maksu- ja
§ 8
lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava
-ist ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise, kusjuures rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Kui seaduslik esindaja rikub
§-is 8 nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest, vastutab ta rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega (
§ 40lg 1).
Maksuvõla sissenõudmiseks teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest vastutavale kolmandale isikule (
§ 96lg 1), praegusel juhul juhatuse liikmele.
Selleks, et vastutusotsust teha, peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise aluseks olevad tingimused, mida Riigikohtu praktikas on piiritletud järgmiselt (Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-31-16-12, p 10; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 ap-d „e“-„i“): 1) äriühingul on kehtiv maksuvõlg ehk puuduvad
§ 96
lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud, s.o maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud, maksuvõlg on kustutatud; 2) vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, kusjuures arvestada tuleb ka maksukohustuse tekkimise hetke, isiku funktsiooni ja pädevust äriühingus; 3) maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (
§ 98
); 4)
§-des 38–40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt nurjunud maksuvõla sissenõudmine maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt; 5) vastutusotsus
§ 40
lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (Riigikohtu 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13, p 28). Maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu juhatuse liikmelt, peavad olema täidetud vastutuse kohaldamise eeldused. Riigikohus on käsitlenud juhatuse liikme vastutuse eeldusi põhjalikult mitmes lahendis: 19.11.2014 otsuses nr 3-3-1-43-14, p 10, 19.12.2013 otsuses nr 3-3-1-37-13 (p-d 12, 17), 12.06.2013 otsuses nr 3-3-1-17-13 (p-d 11–16), 12.12.2012 otsuses nr 3-3-1-23-12 (p-d 10–11, 14 ja 20), 31.10.2005 otsuses nr 3-3-1-41-05 (p-d 12, 13 ja 15). Riigikohtu praktika kohaselt peavad juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada
-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutuse kohaldamiseks tuleb maksuhalduril seega tõendada, et juhatuse liige on oma
-is ja teistes maksuseadustes sätestatud kohustusi rikkunud süüliselt, tuvastades süü vormi. Kui maksuhaldur ei ole tõendanud kohustuse rikkumise süülisust, ei pea vastutusotsuse adressaat tõendama süü puudumist.
§ 40
lg 1 kohaselt saab äriühingu seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Sellisena tuleb vastutusotsuses tuvastada põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tagajärje, s.o maksuvõla, vahel. Näiteks ei saa vastutusotsust teha sellise maksuvõla osas, kus maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem kui ette4
(9)heidetav käitumine või muudel põhjustel (vt lahendid nr 3-3-1-37-13, p-d 20 ja 22; nr 3-3-1-17-13, p 18). Süü vormide – tahtluse ja raske hooletus – sisustamisel on Riigikohtu hinnangul võimalik lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 regulatsioonist (alates 01.07.2013 näeb sama ette
§ 40
lg 4), rõhutades, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega, nagu kohaste nõuete järgimata jätmine (vt lahendid nr 3-3-1-23-12, p 14; nr 3-3-1-43-14, p 15). Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel võib lähtuda tõendite, sh kaudsete tõendite, kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist (vt lahendid 3-3-1-43-14, p 18; 3-3-1-37-13, p 24). Seejuures ei ole kohtu ülesanne tuvastada kohustuste rikkumisel rasket hooletust, vaid kontrollida, kas maksuhaldur on raske hooletuse tuvastanud õiguspäraselt (analoogselt Riigikohtu 09.01.2013 otsus nr 3-3-1-38-12).
- Vastutusotsuse tegemiseks peavad samaaegselt olema täidetud kõik vastutusotsuse tegemise tingimused. Pooled ei vaidle selle üle, et Corfu meedial OÜ-l (kustutatud) oli maksuvõlg ja vastutusotsusega sissenõutav maksuvõlg tekkis ajal, mil äriühingu juhatuse liikmeks oli kaebaja; maksu määramisel ei ole aegumistähtaeg möödunud; ning maksuvõla sissenõudmine äriühingult on nurjunud. Poolte vahel on vaidlus järgmiste asjaolude üle: - kas vastutusotsus tehti ajal, mil äriühing oli õigusvõimeline või kas vastutusotsuse õiguslik alus on hiljem ära langenud; - kas kaebaja on tasumis- ja tagamiskohustusi rikkunud; - kas kaebaja tegevus kohustuse rikkumisel tuleneb raskest hooletusest; - kas rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos.
- Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastutusotsuse tegemise õiguslik alus on pärast selle andmist ära langenud. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et vastutusotsus allkirjastati 24.08.2015 ja kaebaja kinnitas selle kätte saamist 07.09.2015, äriühingu äriregistrist kustutamise päeval. Seega on vastutusotsus koostatud ajal, mil Corfu meedia OÜ oli õigusvõimeline ja maksukohustus ei olnud lõppenud, mistõttu oli vastutusotsuse tegemine lubatav (vt Riigikohtu 04.12.2009 otsus nr 3-31-75-09 p 11). Riigikohus on 04.12.2009 otsuses nr 3-3-1-75-09 korduvalt sidunud kolmanda isiku vastutuse vastutusotsuse tegemise, mitte selle isikule kätte toimetamisega. Sama otsuse punktis 14 on Riigikohus rõhutanud, et vastutusotsus oli õigusvastane, kuna äriühing kustutati registrist 19.03.2007, kuid vaidlustatud vastutusotsus tehti 20.06.
- Ka Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruse nr 3-3-115-12 punktis 50.j on leitud, et vastutusotsus peab olema tehtud enne juriidilise isiku lõppemist. Riigikohus käsitles viidatud lahendis äriühingu õigusvõime lõppemist muu seaduses sätestatud nõude lõppemise alusena (
§ 31lg 3 p 6).
Samas lõikes on analoogseks maksukohustuse lõppemise aluseks aegumine (p 4). Aegumise kohta sätestab
§ 98
lg 4, et maksuotsus on tehtud aegumistähtaja jooksul, kui see on postiteenuse osutajale üle antud enne aegumistähtaja möödumist. Kohus nõustub maksuhalduriga, et aegumise kohta kehtivat põhimõtet tuleb samuti kohaldada analoogia korras ka äriühingu õigusvõime lõppemisele, sest vastupidine ei ole ilmselgelt olnud seadusandja eesmärk. Riigikohus on 26.09.2011 otsuses nr 3-3-1-42-11 leidnud, et kui maksuotsus tagastatakse maksuhaldurile põhjusel, et maksukohustuslase esindajad keelduvad kirja vastu võtmast või muul viisil takistavad dokumendi kättetoimetamist, siis ei saa selles olukorras dokumendi tagastamine maksuhaldurile ja hilisem uus saatmine või üleandmine maksukohustuslasele mõjutada aegumistähtaja kulgu. Sarnaselt leiab kohus käesolevas asjas, et maksukohustuslase, sh füüsilise isiku tegevusetus dokumendi kättetoimetamisel ei saa mõjutada maksukohustuse ülekandumist kaebajale ka olukorras, kus enne kaebajale kättetoimetamist on äriühing registrist kustutatud. Eeltoodust tulenevalt on vastutusotsus formaalselt õiguspärane. 5
(9)7. Kohus peab enne kaebaja tegevuse süülisuse kontrollimist vajalikuks selgitada tasumis- ja tagamiskohustuse rikkumist ja selle tuvastamist. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et vastustaja ei ole kaebajale ette heitnud deklareerimiskohustuse rikkumist, vaid deklareeritud kohustuste tasumata jätmist ja laiemalt äriühingu juhtimist viisil, et ei olnud tagatud maksukohustuste täitmine. Tagamiskohustuse sisu on see ka see, et kuigi maksukohustus tuleb täita äriühingu vara arvelt, peab juhatuse liige tagama äriühingul piisava vara olemasolu, et maksunõue oleks võimalik täita.
§ 8
lg 1 teise lause kohaselt täidetakse rahalised kohustused esindatava vara arvelt. Vastavale õiguslikule alusele on tuginetud vastutusotsuse lk-l 1. Kui ühelt poolt lisab
§ 8
lg 1 maksude tasumisele ajalise kriteeriumi – maksud tuleb tasuda teatud ajaks –, siis teiselt poolt tähendab
§ 8
lg-s 1 sätestatud kohustus, et äriühingu seaduslik esindaja peab tagama, et äriühingul oleks piisavalt rahalisi vahendeid maksukohustuse reaalseks täitmiseks. Nii peab juhatuse liige vajadusel optimeerima äriühingu majandustegevust, vähendama töötasusid, koondama töötajaid, otsima uusi kliente, tööd efektiivsemaks muutma vms. Sellisena võib
§ 8
lg-st 1 konkludentselt välja lugeda ka äriühingu juhatuse liikme kohustuse esitada pankrotiavaldus, kui kulude vähendamine ei õnnestu ning maksejõuetus süveneb. Viimane on expressis verbis sätestatud ka ÄS § 180 lg-s
- Tegevuse jätkamine ning äriühingu suhtes tekkivate nõuete, s.h maksuvõla suurendamine on juhatuse liikme kohustustega vastuolus. Kui tegevust soovitakse jätkata, peab tegevuse jätkamise ja sellest tulenevalt võlausaldajate nõuete täitmise võimalikkus olema eluliselt usutav ka teistele isikutele. Kohus märgib, et kuigi tasumiskohustuse rikkumine toimub siis, kui ilmneb esmakordselt maksuvõlg, võib tagamiskohustuse rikkumine olla varasem ja maksuvõlg selle tagajärjena ilmneda alles hiljem. Ka käesolevas asjas on vastutusotsuses läbivalt tuginetud sellele, et tagamiskohustuse rikkumine algas juba
- aasta algusest (lk 6 jj), kui äriühingu arvnäitajad viitasid sellele, et püsikulud ületavad käivet. Mingi ajahetkeni võib äriühingul olla rahalist puhvrit, mille arvelt suurenevaid kohustusi ilma käibe suurenemiseta täita, kuid juba siis peab juhatuse liige asuma täitma tagamiskohustust, et võlausaldajate nõudeid oleks võimalik pikemas perspektiivis täita. Tagamiskohustuse täitmata jätmist ei saa hinnata alates ajahetkest, kui kohustuse täitmata jätmisest on tekkinud reaalsed tagajärjed (maksuvõlg), vaid tegemist on pikemaajalise protsessiga. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjas oluline, et maksuvõlg tekkis alles
- aasta augustikuus ja kaebaja jaoks oli keeruline olukord, kus tuli maksuvõlg tasuda samal ajal, kui kontod olid arestitud. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja rikkunud
§ 8lg-st 1 tulenevat tagamiskohustust ning ka tasumiskohustust.
Vastutusotsuses on vastavate kohustuste rikkumine õigesti tuvastatud. 8. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Hoolsuse kriteerium on objektiivselt oodatavate nõuete täitmine ehk nt vastaval majandus- või kutselaal tegutsemisel kehtivate standardite järgimine. Sellised standardid võivad olla kehtestatud õigusaktidega, aga olla välja töötatud ka vastavate kutseühenduste poolt. Iga spetsialist peab järgima oma kutseala kitsamaid reegleid ja näitama üles vastaval kutsealal tegutsemisel tavaliselt oodatavat hoolikust. Kui isikul on suuremad võimed ja teadmised, mis ületavad tavalise taseme, peab ta neid oma kohustuste täitmise rakendama. Lisaks on hooletuse eeldus ja rikkumise objektiivne ettenähtavus ja välditavus. Raske hooletuse korral tähendab eeltoodu hoolsuse määra tunduvat ületamist, mistõttu käitumine peaks olema rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõetamatu.1 Vastutusotsuses on kaebajale ette heidetud seda, et kaebaja oli käibe vähenemise korral tegevusetu, samas suurendades tööjõuga kaasnevaid maksukohustusi (nt lk 9). Kaebaja on vastutusotsuse kohaselt rikkunud
§ 8lg 1, nagu kohus ka eelnevalt käsitles. 1 Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, lk 332, p-d 6.2.1 ja 6.2.2. 6
(9)Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur oleks pidanud detailselt selgitama, milliseid konkreetseid lahendusi oleks kaebaja pidanud äriühingu majandustegevuse parandamiseks ette võtma. Maksuhalduri ülesandeks ei ole kaebaja ettevõtluse ülevõtmine ega kaebaja asemel äriplaani koostamine. Samas nähtub vastutusotsusest selgelt, millises osas kaebaja tegevus hoolas ei olnud. Hoolsaks tegevuseks ei saa pidada kaebaja tegevusetust ning täiendavate töötajate juurde palkamist olukorras, kus äriühingu käive on minimaalne (vastutusotsuse p 5.3). Kaebaja on küll väitnud täiendavate klientide otsimist, kuid need väited on jäänud maksumenetluses paljasõnaliseks. Kohus rõhutab, et vastavate tõendite esitamine ei ole võimalik ka enam kohtumenetluses, sest Riigikohus on 19.05.2009 otsuses nr 3-3-1-32-09 leidnud, et maksukohustuslane saab vaide- või kohtumenetluses edukalt tugineda maksumenetluses esitamata jäetud maksukohustust vähendavale tõendile üksnes juhul, kui tõendite esitamata jätmine ei olnud tingitud tahtlusest või hooletusest. Kohus on eelnevalt selgitanud ning sama nähtub ka vastutusotsusest, et kaebajale heidetakse ette tegevusetust juba
- aasta algusest ning kaebaja poolt tagamiskohustuse rikkumine algas enne maksuvõla tekkimist. Sealjuures ei ole kaebajale etteheidetud deklareerimiskohustuse täitmata jätmist. Täiendavalt on maksuhaldur samuti arvestanud raske hooletuse hindamisel kaebaja enda isikust tulenevaid asjaolusid ehk tema pikaajalist kogemust meediaettevõtete müügitegevuse valdkonnas (lk 10). Pikaajalise ettevõtluskogemuse olemasolu tõttu vastavas valdkonnas tuleb isikult eeldada oskust hinnata ettevõtte majanduslikku olukorda ja võtta selle muutmiseks või ettevõtluse lõpetamiseks midagi ette. Seega pidi kaebaja oma kogemusest tulenevalt ette nägema, et arvestades ühelt poolt ettevõtte käivet ja teisalt seda, et tal on ettevõttes tööl palju töötajaid, kelle arv on pidevalt kasvanud (vt vastutusotsuse tabel 1, lk-d 5 ja 6), et selline tegevus ei ole jätkusuutlik. Juhatuse liikme põhikohustuseks on tagada ühelt poolt ettevõtte jätkusuutlikkus ja teisalt ka võlausaldajate nõuete täitmine. Nende kohustuste täitmata jätmine, arvestades kaebaja isikut ja nende kohustuste üldtuntust, saab tuleneda üksnes raskest hooletusest. Tegemist ei ole valdkonnaspetsiifilise ja eriteadmisi nõudvate kohustustega. Kohus ei nõustu kaebajaga, et ta ei pidanud ette nägema raskuste püsivat iseloomu. Arvestades ühelt poolt ettevõtte käivet ning teisalt suurenevaid tööjõukulusid, on püsivate raskuste tekkimise suur tõenäosus ilmselge ka kõrvalisele, majandusteadmisi mitteomavale isikule. Lõputult ei ole võimalik ilma piisava käibeta tööjõukulusid suurendada ega juba olemasolevaid kulusid kanda ilma, et see viiks püsiva maksejõuetuseni. Võlgnevuse, sh maksuvõla tekkimine sellises olukorras ei saanud kaebajale olla üllatuslik. Äriühingus suurenes töötajate arv esmalt 7-lt 10-ni juulikuus ja seejärel 12-ni augustikuus (vastutusotsuse tabel 1). Enamate töötajatega kaasnevad ka suuremad tööjõukulud, mille tõttu pidanuks jätkusuutlikkuse tagamiseks suurenema ka äriühingu tulud. Kaebaja ei ole 04.12.2014 ütlustes oma uusi tegevussuundi ja ideid selgitanud (kd I tl 129 pöördel p 8). Kaebaja on 12.03.2015 andnud ütluseid, et asus otsima uusi meediaväljundeid, leidis lahendusi
- aasta augustikuus, hakkas laiendama meediapaketti ja sai juurde uusi kliente – kokku 3 (kd I tl 88 pöördel p 9). Samas need väited on paljasõnalised, kuna neid ei ole maksumenetluses tõendatud ning reaalselt ei kajastu need tegevused ka äriühingu käibes. Vastutusotsuse tabelis 2 toodud tehingupartnerite nimed alates augustikuuts ei kattu kaebaja nimetatud tehingupartneritega. Vastavatele ettevõtetele on arved väljastatud juba juulikuus ning sealjuures on kaebaja ise kõigi nende äriühingute juhatuse liikmeks. Kuna tegemist oli kaebajaga seotud klientidega, ei ole ka eluliselt usutav, et nende klientide leidmiseks oli vaja võtta tööle täiendavat tööjõudu. Ka äripartneri poolt arve maksmata jätmine ei saanud mõjutada oluliselt äriühingu majanduslikku seisu, sest nagu kaebaja 12.03.2015 ütlustes kinnitas, said need arved sügisel tasutud (kd I tl 88 pöördel p 8). Seega sai arve maksmisega viivitamine tuua kaasa vaid lühiajalise takistuse nõuete täitmisel, mitte aga muuta nõuete täitmise võimatuks. 7
(9)Maksuhaldurile ei ole etteheidetav ka kaebaja korduva ajatamistaotluse rahuldamata jätmine ega varasema ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamine. Ajatamine on maksuhalduri kaalutlusotsus, mille osas puudub isikul nõudeõigus. Maksukohustuslasel on üksnes õigus nõuda oma taotluse põhjendatult ja kaalutletult läbivaatamist. Maksuvõla ajatamine on riigipoolne vastutulek juba tekkinud kohustuse tähtaja pikendamiseks ning isikul puudub õigustatud ootus, et tema maksuvõlg ajatatakse. Kaebaja on 04.12.2014 selgitustes möönnud, et oli teadlik, et järgmist ajatamistaotlust ei pruugita rahuldada (kd I tl 129 p 1), kuid pidas seda siiski üllatuslikuks. Vastustaja 08.09.2014 otsusest (kd I tl 11) nähtub, et alates 31.01.2013 on kinnitatud 3 maksegraafikut ning vaatamata sellele on maksuvõlg kasvanud 4,6 korda. Kogenud ettevõtjal ei saanud tekkida mõistlikku ootust, et sellistel tingimustel maksuvõlg veelkord ajatatakse. Kohus ei nõustu, et tegemist oli tavapärase äririski realiseerumisega. On küll tavapärane, et kui ettevõtte käive on vähene või puudub, samas ettevõte võtab tööle täiendavaid töötajaid, siis on tulemuseks ettevõtte maksejõuetuks muutumine. Samas ei ole tegemist äririskiga, mida kaebajal ei oleks olnud võimalik tavapärast hoolsust üles näidates vähendada või sootuks ära hoida. Kohus on neid võimalusi ja kohustusi selgitanud käesoleva otsuse punktis 7 ning selliste valikute tegemise võimalikkust või kaalumist tuleb pidada üldtuntuks. Äriühingusse, millel on niigi puudulik käive, ilma tõsise äriplaanita täiendavate töötajate palkamine ei ole käsitletav hooletuse, vaid raske hooletusena, sest selline käitumine hälbib oluliselt mõistliku ettevõtja tegevusest. Kohus märgib, et kaebajal oli võimalik kaaluda töötasu vähendamist (TLS § 37) ja töötajatega töölepingute lõpetamist majanduslikel põhjustel (TLS § 89). Tegemist on üldtuntud lahendustega ettevõtte majandusraskuste korral. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja käitunud ainuüksi hooletult, vaid raskelt hooletult, vastutusotsuses on kaebajapoolset rasket hooletust kinnitavad asjaolud ammendavalt tuvastatud ja raske hooletuse olemasolu kaebaja isikut arvestades asjakohaselt põhjendatud. 9. Põhjusliku seose olemasolu osas on kaebaja jätnud tähelepanuta, et lisaks tasumiskohustuse rikkumisele on kaebajale ette heidetud ka tagamiskohustuse rikkumist ehk sellise olukorra raskest hooletusest tekitamist, kus äriühingul maksuvõla tekkimise ajaks tasumise vahendid puudusid. Sellisena on tagamiskohustus põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. Kui kaebaja oleks õigeaegselt, s.o enne maksuvõla tekkimist võtnud kasutusele meetmed äriühingu tekkinud ja tekkivate kohustuste vähendamiseks, ei oleks ka maksuvõlga tekkinud. Maksuhaldur ei ole seotud pankrotimenetluses tuvastatuga, kuid võib ajutise halduri seisukohti vastutusotsuse põhjendamisel kasutada. Sealjuures võivad maksumenetluses isikule tehtavad etteheited ja tuvastatud kohustuste rikkumised olla laiemad, kui on leidnud pankrotihaldur, eeldusel, et tegemist on põhjendatud ja seadusele tugineva seisukohaga. Seetõttu ei ole asjakohane ka kaebaja väide, et pankrotimenetluses ei tuvastatud rasket juhtimisviga. Kohus märgib, et raske juhtimisvea puudumine (kd I tl 160) on ajutise halduri esialgne ning piiratud aja jooksul antud seisukoht. Kaebaja põhjendus pankrotiavalduse esitamisega viivitamise kohta ei ole põhjendatud. Äriühingu majandusliku seisundi hindamine ja selle alusel tasumis- ja tagamiskohustuse täitmiseks toimingute tegemine on juhatuse liikme, mitte maksuhalduri ülesanne. Seega ei olnud kaebaja seotud maksuhalduri võimaliku seisukohaga, kas tegevust on võimalik jätkata. Ka seisukoha ootamise ajal ja enne seda pidi juhatuse liige oma kohustusi täitma. Kaebaja poolt kohustuste rikkumise ja sellega põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisel ei kuulu hindamisele riigile või muudele isikutele tekkinud võimalikud tagajärjed, kui kaebaja oleks käitunud teisel viisil. Maksukohustuslase maksuvõla kolmandalt isikult väljanõudmise näol ei ole tegemist kahju hüvitamisega, mille korral hinnatakse, kui palju on kannatanu kahju tekkimise tagajärjel kulusid säästnud (VÕS § 127 lg 5). 8
(9)10. Kokkuvõttes on vastutusotsuse õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 9
(9)