2-17-5238/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 09.10.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-5238 Tsiviilasi Xxxx´i hagi Xxxx´i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes Hagihind 5 615 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx) esindajad Hageja seaduslik esindaja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Kostja Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Kohtuistung 26.09.2017 Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.
2. Lugeda tuvastatuks, et Xxxx´l 07.12.2016 sündinud poeg Xxxx (isikukood xxxx) põlvneb Xxxx´ist (isikukood xxxx).
3. Mõista välja Xxxx´ilt Xxxx´i kasuks Xxxx`i ülalpidamiseks igakuine elatis summas 100 eurot, alates 01.10.2017 kuni Xxxx´i täisealiseks saamiseni.
4. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda Xxxx pangakontole XXXXXXXXXXXXXX SEB Pank iga jooksva kuu
5. kuupäevaks, selgitusse märkida „elatis“.
6. Mõista välja Xxxx´ilt Xxxx´i kasuks elatise võlgnevus perioodi 01.05.2017 kuni 30.09.2017 eest kokku summas 500 eurot. Elatise võlgnevus tuleb tasuda Xxxxkohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud pangakontole kümne 50 euro suuruse osamaksega koos järgnevate igakuiste elatisemaksetega iga kuu
7. kuupäevaks alates 10.oktoobrist 2017.a. 10 kuu jooksul (selgitusse märkida „elatise võlgnevus“)
8. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 1
9. Saata kohtuotsus peale jõustumist rahvastikuregistri kande tegemiseks Harju Maavalitsusele. Edasikaebamise kord Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 03.04.2017 esitas Xxxx (hageja) Harju Maakohtule hagi Xxxx´i (kostja) vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja seadusliku esindaja ja kostja suhetest 2016.a. sündis Xxxx. Kostja ei ole kantud lapse sünnitunnistusele isana ning ei soovi tulla isadust omaks võtma. Kostja ei eita, et on lapse isa, kuid ei ole toetanud lapse kasvatamist, vaatamata lapse ema nõudmistele. Hageja esindaja sissetulekust ei piisa lapse kõigi kulude katmiseks, mistõttu on hageja ema sunnitud kaitsma lapse varahooldusõigust ning nõudma lapse isalt elatist. Hageja palus tuvastada, et hageja põlvneb kostjast ja mõista välja kostjalt hageja kasuks elatis 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg 1 alusel pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Samuti palus hageja kohustada kostjat kandma elatis Xxxxpangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX. Kohtuistungil vähendas hageja elatise nõuet ja oli nõus elatisega 100 eurot kuus. Kostja vastuväited Kirjalikus vastuses seletas kostja, et ei teadnud lapse eostamisest ja sünnist mitte midagi kuni 11.03.2017, kui hageja saatis temale kirja teavitusega, et kostjal kolm kuud tagasi sündis poeg. Kostja arvamusel hageja raseduse varjamine on vastuolus ühiskonnas omaksvõetud moraalinormidega ning teiste isikute austamise põhimõtetega, millega hageja jättis väidetava kostja loote arengu jälgimise võimaluseta ning isaduse tunnet nautimiseta. Kostja ei välista, et võib olla antud lapse isa, kuid hageja käitumine tundub tema jaoks väga kahtlane ning varjatud omakasu motiiviga. Kostja soovib ja nõustub, et kohus määraks DNA analüüsi lapse põlvnemise tuvastamiseks. Kostja vaidles vastu elatise suurusele ja juhul, kui tuvastatakse kostja isadus, siis kostja oleks nõus maksma elatisraha kuid väiksemas ulatuses. Kostja arvates tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest on kaetud riiklike toetustega, mida hageja pidevalt saab ja kostjalt nõutud summat tuleb vähendada vähemalt 25 euro võrra. Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks on ka asjaolu, et eelmisel aastal kostja sissetulek oli ca 430 eurot kuus. Viimased kolm kuud ta oli töötu ning praegu tuli tagasi eelnevale töökohale töötasuga 470 eurot kuus. Samuti on kostjal võetud kaks väikest laenu summades 2500 eurot ja 750 eurot ja mida kostja maksab igakuiselt ca 110 eurot ja ca 33 eurot vastavalt kuni aastani
10. Kui kostja maksaks elatist hageja nõutud summas, laenu tagasimakseid 143 eurot kuus, jääks kostjale 92 eurot kulude katmiseks, millest ei piisa isegi elamiskulude katmiseks, rääkimata toidukuludest. Kostja palus kostja isaduse tuvastamise korral vähendada igakuiselt nõutud elatise summat kuni 150 euroni. Kohtuistungil kostja ei vaielnud vastu, et hageja põlvneb kostjast ja nõustus tasuma elatist 100 eurot kuus. Elatise võlgnevust summas 500 eurot ei ole kostjal kohe maksta, kostjal on võimalik maksta 50 eurot kuus. 2 Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud ning PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Kohus saab tuvastada isaduse asjaolude alusel, millest saab järeldada, et laps põlvneb bioloogiliselt kindlasti või ülimalt suure tõenäosusega sellest mehest. Lapse isa kindlakstegemine on eelduslikult iga sündinud lapse huvides, et lapsel oleks mõlemad vanemad, kes tema eest hoolitseks ja teda kasvataks. Harju Maakohtule on 04.07.2017 esitatud põlvnemise ekspertarvamus, mille kohaselt Xxxx saab 99,99995 % tõenäosusega olla Xxxx´i bioloogiline isa. Kostja ekspertarvamusele vastu ei vaielnud. Seega on tõendamist leidnud Xxxx´i põlvnemine Xxxx´ist ja hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostja tuleb lugeda lapse isaks, so esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates Xxxx´i sünnist. Vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus (PKS § 82). PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Tuvastamist on leidnud, et Xxxx on 07.12.2016 sündinud Xxxx´i isa. Vaidlust ei ole, et hageja elab koos emaga ja kostja on hagejat rahaliselt toetanud 100 euroga 09.04.
11. Kohtuistungil teatas kostja, et on võimeline maksma igakuist elatist 100 eurot kuus ja lisaks elatise võlgnevuse katteks 50 eurot kuus. Hageja esindaja oli sellega nõus. Eeltoodust tulenevalt kuulub ka hageja elatise nõue rahuldamisele ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 100 eurot, alates 01.10.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda Xxxxpangakontole iga jooksva kuu 10-ndaks kuupäevaks, selgitusse märkida „elatis“. Tulenevalt PKS §-st 97 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kuna kohtus põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleks lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest, so käesolevas asjas alates 03.04.2017, kostja on aprillis 2017 täitnud ülalpidamiskohustuse, siis kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse perioodi 01.05.2017 kuni 30.09.2017 eest kokku summas 500 eurot. Elatise võlgnevus tuleb tasuda Xxxxpangakontole kümne 50 euro suuruse osamaksega koos järgnevate igakuiste elatisemaksetega iga kuu
12. kuupäevaks alates
13. oktoobrist 2017.a. 10 kuu jooksul (selgitusse märkida „elatise võlgnevus“). Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse. Kohus selgitab, et asjaolude võimaliku muutumise korral saavad nii elatise saamiseks õigustatud isik (hageja) kui ka kohustatud isik (kostja) pöörduda kohtusse elatise summa muutmise nõudega (vt nt Riigikohtu 28.09.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-16). 3 Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Pooled olid nõus, et poolte menetluskulud poolte endi kanda. Määrata kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku menetluskulusid hüvitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 4