Obsah (6)

§ 120§ 47§ 121§ 43§ 249§ 55

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2737 Määruse kuupäev 11. jaanuar 2018, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Juri Šutovi kaebus suitsetamiskeeluga. Resolutsioon 1. Tagastada Juri Šu

) § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Lähtudes kohtule esitatud taotlusest ning asjaolust, et Viru Vangla

1. aprilli 2017 käskkirjast nr 1-1/55 nähtuvalt näeb alates
2. oktoobrist 2017 vangla territooriumil suitsetamise keelu ette Viru Vangla kodukorra p 2.3 ehk kaebaja õigusi on hakanud mõjutama Viru Vangla kodukorra p 2.3, tõlgendab kohus, et J. Šutov on kohtule esitanud kaebuse Viru Vangla kodukorra p 2.3 tühistamiseks ning selle nõude raames taotleb kaebaja ka justiitsministri
3. novembri 2000 määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) suitsetamiskeeluga seonduvate muudatuste põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist. 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangla tegevuse vaidlustamisel kohustuslik vaidemenetlus on ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5, mis sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

1. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt esitas J. Šutov Viru Vanglale
2. novembril 2017 taotluse, milles palus tagastada talle sigaretid ja lubada vangla kauplusest sigarette osta. Viru Vangla jättis
3. detsembril 2017 vastusega nr 6-10/40085-2 J. Šutovi taotluse rahuldamata. J. Šutov esitas
4. detsembril 2017 vaide Viru Vanglas 24.04.2017 käskkirjaga nr 1-1/55 kehtestatud suitsetamiskeelu peale, paludes lõpetada tema õiguste piiramine ja taastada tema õigus valida suitsetamise ja mittesuitsetamise vahel. S. Šutov märkis, et soovib, et ka edaspidi võimaldataks tal soetada vangla kauplusest vähemalt neli pakki sigarette poekorra kohta ja lubataks neid suitsetada jalutuskäigu ajal selleks ette nähtud kohas vähemalt viis sigaretti päevas.
5. J. Šutovi vaie Viru Vangla direktori
6. aprilli 2017 käskkirja nr 1-1/55 kehtetuks tunnistamise nõude osas tagastati vangla poolt
7. jaanuaril 2018 otsusega nr 6-12/698-2 läbivaatamatult, tuginedes HMS § 79 lg 1 p-le
8. Kaebaja vaide tagastamisel asus Viru Vangla seisukohale, et kaebaja lasi vaide esitamise tähtaja mööda ilma mõjuva põhjuseta. Viru Vangla viitas vaide tagastamisel HMS § 34 lg-le 4, §-le 75, §-le 77 ning § 79 lg 1 p-le
9. Vaideotsuse kohaselt paikneb J. Šutov Viru Vanglas alates
10. septembrist 2017 ning vangla andmetel on kaebaja suitsetaja. Vaideotsuses on märgitud, et riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri kande kohaselt tutvus kaebaja
11. oktoobril 2017 Viru Vangla direktori
12. aprilli 2017 käskkirjaga nr 1-1/
13. Valdavas osas jõustus käskkiri
14. oktoobril 2017 ning kuna J. Šutov on suitsetaja, siis hakkas käskkiri isiku õigustele mõju avaldama jõustumise hetkest, seega käskkirja vaidlustamise tähtaeg hakkas Viru Vangla arvates jooksma alates
15. oktoobrist 2017 ning lõppes
16. oktoobril
18. Kohus märgib, et Viru Vangla direktori
19. aprilli 2017 käskkirjas nr 1-1/55 on muuhulgas märgitud: „Kui isik leiab, et käskkirjaga rikutakse tema õigusi, võib ta Viru Vangla kaudu esitada 30 päeva jooksul Justiitsministeeriumile vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras“. Kohus ei nõustu Viru Vangla seisukohaga, et Viru Vangla kodukorra ps 2.3 kehtestatud suitsetamiskeelu vaidlustamise tähtaeg lõppes kaebaja puhul
20. oktoobril
21. Kohus leiab, et kuna kaebajale tutvustati Viru Vangla direktori
22. aprilli 2017 käskkirja nr 1-1/55 alles
23. oktoobril 2017, siis sellest tulenevalt hakkas vaide esitamise 30-päevate 2 tähtaeg kaebaja puhul kulgema
24. oktoobril 2017 ja viimaseks vaide esitamise päevaks oli seega
25. november
26. Kuna kaebaja pöördus Viru Vanglas kehtestatud suitsetamiskeeluga seoses Viru Vangla poole esmakordselt taotlusega alles
27. novembril 2017 ning vaidega
28. detsembril 2017, siis ei saa vaatamata vaide tagastamisel Viru Vangla poolsele ebaõigele vaide esitamise tähtaja arvestamisele antud juhul J. Šutovi vaiet siiski tähtaegselt esitatuks lugeda. Samuti leiab kohus, et kuna vanglas kehtestatud suitsetamiskeeluga seonduvalt pöördus kaebaja esmakordselt vangla poole alles
29. novembril 2017, siis sellest võib kohtu hinnangul järeldada, et mõjuvaid põhjuseid, mis võiksid tingida vaide esitamise tähtaja ennistamise, antud juhul ei esinenud. Seega leiab kohus, et Viru Vangla on J. Šutovi vaide lõppotsustusena õiguspäraselt tagastanud.
30. Kohus märgib, et käesoleval juhul oleks kaebuse esitamine Viru Vangla kodukorra p 2.3 tühistamiseks lubatav vaid juhul, kui vangla tagastas kaebaja vaide ebaõigesti. Kuna kaebaja vaie tagastati läbivaatamatult ja kohus leiab, et vaie tagastati õiguspäraselt, siis ei saa antud juhul VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust läbituks lugeda.
31. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Šutovi kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II 10.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

1. Kaebaja on esitanud seonduvalt suitsetamise keelamisega Viru Vanglas esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus saab aru, et kaebaja eesmärgiks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on saavutada olukord, kus tal oleks võimalik Viru Vangla territooriumil suitsetada. Sellise eesmärgi saavutamiseks oleks kohtul võimalik peatada Viru Vangla kodukorra p-i 2.3 kehtivus ning kohustada vanglat teostama suitsetamist võimaldavad toimingud.
2. Tartu Ringkonnakohus on
3. juuli
4. a kohtumääruses asjas nr 3-17-1207 märkinud järgmist: „Kuigi Riigikohus on leidnud, et ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus
5. mai 2017, 3-31-88-16, p 15), ei ole see ringkonnakohtu hinnangul antud asjas kohaldatav. Kui kaebaja esitab kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele, ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaja esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata.

§ 121

lg 1 p 4 ei anna halduskohtule kaalutlusõigust kaebuse menetlusse võtmiseks, kui kaebuse esitamseks kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata“. 13. Võttes arvesse, et Tartu Halduskohus tagastab käesoleva määrusega J. Šutovi kaebuse Viru Vangla kodukorra p-i 2.3 tühistamise nõudes

§ 121

lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt ei toimu enam ka vaidemenetlust, puudub kohtu hinnangul eeltoodust tulenevalt esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus

§ 249lg-te 1 ja 2 mõistes.

Seepärast ei ole täidetud ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, 3 mille täitmata jätmise korral puudub taotlejal õigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 4