) § 152 lg 1 p 4 ja § 152 lg 2 alusel. Maaeluministeerium esitas ka menetluskulude nimekirja ja palus mõista kaebajatelt välja vastustaja menetluskulud summas 4412,52 eurot. Kuivõrd vastustaja on algusest peale rõhutanud, et ta tegutseb uuendatud haldusmenetluse läbiviimise eesmärgil, siis ei ole haldusakti andmine tingitud kaebuse esitamisest ja menetluskulu ei saa jätta välja mõistmata kaebajatelt
Ehkki vastustaja nendib, et tavaolukorras ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajatelt põhjendatud, siis on käesoleval juhul tegemist erandiga ning menetluskulude kaebajate kanda jätmine on vajalik
Kaebajad on kohtusse pöördunud ilmselgelt alusetu ja pahatahtliku kaebusega.
Haldusorgani välise õigusabi kulude väljamõistmine on üldjuhul võimalik ainult siis, kui kohtuasi pole seotud haldusorgani põhitegevusega. Õigusvastaselt võõrandatud maa õigustatud subjektidele tagastamise ning maa riigi omandisse jätmise küsimused kuuluvad aga vastustaja ülesannete hulka ning praegusel juhul puuduvad erandlikud alused vastustaja makstud esindajatasu väljamõistmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Maaeluministeerium andis 27.10.2017 käskkirja nr 135 „H. J. T. taotluse rahuldamata jätmine ja Maaeluministeeriumi (endine Põllumajandusministeerium) initsiatiivil uuendatud haldusmenetluse lõpetamine“. Seega on 2
8.
lg 2 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust
lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebajad on teatanud kohtule, et ei taotle menetluse jätkamist tuvastamisnõudega. Seega lõpetab kohus käesoleva haldusasja menetluse
Seoses menetluse lõpetamisega tühistab kohus 11.10.2017 määruses menetlusosalistele määratud menetlustähtajad ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. 9. Kohus selgitab, et
lg 1 p 2 kohaselt ei saa kaebajad halduskohtule sama nõudega samal alusel kaebust esitada, kui selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 10.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja väidab, et maaeluministri 27.10.2017 käskkirja nr 135 andmine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, mistõttu peaksid kaebajad menetluskulud kandma. Kohus ei pea siiski usutavaks, et vastustaja oleks käskkirja praegusel ajahetkel andnud juhul, kui kaebajad poleks kaebust esitanud. Kohus loeb usutavaks kaebajate väiteid, mille kohaselt oleks haldusmenetlus võinud kesta oluliselt pikemat aega olukorras, kus kaebajad ei oleks kaebust esitanud. Vastustaja taotles menetluse kestel kaebuse läbi vaatamata jätmist
lg 1 p 1 ja
lg 1 p 2 alusel, leides et kaebus ei vasta
lg 2 p 2 nõuetele, kuna kaebuse esitamine on ennatlik (vastustaja ei ole olnud vaidlusaluses haldusmenetluses viivituses, mistõttu ei ole kohustamiskaebuse esitamine võimalik). Kuna vastustaja ei olnud enda hinnangul vaidlusaluses haldusmenetluses viivituses, siis poleks ilma kaebuse esitamiseta ilmselt maaeluministri 27.10.2017 käskkirja nr 135 antud. Kohus jättis vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata 11.10.2017 määruses ja juba 27.10.2017 andis vastustaja käskkirja, mille tegemist kaebuses nõuti. Seega on kohtu hinnangul kaebuse esitamise ja maaeluministri 27.10.2017 käskkirja nr 135 andmise vahel seos olemas. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebajaid menetluskulude kandjaks lugeda. 11. Isegi kui menetluskulud peaks
lg 6 kohaselt kandma kaebajad, ei oleks põhjendatud kaebajatelt vastustaja välise õigusabikulu väljamõistmine.
Kaebajad on juba oma seisukohas õigesti märkinud, et üldiselt ei ole haldusorgani õigusabikulude väljamõistmine kaebajatelt põhjendatud. Haldusorgani välise õigusabi kulude väljamõistmine on üldjuhul võimalik ainult siis, kui kohtuasi pole seotud haldusorgani põhitegevusega (Riigikohtu 03.03.2014 otsus nr 3-3-1-64-13, p 50). Õigusvastaselt võõrandatud maa õigustatud subjektidele tagastamise ning maa riigi omandisse jätmise küsimused kuuluvad vastustaja ülesannete hulka. Kohtu hinnangul ei ole praegune vaidlus nii keerukas ja haldusorgani tavapärasest tegevusest väljuv, et õigustada erandi tegemist. Samale seisukohale asus Tallinna Ringkonnakohus 21.06.2017 otsuses nr 3-14-52418, kus Maaeluministeerium kasutas samuti välist õigusabi ja tegemist oli sarnase vaidlusega. 12. Kuna kaebajad kinnitasid kohtule, et neil ei ole tekkinud käesolevas vaidluses menetluskulusid, jäävad kaebajate menetluskulud kaebajate enda kanda. 13.
lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.