OÜ KKT Oil kaitsja vandeadvokaat Rauno Ligi kaebus rahuldada, tühistada Keskkonnainspektsiooni 29.09.2017 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr
lg 1 ja 23 alusel rahuldada OÜ KKT Oil kaitsja vandeadvokaadi Rauno Ligi taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks ning mõista Eesti Vabariigilt KKT Oil OÜ kasuks välja 6892 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Mõistetud menetluskulude hüvitis kanda Advokaadibüroo COBALT OÜ arvelduskontole EE792200221062863747 Kohtumääruse ärakirjad kohtuvälisele menetlejale. edastada menetlusalusele isikule, tema kaitsjale ja EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Vadilustatud otsus Keskkonnainspektsiooni 29.09.2017.a. üldmenetluse otsusega väärteoasjas 940016001361 (tl 12-18) tunnistati süüdi OÜ KKT Oil tööstusheite seaduse (THS) § 162 lg 2 alusel rahatrahviga 12 000 eurot. Otsuse kohaselt ei ole A.Z OÜ Alexela Grupp keskkonnalase tegevuse juht s.t ka OÜ KKT Oil keskkonnajuhina täitnud talle ametijuhendi punktides 4.1. määratud ametiülesandeid ja tema tegevusetuse tõttu on OÜ KKT Oil rikkunud kompleksloa nõudeid TSK tõhususe osas, kasutanud põlevkivi õlitootmises suurema erikuluga kui loale kantud, paisanud saasteallikatest välisõhku lubatust enam saasteaineid, jätnud koostamata ja esitamata ületamiste korral hajuvusarvutused ja hajumiskaardid ning töötanud 3 4-17-5472 püüdeseadmetega, mis ei vasta määratud efektiivsusele ja jätnud tegemata mitmed mõõtmised püüdeseadmete efektiivsuse määramiseks. Keskkonnainspektsiooni 29.09.2017.a. üldmenetluse otsuse väärteoasjas 940016001361 kohaselt A Z rikkus OÜ KKT Oil Keskkonnakompleksloa reg nr L.KKL.-171223 tingimusi 2015.a. ja 2016.a. ettevõtte huvides. A Zi igapäevaseks tööks ametijuhendist tulenevalt on muuhulgas OÜ KKT Oil keskkonnaalase tegevuse juhtimine ja jättes pädeva isikuna ametijuhendist tulenevalt ülesanded täitmata, pani ta eelpool kirjeldatud rikkumised toime ettevõtte huvides. Tulenevalt KarS § 14 lg 1 sätestatust vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Ettevõtte keskkonnakaitseliste, s.h ka Tööstusheite seadusest tulenevate nõuetega kooskõlas oleva töö tagamise kohustus keskkonnajuhil A Zil. Tal oli juhtivtöötajana olemas õiguspädevus teha otsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet. Keskkonnainspektsiooni 29.09.2017.a. üldmenetluse otsuse väärteoasjas 940016001361 kohaselt pani eeltoodud rikkumised OÜ KKT Oil keskkonnaalase tegevuse juht A Z toime OÜ KKT Oil huvides hooletusest, kuna tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks saanud A Z rikkumist vältida. A Zi käitumises ei tuvastatud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kuna A Z on rikkumised toime pannud juriidilise isiku huvides ning süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis juhindudes KarS § 14 lg 1 alusel kuulub vatutusele võtmisele OÜ KKT Oil. 13.10.2017 saabus Viru Maakohtusse KKT Oil OÜ kaitsja Rauno Ligi kaebus (tl 1-10). Kaebuse esitaja vaidlustab Keskkonnainspektsiooni 29.09.2017 a. üldmenetluse otsuse väärteoasjas 940016001361 täies ulatuses, palub selle tühistada ning lõpetada väärteomenetlus
Kaebuse esitaja leiab, et väärteomenetlus tuleb lõpetada
kohaselt, sest teos puuduvad väärteotunnused, kuna väidetav tegevus on omistatud ebaõigele isikule, kes mh ei töötanud vaidlustaval perioodil menetlusaluse isiku juures (
Veel taotleb KKT Oil OÜ kaitsja Rauno Ligi alternatiivselt väärteomenetlus lõpetada
rikkumiste aegumisega. Veel taotleb KKT Oil OÜ kaitsja Rauno Ligi alternatiivselt menetluse lõpetada
lg 1 p 1 kohaselt, põhjusel et isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi (puudub kahju). KKT Oil OÜ kaitsja Rauno Ligi lisab veel, et juhul kui kohus leiab et väärteomenetluse lõpetamiseks alust ei ole, siis palub menetlusalune isik alternatiivselt ostuse tühistada täies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega vähendada menetlusaluse isiku karistust. Viru Maakohtusse saabus 19.12.2017 KKT Oili taotlus menetluskulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt KKT Oil OÜ kaitsja taotleb OÜ KKT Oilile hüvitada temale tekkinud menetluskulud, mõistes OÜ KKT Oil kasuks menetluskulude hüvitisena välja kokku 6 892 (kuus tuhat kaheksa sada üheksakümmend kaks) (ilma käibemaksuta) eurot. OÜ KKT OIL palub välja mõistetud menetluskulude hüvitise kanda Advokaadibüroo COBALT OÜ arvelduskontole nr EE792200221062863747. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4 4-17-5472 Väärteomenetluse seadustiku (
) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Esmalt analüüsib kohus, väärteo aegumistähtaja möödumise küsimust.
lg 1 p 5 kohaselt tuleb alustatud menetlus lõpetada kui aegumistähtaeg on möödunud. Aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist. (RKKKo 3-1-1-17-17 p 6) KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpule viimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. THS § 162 puhul ei näe seadus ette kolmeaastast aegumistähtaega, seega aegub see väärtegu kahe aastaga. Kohus on seisukohal, et kuna menetlusalusele isikule süüks arvatud 2015.a. ja ajavahemikus 01.01.2016-15.01.2016 väärteo rikkumiste lõpuleviimisest on möödunud enam kui kaks aastat ja väärteo aegumine ei ole peatunud, tuleb väärteomenetlus KKT Oil OÜ suhtes lõpetada järgnevate rikkumiste puhul : 1.) A Z töötades OÜ Alexela Grupp keskkonnajuhi ametikohal ja tulenevalt tema ametijuhendi p 4 (juhtida Alexela Grupi keskkonnalast tegevust) korraldas OÜ KKT Oil 2015.a töö selliselt, et ei täitnud keskkonnakompleksloaga reg nr L.KKL.-171223 sätestatud nõudeid parima võimaliku tehnika kasutamisel töökindluse osas. OÜ KKT TSK seadmel I oli 2015.a tõhusus 39.4 %, OÜ KKT TSK seadmel II oli 2015.a tõhusus 44,6 %. Selliste tõhususe näitajatega oli A.Z rikkunud OÜ KKT Oil keskkonnakompleksloa reg nr L.KKL.-171223 tabelis 5 lk 4 sätestatud tõhususe näitaja tingimust, mis näeb ette, et üldine töö-kindluse minimaalne tase on 80 % aastasest tööajast, millest tööaeg normaalses töörežiimis moodustab omakorda 80 %. 2.) A Z töötades OÜ Alexela Grupp keskkonnajuhi ametikohal ja tulenevalt tema ametijuhendi p 4 (juhtida Alexela Grupi keskkonnalast tegevust) korraldas OÜ KKT Oil 2015.a töö selliselt, et ei täitnud keskkonnakompleksloaga reg nr L.KKL.-171223 tabelis 8 määratud erikulu TSK seadmetel 1 tonni põlevkiviõli tootmiseks kasutada 8,33 tonni põlevkivi, vaid 2015 a. kasutati 13,38 tonni 1 tonni õli tootmiseks. Sellise erikulu näitajaga 2015 a. on A.Z rikkunud OÜ KKT Oil keskkonnakompleksloa reg nr L.KKL.-171223 tabelis 8 lk 12 sätestatud erikulu tingimust. 3.) A Z töötades OÜ Alexela Grupp keskkonnajuhi ametikohal ja tulenevalt tema ametijuhendi p 4 (juhtida Alexela Grupi keskkonnalast tegevust) korraldas OÜ KKT Oil 2015.a töö selliselt, et ületati keskkonnakompleksloaga L.KKL.-171223 lubatud saasteainete hetkelisi heitkoguseid TSK I ja TSK II seadmest väljuvates gaasides: 2015 a. 5.nov heideti tahkeid osakesi (OMsum) TSK seadmest hetkelise heitkogusena 38,46 ja 34,37 g/s, loaga oli lubatud 19,675 grammi sekundis; 2015 a. 5 mail heideti süsinikmonooksiidi TSK seadmest hetkelise heitkogusena 442 g/s, loaga oli lubatud 382,123 g/s. 4.) A Z töötades OÜ Alexela Grupp keskkonnajuhi ametikohal ja tulenevalt tema ametijuhendi p 4 (juhtida Alexela Grupi keskkonnalast tegevust) korraldas OÜ KKT Oil 2015.a töö selliselt, et ei täidetud keskkonnakompleksloaga L.KKL.171223 tabelis 23 sätestatud nõuet esitada ületamiste korral ületatud saasteainete hajuvusarvutused kõigi saasteainete koosmõjus ning hajumiskaardid loa andjale. 5.) A Z töötades OÜ Alexela Grupp keskkonnajuhi ametikohal ja tulenevalt tema ametijuhendi p 4 (juhtida Alexela Grupi keskkonnalast tegevust) korraldas OÜ 5 4-17-5472 KKT Oil 2015.a töö selliselt, et ei täidetud keskkonnakompleksloaga L.KKL.171223 tabelis 22 sätestatud välisõhu saasteallikate püüdeseadmete efektiivsuse näitajaid ja efektiivsuse määramise nõuet õlilao mahutipargi aktiivsöe absorberile kui püüdeseadmele ja TSK seadmete voolikfiltritele kui püüdeseadmetele. 2015 a. ei mõõdetud õlilao püüdeseadmete heite alifaatsete süsivesinike näitu, luba näeb ette teha mõõtmised ja arvutada efektiivsus 1 kord aastas. TSK voolikfiltritel tuleb loa kohaselt määrata efektiivsused tahkete osakeste jaoks igas kvartalis 1 kord ja töös tuleb saavutada vähemalt 70 % puhastusaste (efektiivsus). 2015 mõõdeti TSK voolikfiltril järgmised efektiivsused: I kv 60%, II kv 46 %, III kv 98 %, IV kv on jäetud enne filtrit mõõtmised tegemata. Seega ei vastanud TSK voolikfiltrite töö loas nõuetele 2015 a. I, II kvartalis. Seega on kohus seisukohal, et väärteomenetlus tuleb lõpetada kõigi eelnevalt nimetatud 2015.a. rikkumiste puhul
lg 1 p 5 alusel, samuti jätkuvates rikkumistes, mis on väärteoprotokolli kohaselt toimunud ajavahemikus 01.01.2016-15.01.2016. Eelnevalt nimetatud rikkumistel ja nende asjaolusid kohus rohkem ei peatu, kuna nende osas kohus lõpetab väärteomenetluse. Järgnevalt analüüsib kohus OÜ KKT Oil kaitsja vandeadvokaat Rauno Ligi kaebuse asjaolusid alates 16.01.2016.a. rikkumiste ning väärteomenetluse lõpetamise küsimuse lahendamise osas
lg 1 alusel.
lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §-le 29.
lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu kvalifitseeritud THS § 162 lg 2 järgi, s.o juriidilise isiku poolt kompleksloa kohustuse ja kompleksloa nõuete rikkumise eest. Keskkonnainspektsiooni 29.09.2017.a. üldmenetluse otsuse (tl 12-18) väärteoasjas 940016001361 kohaselt ei ole A.Z OÜ Alexela Grupp keskkonnalase tegevuse juht s.t ka OÜ KKT Oil keskkonnajuhina täitnud talle ametijuhendi punktides 4.1. määratud ametiülesandeid ja tema tegevusetuse tõttu on OÜ KKT Oil rikkunud kompleksloa nõudeid TSK tõhususe osas, kasutanud põlevkivi õlitootmises suurema erikuluga kui loale kantud, paisanud saasteallikatest välisõhku lubatust enam saasteaineid, jätnud koostamata ja esitamata ületamiste korral hajuvusarvutused ja hajumiskaardid ning töötanud püüdeseadmetega, mis ei vasta määratud efektiivsusele ja jätnud tegemata mitmed mõõtmised püüdeseadmete efektiivsuse määramiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteomenetlus tuleb lõpetada
kohaselt, sest teos puuduvad väärteo tunnused, kuna väidetav tegevusetus on omistatud ebaõigele isikule, kes mh ei ole töötanud vaidlusalusel perioodil menetlusaluse isiku juures (
S § 14 lg 1 sätestatust vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu, sest juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab toimida üksnes füüsilise isiku kaudu. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. (RKKKo 3-1-1-7-04, p 10; RKKo 3-1-1-66-14, p 6; RKKKo 3-1-1-84-16, p 27) Kuna tegevusetusdeliktide objektiivne koosseis nõuab muu hulgas tegutsemiskohustuse tuvastamist ja isikult nõutava teo konstrueerimist, tuleb ka KarS § 14 lg 1 sätestatud isiku tegevusetuse koosseisupärasuse hindamisel näidata, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul, ja seda, milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis. (RKKKo 3-1-1-8407, p 8; RKKKo 3-1-1-43-08, p 9; RKKKo 3-1-1-84-16, p 28) See, milline organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo või andnud selle teo toimepanemiseks õigusvastaselt ja süüliselt käsu või heakskiidu, peab olema ära toodud juba väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses. Lisaks tuleb tegevusetusdeliktide puhul näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul, ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti seda, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. (RKKKo 3-1-1-84-16, p 28) Kohtuvälise menetleja viga, mis seisneb väärteoprotokollis juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme või juhtivtöötaja fikseerimata jätmises, ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuna vastavalt
§-le 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. (RKKKo 3-1-1-19-07). Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides. Nõudes, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides, väljendub juriidilise isiku ja teo vaheline side. (RKKKo 3-1-1-9-05, p 9) Juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja tegutsemine juriidilise isiku huvides peab olema tuvastatud koos teiste objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnustega enne, kui asutakse vaagima õigusvastasuse küsimust. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuna tegevusetusdeliktide objektiivne koosseis nõuab muu hulgas tegutsemiskohustuse tuvastamist ja isikult nõutava teo konstrueerimist, tuleb ka KarS § 14 lg 1 sätestatud isiku tegevusetuse koosseisupärasuse hindamisel näidata, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul, ja seda, milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis. ( RKKKo 4-16-5811) 30.08.2017.a. väärteoprotokolli ja 29.09.2017.a. otsuse kohaselt on OÜ KKT Oil vastutus tuletatud A Zi tegevusetusest
Seega kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja viga, mis seisneb väärteoprotokollis juhtivtöötaja fikseerimata jätmises, ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuna kohus ei saa väljuda väärteoasja protokolli piiridest. Seega lähtub kohus väärteoasja protokollist ja kohtuvälise menetleja otsusest. A.Zaharovi ütlustest tulenes, et TSK tööd juhib tootmisdirektor TSK juhataja ja peatehnoloogi kaudu. Seega on kohtuväline menetleja jätnud välja selgitamata, kes on TSK juhataja ja peatehnoloog ning millised on nende tööülesanded ja vastutusala. Vastavalt KarS § 14 lg 1 sätestatule isiku tegevusetuse koosseisupärasuse hindamisel tuleb näidata, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul, ja seda, milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis. Riigikohus on 13.12.2017 kohtuotsuses leidnud, et tööülesannete jaotus (või selle puudumine) on väärteoasja lahendamisel oluline faktiline asjaolu. Lisaks on Riigikohus on öelnud, et hinnang tuleb anda füüsiliste isikute vahelisele tööjaotuse kohta, sõltuvalt tööjaotuse olemasolust konstrueerima menetlusaluselt isikult nõutava teo ja seejärel hindama, kas menetlusalune isik on jätnud nõutava teo tegemata. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja jätnud välja selgitamata füüsilise isiku -või isikud, kelle vastutusalas oli toime pandud rikkumine. Kohus leiab, et A Z ei saanud väärteootsuses kirjeldatud alates 15.01.2016.a.rikkumisi toime panna ning tuvastamata on jäetud füüsiline isik, kelle tegu juriidilisele isikule omistada. Seega kohtu hinnangul on väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetlaj otsuses omistatud tegu läbi ebaõige füüsilise isiku. Eeltoodust tulenevalt ei olnud A Z kohustatud isiklikult tagama OÜ KKT Oili poolt THS § 162 lg 2 tuleneva kohustuse täitmist ja tema käitumist ei saa lugeda koosseisupäraseks. Kuna teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub koosseisupärasus, s.o üks deliktistruktuuri elementidest, on juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus välistatud. Sellest tulenevalt tuleb KKT Oil OÜ suhtes väärteomenetlus
Eeltoodu alusel ning juhindudes
lg 1, § 29 lg 1 p 1, 5 rahuldab kohus kaebuse, tühistab Keskonnainspektsiooni 29.09.2017 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 940016001361 ning lõpetab väärteomenetluse. 9 4-17-5472 Menetluskulud Viru Maakohtusse saabus 19.12.2017 KKT Oili taotlus menetluskulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt KKT Oil OÜ kaitsja taotleb OÜ KKT Oilile hüvitada temale tekkinud menetluskulud, mõistes OÜ KKT Oil kasuks menetluskulude hüvitisena välja kokku 6 892 (kuus tuhat kaheksa sada üheksakümmend kaks) (ilma käibemaksuta) eurot.
sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral
lg 1 p s 1 nimetatud alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Väärteomenetluses kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel kohalduvad
MS) sätestatud põhimõtted. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (RKKKo 1159051 p 38) Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb muu hulgas arvestada osutatud teenuse vajalikkust, kaebuses esitatud seisukohtade põhjendatust, väärteoasja mahtu ja keerukust. (RKKo 3-1-1-32-15, p 9) Kohtupraktika kohaselt (vt RKKKo lahend 3-1-1-99-11) tuleb menetluskulude hüvitamise küsimuse lahendamisel arvestada mitu aspekti: „Küsimus kaitsjale makstava tasu suuruse mõistlikkusest on seega otseselt seotud ausa ja õiglase menetluse põhimõtte tagamisega. Kaitsjale makstava tasu mõistlik suurus peab väljendama tasakaalu ühelt poolt menetlusalusele isikule enda kaitse korraldamiseks vajalike sammude astumiseks piisavalt avara võimaluse loomise ja teiselt poolt avaliku huvi vahel kasutada riigi raha kokkuhoidlikult.“ „Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust." „Õigusabikulude suurus ei ole otseses sõltuvuses võimaliku väärteokaristuse raskusest, vaid nende suurus peab olema põhjendatud sisuliselt. Siiski saab teo eest maksimaalselt ähvardav karistus õigusabikulude suuruse määramisel arvesse tulla ühe kriteeriumina -sanktsiooni väikse ülemmääraga väärteo asjaolude tuvastamine ning sellega seonduvate õiguslike küsimuste lahendamine on üldjuhul väiksema töömahuga. Sanktsiooni ülemmäär iseenesest ei või aga olla keskne argument, mille alusel tasu suuruse mõistlikkus kindlaks määratakse.“ „Määrates kindlaks kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkust konkreetses väärteoasjas, on vaja hinnata lisaks ka osutatud õigusabi vajalikkust.“ „Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemalt asunud seisukohale, et tasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kriminaalasja keerukust ja süüdistuse mahtu (vt
MS § 181 lg 1 tuleb taotluses näidatud summa kohtumenetluse kuluna menetlusaluse isiku kasuks välja mõista riigilt. (allkirjastatud digitaalselt) Inna Kirsipuu Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.