Obsah (8)
§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102§ 105§ 120KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mihkel Roos Kohtujurist Eliko Suurkuusk Avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20.09.2017, Tallinn Tsiviilasja numb
) § 96, § 97 p 1, § 99, § 100, § 101 ja Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 alusel tuleb hagi rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis 235 eurot kuus alates 08.05.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja ei nõudnud elatise väljamõistmist muutuva suurusena. 7. Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (
§ 96
). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (
§ 97p 1). Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes; ülalpidamise 2
(5)kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (
§ 99
). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis); kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil; alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises; lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides; elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (
§ 100
). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära; kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (
§ 101
). Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist; vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest; kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt; kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra; mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (
§ 102
). Mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena; iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid (
§ 105
). Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt on kehtestatud alates
- jaanuarist 2017 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot.
- TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
- TsMS § 459 lg 1 kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kostja väide, et tsiviilasjas nr 2-14-34684 on tehtud otsus kostja elatise maksmise kohustuse kohta, on ekslik. Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et kostja suhtes oleks varem tehtud kohtuotsus elatise väljamõistmise kohta. Kohtuinfosüsteemi andmetel puudub nimetatud numbriga tsiviilasi, samuti muu tsiviilasi, milles Xxxx, Xxxx või Xxxx oleksid olnud menetlusosaliseks ja milles oleks tehtud otsus elatise väljamõistmise kohta. Toodust tulenevalt ei kuulu asjas TsMS § 459 kohaldamisele ja hageja võib nõuda elatise väljamõistmist. 3
(5)- Riigikohus on märkinud otsuses asjas nr 3-2-1-35-17 (p 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Hageja esitatud asjaolude kohaselt on hageja põhivajaduste katmise kulud 450 eurot kuus, millele lisanduvad lisakulud. Vaatamata kohtu ettepanekule täpsustada asjaolusid hageja keskmiste vajaduste ja nende katmise kulude suuruse kohta ühes kuus (tl 35), ei ole hageja esile toonud muude ülalpidamiskulude suurust. Toodust tulenevalt tuleb lähtuda eeldusest, et hageja ülalpidamise suurus on 450 eurot kuus.
- Hageja ema Xxxx pangakontode väljavõtetega (tl 5-9) on tõendatud, et Xxxx sissetulek on ajavahemikul 01.11.2016 kuni 24.04.2017 olnud 1710,77 + 2509,98 = 4220,75 eurot, s.o keskmiselt 703,46 eurot kuus, ning temal praktiliselt puudub muu vara. Hageja ei ole esile toonud Xxxx sissetuleku suurust, sissetulekuallikaid ega muid asjaolusid tema vara kohta. Haabersti Haldus OÜ 10.05.2017 arvega on tõendatud, et Xxxx on eluasemekulud keskmiselt 331,30 eurot kuus (tl 26). Xxxx pangakontode väljavõtetega on tõendatud ka asjaolu, et temal on tuvastatud puue. Sotsiaalkindlustusameti 04.03.2017 otsusega (tl 19) on tõendatud, et kostjal on keskmine puue, s.t tema sissetuleku teenimise võime on eeldatavalt ebatäielik.
- Eesti Töötukassa 21.01.2017 otsusega ja 16.02.2017 otsusega (tl 20, 42) on tõendatud, et kostjale on määratud töövõimetoetus. Puudega isiku kaardiga (tl 46) on tõendatud, et kostja sissetuleku teenimise võime on eeldatavalt ebatäielik. Kostja pangakonto väljavõttega (tl 43) on tõendatud, et kostja sissetulek ajavahemikul 01.01.2017 kuni 25.08.2017 on olnud 9565,99 eurot, s.o keskmiselt 1195,75 eurot kuus. Sõidukite registreerimistunnistustega (tl 44, 45, 47, 48) on tõendatud, et kostjal on O1 kategooria sõiduk, M1 kategooria sõiduk, haagis ja L3e kategooria sõiduk. Hageja väide, et kostja omandis on maja, on tõendamata. Kostja väitis, et kostjale ei kuulu kinnisvara. Vaatamata kohtu ettepanekule, ei ole hageja esitanud ühtki tõendit kostja sissetuleku, kinnisvara ega muude varalise seisundi asjaolude kohta.
- Xxxx pangakonto väljavõttega (tl 9) on tõendatud kostja esile toodud asjaolu, et Xxxx laekub hageja vajaduste katmiseks mõeldud peretoetus 50 eurot kuus ja hageja sotsiaaltoetus 80,55 eurot kuus.
- Arvestades eeltoodud asjaoludega kogumis, on põhjendatud elatise suurus 235 eurot kuus. Hageja ei ole asjas esile toonud piisavalt asjaolusid ja tõendeid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et kostja peaks kandma hageja ülalpidamiskulusid oluliselt suuremas osas kui teine vanem. Arvestades, et asjas esile toodud ja tuvastatud asjaoludel on mõlema vanema tervislikud võimed sissetuleku teenimiseks sarnased, on põhjendatud, et mõlema vanema ülalpidamiskohustus on sarnases suurusjärgus. Arvestades, et hageja vajaduste katmiseks mõeldud toetused summas 130,55 eurot laekuvad Xxxx , kuid samuti, et kostjal on Xxxx suurem sissetulek ja mitu mootorsõidukit, on põhjendatud, et kostja ülalpidamiskohustus on Xxxx ülalpidamiskohustusest 20 euro võrra suurem, s.o 235 eurot 450 eurost.
- Hagi jääb rahuldamata 300 – 235 = 65 euro osas igakuise elatise nõudest.
- Vastuseks poolte muudele väidetele märgib kohus järgmist. 4
(5)- Hageja isikliku abivahendi kaart (tl 28-29) ja hambaravi arved (tl 30, 38, 39), mille hageja esitas oma ülalpidamiskulude tõendamiseks, ei oma asjas tähtsust, sest kohus lähtub hageja poolt esile toodud ülalpidamiskulude suurusest 450 eurot kuus.
- Kostja väide, et Eestis oli keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta
- aastal 287 eurot kuus, ei oma asjas tähtsust. Kostja nõustus, et hagejal on erivajadused ja nende katmisega seotud kulud (tl 17). Samuti ei saa 2010.–
- aastate ega
- aasta andmeid üle kanda kaasaega. Kostja ei ole esile toonud hageja ülalpidamiskulude suurust
- aastal, mida kostja oleks võinud soovida Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse analüüsiga tõendada.
- Asjaolu, et Xxxx ei ole tööd, ei oma asjas tähtsust. Riigikohus on märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (3-2-1-35-17, p 21.3). Kohus on arvestanud Xxxx sissetulekut, varalist seisundit ja osalist töövõimetust, s.o osalist sissetuleku teenimise võimet.
- Kostja väide, mille kohaselt kostja on maksnud elatist 200 eurot kuus, on tõendamata. Kostja on seejuures tuginenud asjas esitatud hageja seadusliku esindaja pangakontode väljavõtetele perioodist 01.11.2016 kuni 24.04.
- Asjaolu, et kostja maksis elatist enne
- aasta maid, ei anna piisavalt alust lugeda tõendatuks, et ka alates 08.05.2017 on kostja igakuiselt elatist maksnud. Vaatama kohtu ettepanekule esitada täiendavaid tõendeid igakuise elatise maksmise kohta tänaseni (tl 52), kostja tõendeid ei esitanud. Toodust tulenevalt ei ole antud juhul võimalik arvestada elatise väljamõistmisel kostja väitega, et kostja tasub igakuiselt elatist 200 eurot.
- TsMS § 445 lg 1 ja
§ 120
lg 4 alusel tuleb rahuldada hageja taotlus ja määrata kindlaks otsuse täitmise kord, mille kohaselt kostjal tuleb tasuda elatis Xxxx pangakontole nr xxxxxxxxxx (Swedbank) selgitusega „lapse elatis“. 22. Menetluskulud on hagi osalise rahuldamise tõttu põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos kohtunik 5
(5)