) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik RekkaService OÜ esitas 04.09.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1131,14 euro saamiseks. 12.09.2017 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 16.10.2017.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. RekkaService OÜ esitas 18.10.2017 kohtule hagiavalduse, milles palus KF Trans OÜ-lt hageja kasuks välja mõista põhivõla 370,60 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 32,26 eurot ja jooksva viivise. Tartu Maakohus võttis hagi 29.09.2017.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest
Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte isiklikult 06.11.2017. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.
lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid hageja ja kostja suulise töövõtulepingu, mille kohaselt hageja teostas kostjale sõiduki remonttöid. Hageja esitas kostjale tööde eest arve summas 1070,60 eurot, maksetähtajaga 08.03.2017. Kostja tasus 19.05.2017 500 eurot ja 18.10.2017 200 eurot. Võlgnevus on 370,60 eurot. Hageja nõuab kostjalt võlga, sissenõudmiskulusid ja viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS 2 2-17-118917 § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt seadusjärgset viivist hagiavalduse kohaselt alates 25.03.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni (18.10.2017) 32,26 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 19.10.2017 kuni 22.12.2017 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 5,28 eurot (8,00%/365p/100x370,60€x65p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 37,54 eurot (32,26+5,28). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 370,60 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 448,14 eurot, millest 370,60 eurot moodustab põhivõlg, 40 eurot sissenõudmiskulud ja 37,54 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 80 eurot, kokku 125 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määrast 25 eurot rohkem. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 100 eurot. Kohus selgitab, et hagejal on õigus saada riigilõiv 25 eurot tagasi. Selleks tuleb esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 200 eurot.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on õigusabile kulunud 2 tundi tasumääraga 100€/h (km-ta), kokku 200 eurot. Kohus hindab, et arvestades hageja 3 2-17-118917 lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 300 eurot, millest 100 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 200 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.