2-16-686 KOHTUOTSUS ÕIGEKSVÕTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-686 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2017, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtujuris

§ 440

lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lg 3 kohaselt, hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 94, VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5 681,78 eurot, intressid 999,41 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2 171,30 eurot, kokku 8 852,49 eurot ning viivised 0,044% päevas põhinõudelt (s.o 5 681,78 eurot) alates 03. novembrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, muu hulgas kui Riigikohus rahuldab teistmisavalduse, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Tartu Ringkonnakohus

1. augusti 2017 otsusega tühistas tsiviilasjas Viru Maakohtu
2. juuli 2016 tagaseljaotsuse ja saatis kostja osas asi täies ulatuses uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, tühistas Viru Maakohtu
3. juuli 2016 otsuse S S suhtes osaliselt otsuse täitmise korra ja riigilõivu ning osamaksete suuruse osas ning tegi selles osas uus otsus ning selgitas, et 2

§ 168

lg 6 alusel kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Kostja ei vaidle selle üle. Pärast hagi esitamist võttis kostja kohtuistungil hagi võlgnevuse nõudes õigeks. Kohus leiab, et kostja põhjustas oma käitumisega hagiavalduse kohtusse esitamist, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 600 eurot ning apellatsioonikaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 200 eurot, väljamõistmiseks. Tartu Ringkonnakohus

1. augusti 2017 otsuse punktis 17 märgis, et kostjaga seotud menetluskulude osas võtab maakohus seisukoha asja uuel läbivaatamisel. Ringkonnakohus märgib, et maakohtus tasutud riigilõiv (ka kostja kui solidaarvõlgniku vastu esitatud nõudelt) on välja mõistetud S S, kuid apellatsiooniastmes tasutud riigilõivu hüvitamise osas võtab maakohus seisukoha kostja vastu esitatud nõude uuel läbivaatamisel. Kohus tuvastas, et Tartu Ringkonnakohus
2. augusti 2017 otsusega mõistis juba S S välja hageja kasuks menetluskulud (riigilõiv) summas 600 eurot. Seega jätab kohus selles osas menetluskulud kostjalt välja mõistmata. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 200 euro riigilõivu osas apellatsioonikaebuse esitamisel on apellatsioonikaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja

§ 137lg 1 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 200 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab

§ 177

lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468lg 1 p 1 kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 3