Kriminaalasi nr 1-16-3815 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 15.01.2018) Kriminaalasja number 1-16-3815 T
§ 274lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust.
Karistuse kandmise algust arvestati alates Timo Pihlapuu kinnipidamisest 14.12.2015.
§ 68
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 14.12.2015-13.10.2016 karistusaja hulka. Timo Pihlapuul jäi alates 14.10.2016 karistust kanda 3 aastat 2 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 21.10.2016. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.12.2015 ja lõpeb 14.12.2019.
§ 76
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 14.12.2017. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Timo Pihlapuu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Timo Pihlapuu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Timo Pihlapuu avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ja püüab eluga edaspidi toime tulla. Vanglas on ta läbinud ühe sotsiaalprogrammi ja töötab toidujagajana. Vabaduses on valmis täiendavaid programme läbima. Pärast vabanemist plaanib Timo Pihlapuu tööd otsida, esialgu teeb juhutöid, sest tal puudub väljaõpe. Arvutitega tegelemine on hobi. Vanade sõpradega üritab minimaalselt suhelda, ning alkoholi tarvitamisest kavatseb loobuda. Kaitsja leidis, et Timo Pihlapuu väärib vabastamist. Kaitsja arvates võib arvata, et Timo Pihlapuu on teinud õiged järeldused ja soovib vabaneda. Isik on läbinud sotsiaalprogramme, töötanud ja töötab ka käesoleval ajal. Isiku käitumist vanglas võib lugeda positiivseks, kuigi tal on paar distsiplinaarkaristust. Isiku distsipliinirikkumised võivad olla seotud tema vaimse tervisega. Viimasel ajal neid ei ole, ilmselt on ravi olnud positiivne. Ennetähtaegne vabastamine kontrollnõuetega oleks vajalik, et tagada kontroll ja aidata kaasa tema uuele elule üleminekul. Kaitsja arvas, et riskid ja ohud Timo Pihlapuu puhul on maandatud. Isiku sissetulekuks on märgitud töövõimetuspension ja maakohas elades võiks ta sellega toime tulla. Nõudeid tema suhtes on üle 4000 euro. Olukord alkoholiga peaks olema lahendatud, kuna isik on lubanud hakata
klaseks, mis on mõistlik. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Timo Pihlapuu temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Timo Pihlapuu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2
(4)Kohtu arvates ei esine Timo Pihlapuu puhul selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada. Timo Pihlapuu on kriminaalkorras kokku karistatud neljal korral (üks karistus kustunud) ning kannab teist reaalset vangistust. Varem on Timo Pihlapuud karistatud varguste ja röövimise eest, käesolevat karistust kannab vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Timo Pihlapuule on mõistetud eriliigilisi karistusi, kuid ükski ei ole pannud Timo Pihlapuud oma käitumist korrigeerima. Vangal iseloomustuse kohaselt on kuritegude toimapanemist soodustanud alkoholi kuritarvitamine, vägivaldne käitumine ning puudulikud toimetulekuoskused. Karistuse kandmise ajal on Timo Pihlapuu riskikäitumisega tegeletud. Kinnipeetav on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Väidetavalt on Timo Pihlapuul tekkinud soov oma varasemat eluviisi muuta. Samas ei ole läbitud tegevused olnud piisavad, et muuta Timo Pihlapuu käitumist. Timo Pihlapuul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust allumatuse eest. Isik, kes soovib vabaneda vangistusest enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua normide rikkumine. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all, kehtestatud korrale alluda või mõista reeglite vajalikkust, võib järeldada, et ta ei suuda seda ka vabaduses. Vabanemise korral asuks Timo Pihlapuu elama talle kuuluvasse korterisse, kus ta elas ka enne vangistust. Töökoht Timo Pihlapuul puudub ning sissetulekuks oleks vaid töövõimetuspension. Timo Pihlapuu konkurentsivõime tööjõuturul on madal, sest Timo Pihlapuul puudub amet ning tööoskused. Toetavaid lähedasi Timo Pihlapuul ei ole. Kokkuvõttes ei erine Timo Pihlapuu vabanemisjärgsed elutingimused varasematest ega välista uute kuritegude toimepanemist tulevikus. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Timo Pihlapuu vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Sõnades soovib Timo Pihlapuu oma käitumist muuta, kuid varasematest karistustest järelduste mittetegemine ning negatiivne käitumine ka käesoleva karistuse kandmise ajal kohut selles ei veena. Kohtu arvates oleks Timo Pihlapuu vabastamine ennatlik, mistõttu tuleb Timo Pihlapuul jätkata karistuse kandmist ning käituda edaspidi rikkumisi toimepanemata. Alles seejärel saab kohus otsustada, kas Timo Pihlapuul on ka tegelikult soov ja valmidus oma varasemat eluviisi muuta ning selle põhjal otsustada, kas Timo Pihlapuu vabastamine tingimisi enne tähtaega on võimalik. Eelneva põhjal leiab kohus, et Timo Pihlapuu tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud Timo Pihlapuu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 15.01.2018 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 15.01.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 76,80 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 76,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt 3
(4)hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Timo Pihlapuult riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)