Obsah (7)

§ 436§ 445§ 164§ 168§ 174§ 177§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 25.10.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-2864 Tsiviila

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja ja kostja esitatud asjaoludega, kuid mitte nende antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 32-1-80-04).

1. Korteriomand Xxxx, Tallinn 29.09.2009 sõlmiti korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping, mille kohaselt ostis hageja korteriomandi aadressil Xxxx, Tallinnas ostuhinnaga 750 000 krooni, üldpinnaga 79,90 m2 (kd I, tl 23-29). Hageja on palunud korteriomandi müüa avalikul enampakkumisel ning määrata korteriomandi avaliku enampakkumise läbiviimise korraldajaks Xxxx. Kostja on palunud korteriomand müüa maakleri teenuseid kasutades. Kohus märgib, et olukorras, kus ükski kaasomanik (ühisomanik) eset endale tervikuna või osaliselt (osadeks jagamise kaudu) ei soovi, on ainus mõistlik võimalus asja või õiguse jagamiseks selle müümine avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi poolte vahel jagamine (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-14-17, punkt 23). AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende 5 osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. PKS § 37 lg 3 viitab ühisvara jagamisele kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. AÕS § 77 lg 2 viitab üksnes kohtu võimalusele otsustada müüa ühine asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel, täpsustamata müügi korda. 12.09.2017 kohtuistungil on pooled kokku leppinud, et pooled müüvad korteri täitemenetluse väliselt, st eraõiguslikul alusel, Pindi Kinnisvarabüroo kaudu kuni 01.12.
2. Kui pooled ei saa korterit selleks ajaks müüdud, müüakse korter avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu. Enampakkumise korraldajat kohus otsuses ei märgi. Kohus saab

§ 445

lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra, sh nt abikaasade ühisvara müügiks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused ning kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäituri vahendusel (Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16;
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16, p 17). Täitmisteate teisele ühisomanikule (või kaasomanikule) kättetoimetamine ja vabatahtliku täitmise tähtaeg (TMS §-d 24 ja 25) annavad võimaluse korraldada varaeseme müük poolte kokkuleppel täitemenetluse väliselt, st eraõiguslikul alusel (AÕS § 641, § 74 lg 1, § 119 lg 1, § 120 lg 1). Arestimine toimub esmajoones kaasomandis oleva asja puhul kaasomandiosade edasise käsutamise takistamise eesmärgiga, lisaks ka kohtutäituri tasu tagamise eesmärgil (TMS §-d 54, 142) (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-14-17, punkt 36.3). Kuna korteriomandit saab jagada vastavalt AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisidel, mida pooled peavad olema taotlenud, tuleb käesoleval juhul korteriomand jagada selle müümise teel avalikul enampakkumisel. Kuna TMS §-is 25 on ette nähtud täitedokumendi vabatahtlik täitmise tähtaeg, on pooltel võimalus korraldada korteriomandi müük poolte kokkuleppel täitemenetluse väliselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalusalune korteriomand müüa avalikul enampakkumisel selliselt, et pooled müüvad korteriomandi Pindi Kinnisvarabüroo kaudu kuni 01.12.
5. Kui peale nimetatud kuupäeva möödumist ei ole õnnestunud korteriomandit võõrandada, tuleb korteriomand müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu. Korteriomandi müügist saadud rahast tuleb maha arvestada korteriomandi võõrandamisega seotud kulud ja allesjäänud raha jagada Xxxx´i ja Xxxx´i vahel võrdselt.
6. Mootorsõiduk Toyota Avensis (registreerimismärgiga xxxx) Poolte ühisvarasse kuulub mootorsõiduk TOYOTA Avensis, v.a.2004, registreerimisnumbriga xxxx, ostetud
7. aastal (kd I, tl 36). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et mootorsõiduk jääb hageja ainuomandisse. Hageja on esitanud Mustakivi Auto AS hindamisakti, mille järgi sõiduki turuhind moodustab 4 000 eurot (kd I, tl 81). Seega on hüvitise summa suuruseks 2 000 eurot. Kostja on selgitanud, et tegemist on korraliku ja hea varustusega
8. aasta sõidukiga, mille turuväärtuseks hindab kostja lähtudes auto24.ee andmetest 4 500 eurot. Kostja aktsepteerib sõiduki hageja ainuomandisse jätmist, kui hageja tasub ½ sõiduki väärtusest so 2 250 eurot. Alternatiivselt aktsepteerib kostja seda, et sõiduk müüakse ühiselt või kolmanda sõltumatu isiku vahendusel ning sellest saadav raha jagatakse pooleks. 6 28.06.2016 toimunud eelistungil oli kostja nõus sõiduauto turuväärtusega summas 4 000 eurot osas. Kohus leiab, et sõiduauto tuleb jätta hageja ainuomandisse kohustusega tasuda kostjale sõiduauto omandiõiguse kaotuse eest õiglast hüvitist summas 2 000 eurot (4 000 / 2).
9. 29.09.2009 laenulepingust tulenev kohustus Hageja on hagiavalduses märkinud, et pärast abielu sõlmimist hakkasid pooled elama hageja emale Xxxx´le kuuluvas 2-toalises korteris aadressil Xxxx, Tallinnas. Peale laste sündi oli selge, et korter on edasiseks elamiseks väike. Xxxx pakkus oma abi: ta oli valmis müüma oma korteri ja müügist saadud raha andma perele laenuks uue korteri ostmiseks. 05.03.2009 oli sõlmitud korteriomandi müügileping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, mille kohaselt müüs Xxxx temale kuuluva korteriomandi aadressil xxxx, Tallinnas (kd I, tl 14-21). Vastavalt sõlmitud lepingu p.2.
10. oli ostuhind summas 690 000 krooni (44 117 eurot) kantud üle hageja pangakontole (kd I, tl 22). Samal päeval so 05.03.2009 oli hageja ja Xxxx vahel sõlmitud laenuleping (kd I, tl 30-31, 32-33, 34), mille kohaselt laenas Xxxx hagejale 690 000 krooni tingimusega tagastada raha hiljemalt
11. aastaks. 29.09.2009 sõlmiti müügileping, mille kohaselt ostis hageja korteriomandi aadressil Xxxx Tallinnas (kd I, tl 35) ostuhinnaga 750 000 krooni, üldpinnaga 79,90 m
12. Kostja Xxxx väidetavat võlanõuet ei tunnistanud ja seadis kahtluse alla laenulepingu ehtsuse. 20.01.2017 määrusega määras kohus läbi viia asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks läbi dokumendiekspertiis 29.09.2009 laenulepingu osas. 07.02.2017 edastati kohtule ekspertiisist keeldumise akt nr 17E-DM
13. Ekspert märkis ekspertiisiaktis, et antud juhul allkirjastamise aja määramiseks, kas lepingul märgitud kuupäeval 29.09.2009 või enne hagi esitamist mingil muul ajal, puudub teaduslikult väljatöötatud meetod. Samuti on kostja märkinud, et väidetava laenu sissenõutavaks muutumisel (29.09.2019) on laenuandjal Xxxx´l täielik õigus esitada oma nõue nii hageja kui ka kostja vastu ning viimatinimetatutel on õigus võlanõudele esitada omapoolsed vastuväited. Kohus selgitab, et kohus saab jagada ainult vara (sh kohustusi), mis on veel poolte vahel jagamata või võõrandamata. Kuna laenulepingust tulenev kohustus ei ole käesolevaks ajaks veel lõppenud, saab kohus antud menetluses laenulepingust tulenevat kohustust jagada. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et hageja emalt saadi raha korteri ostuks, kuid see anti Xxxx´i poolt hagejale ja kostjale ühiselt, tagasimaksmise kohustuseta, ühiseks kasutamiseks- elukoha soetamiseks. 12.09.2017 kohtuistungil on kostja märkinud, et laenuleping on rahatu. Laenulepingu alusel ei ole ülekannet tehtud nii, nagu on kirjutatud laenulepingu punktis 1.2., et kolme päeva jooksul kantakse raha Sampo panka. Märtsis makstud raha ja septembris vormistatud laenuleping ei ole omavahel seostatavad. Tegemist ei ole kohustusega. Hageja jäi antud kohtuistungil menetluse kestel esitatud seisukoha juurde, mille kohaselt tuleb poolte abielus võetud kohustus laenu tagastamiseks lugeda ühisvaraks ning jagada antud menetluses. Seega on poolte vahel vaidlus, kas Xxxxpoolt pooltele antud 44 117 euro näol oli tegemist kingituse või laenuga. Toimiku materjalidest nähtuvalt sõlmisid Xxxxja hageja 29.09.2009 laenulepingu, mille punkti 1.
14. kohaselt andis lepinguga laenuandja Xxxx laenusaajale Xxxx´ile laenu summas 690 000 (kuussada 7 üheksakümmend tuhat) Eesti krooni (edaspidi laen). Laen anti perele eluaseme- korteriomandi ostmiseks. 12.09.2017 kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana üle Xxxx, kelle ütluste kohaselt müüs Xxxx29.09.2009 maha oma 2-toalise korteri xxxx. Kuna 2-toaline korter jäi väikeseks, kui sündis 2 lapselast, siis otsustasid nad osta suurema, avarama korteri. Korteri müügist saadud raha kandis notar hageja arveldusarvele, et ta saaks osta suurema pinnaga korteri. Raha tunnistaja ei kinkinud, kuid hagejaga sõlmiti kokkulepe, et hiljem peab ta selle raha tagastama. Kostja küsimusele, mille kohaselt oli lepingu punktis 1.2 märgitud, et summa kantakse laenusaaja kontole 3 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimise päevast ja kas tunnistaja kandis 3 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist Xxxx´ile 690 000 krooni, selgitas tunnistaja, et mõeldud oli seda, et xxxx korteri müügist 3 päeva jooksul kannab notar raha üle, sest raha ei kantud talle üle vaid xxxx´ile. Tunnistaja lisas, et raha oli Xxxx´i arvel 690 000 krooni. Nad ei hakanud sõlmima lepingut märtsikuus, kuna ei teadnud, palju hakkab maksma uus korter. Laenulepingust räägiti
15. aasta märtsis. Septembris kirjutati alla, kui juba teati, kui palju maksab korter. VÕS § 259 lg 1 kohaselt kohustub kinkelepinguga üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkelepingu põhitunnusteks on kokkulepe, millega kinkija kohustub mingit hüve üle andma, kohustuse võtmise vabatahtlikkus ning tahe teist lepingupoolt tasuta rikastada. Otsustamaks, kas tegemist on kinkelepinguga VÕS § 259 lg 1 mõttes, on mh oluline tuvastada, kas kinkijal oli tahe kingisaajat tasuta rikastada. Üksnes põhjendamatu makse tegemisest ei saa järeldada, et sõlmitud on kinkeleping (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-145-16, punkt 13.1). Kohus on seisukohal, et laenulepingu olemasolust ja tunnistaja ütlustest tulenevalt ilmneb, et Xxxx´l ei olnud tahet kingisaajat (so hagejat ja kostjat) tasuta rikastada. Kostja ei ole vaidlustanud Xxxxpoolt raha saamise fakti. Kohtu hinnangul ei muuda laenulepingut rahatuks asjaolu, et laenulepingu alusel ei tehtud ülekannet nii, nagu oli kirjas laenulepingu punktis 1.
16. Xxxx on kohtuistungil piisava põhjalikkusega selgitanud laenu üleandmise asjaolusid. Samuti on Xxxx rõhutanud, et ta ei ole raha kinkinud. Eeltoodust tulenevalt oli 29.09.2009 sõlmitud laenulepingu näol tegemist laenulepingu ajal kehtinud PKS § 20 lg 2 kohaselt perekonna huvides võetud kohustusega, mille eest vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. PKS § 37 lg 11 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Kohus märgib, et kohus saab jagada ainult olemasolevat vara. PKS § 35 lg 3 kohaselt lõpeb varaühisuse varasuhe, kui abielu lahutatakse. Kohus selgitab, et kohus saab jagada laenujäägi abielu lõppemise aja seisuga (antud juhul kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub - PKS § 66 p 2). Kohtuotsus abielu lahutamise kohta jõustus 08.07.
17. Laenujääk 08.07.2016 seisuga on 44 099 eurot. Hageja on ekslikult märkinud summaks 44 117 eurot. Kohus märgib, et õige vahetuskurss on järgmine: üks euro võrdub 15,6466 krooni. Laenu tagastamise kohustus summas 44 099 eurot jääb poolte omavahelises suhetes hageja kanda.
18. Hüvitis enamsaadud ühisvara väärtuse eest Eeltoodust tulenevalt jääb Xxxx´i ainuomandisse vara järgmiselt: - Sõiduauto Toyota Avensis (registreerimismärgiga xxxx)- väärtus 4 000 eurot; - Laenukohustus- summas 44 099 eurot. 8 Xxxxon palunud korteriomandi asukohaga Xxxx, Tallinn võõrandamisest saadud raha jagada pooleks, kuid vähendada Xxxx´i osa 22 049,50 eurot (hageja on ekslikult märkinud 22 058 eurot). Kuna Xxxxpeab Xxxx´ile tasuma mootorsõiduki omandiõiguse kaotamise eest 2 000 eurot, tasaarvestab kohus eelnimetatud nõuded. Xxxx´il on Xxxx´i vastu hüvitise maksmise nõue summas 20 049,50 eurot (22 049,50 - 2 000).

§ 445

lg 1 kohaselt määrab kohus otsuse täitmise korra kindlaks selliselt, et kohustab Xxxx´it tasuma Xxxx´ile hüvitist summas 20 049,50 eurot, mis tasutakse Xxxx´ile Xxxx, Tallinn korteri võõrandamisest Xxxx´ile kuuluva osa arvelt juhul, kui korteri võõrandamisest saadav Xxxx´ile kuuluv summa on suurem kui 20 049,50 eurot. Menetluskulude jaotus Hageja on kohtule esitanud 3 nõuet: abielulahutus, ühisvara jagamine ja ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine. 05.07.2016 kohtuotsusega lahutas kohus Xxxx´i ja Xxxx´i abielu. Hageja on palunud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja on palunud lähtuda

§ 164

lgst 1.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulude jaotus poolte vahel määrata kindlaks

§ 164kohaselt.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja või kostja oleks soovinud abielu lahutada kohtuväliselt või kohtuväliselt ei saadud abielu lahutada ühe poole vastasseisu tõttu.

§ 164

sätted ei näe ette menetluskulude jaotuse alusena seda, mis põhjusel ja kes pooltest kohtusse pöördus. Kohus leiab, et abielulahutuse nõude osas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda, millest tulenevalt kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. 28.06.2016 kohtuistungil loobus hageja oma nõudest hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. 26.07.2016 määrusega võttis kohus vastu ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõudest loobumise ja lõpetas tsiviilasjas nr 2-16-2864 menetluse ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõude osas.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei esine

§ 168lõigetes 3-5 sätestatud asjaolusid.

Kohus on seisukohal, et menetluskulud (va riigi õigusabi kulud) tuleb jätta täies ulatuses Xxxx´i kanda. Kohus leiab, et Xxxx´ile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. 28.06.2016 eelistungil on kostja märkinud, et kostja menetluskulud on 1 702,08 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Proportsionaalselt on 40 %, so summas 680 eurot. Kostja on 28.06.2016 esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (kd I, tl 98-99). Kostja menetluskulud on järgmised: - 12.04.2016 arve nr 374 summas 108 eurot (kd I, tl 100-101) ja 9 - 12.05.2016 arve nr 475 summas 1 594,08 eurot (kd I, tl 102-103). Arve nr 374 kohaselt on kostja menetluskulud järgmised: - 02.03.2016- nõupidamine Xxxx´iga,- kestusega 0,75 tundi. Kohus leiab, et kliendiga nõupidamise ajakulu 0,75 tundi on vajalik ja põhjendatud. Arve nr 475 kohaselt on kostja menetluskulud järgmised: - 11.04.2016- nõupidamine advokaat Biin büroos- kestus 1 tund; - 13.04.2016- asjaoludega tutvumine ja positsiooni kujundamine- kestus 1 tund; - 14.04.2016- büroosisene nõupidamine- kestus 0,25 tundi; - 18.04.2016- nõupidamine kliendiga 1,25 tundi; - 22.04.2016- vastuse koostamine hagile- kestus 5 tundi; - 25.04.2016- vastus kohtule- kestus 1 tund ja - 25.04.2016- büroosisene nõupidamine, vastus kohtule- kestus 0,90 tundi. Kohus leiab, et nõupidamise advokaat Biin büroos kestusega 1 tund on vajalik ja põhjendatud kulu. Kohus märgib, et kostja menetluskulude nimekirjast ei selgu, kuidas oli büroosisene nõupidamine seotud käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kohus leiab, et büroosisese nõupidamise kulud ei ole põhjendatud ega vajalikud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus peab kliendiga nõupidamise (18.04.2016) ja kohtule vastuse hagile koostamise (22.04.2016 ja 25.04.2016) ajakulusid käsitleda koos. Kostja esitas kohtule 25.04.2016 vastuse hagiavaldusele pikkusega 5 lehekülge (esindaja põhjendatud arvamus 4 lehekülge). Kohus leiab, et menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Kohus eeldab, et vandeadvokaat on kehtiva õiguse ja praktikaga kursis ning omab sellist vilumust, et suudab tööd teha mõistliku kiirusega. Professionaalselt vandeadvokaadist esindajalt võib ja tuleb eeldada, et klient saab teenust, mille osutaja on juba vastava Riigikohtu praktikaga kursis. Lisaks ei pidanud vandeadvokaat selle vaidluse raames tutvuma välismaa õigusega ega väga harva esinevas küsimuses tehtud kohtupraktikaga. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud kliendiga nõupidamise ja hagiavaldusele vastuse koostamise ajakulu kokku 2 tundi. Lisaks on kostja kohtule 01.07.2016 esitanud avalduse täiendavate menetluskulude kindlaksmääramiseks (kd I, tl 107-108). Kostja menetluskulude summa koosneb järgnevatest töödest: - 27.06.2016- valmistumine kohtuistungiks (0,33 tundi x 120 eurot + käibemaks), kokku 47,52 eurot ja - 28.06.2016 valmistumine kohtuistungiks (2,67 tundi x 120 eurot + käibemaks), kokku 384,48 eurot. Kokku 432 eurot. Kohus märgib, et esindaja peab menetluse käiguga olema kursis ka kohtuistungivälisel ajal. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudeid ja menetluse keerukust, on kohtu hinnangul 28.06.2016 toimunud kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu 0,5 tundi. Võttes arvesse kostja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 4,25 tunni (0,75 + 1 + 2 + 0,5) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 120 eurot. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a 10 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Kohus leiab, et kostja esindajate poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (120 eurot/tund) ülemäära kõrge. Seega kujuneks kostja lepinguliste esindaja kulude suuruseks 510 eurot (4,25 h x 120 eurot/h). Kostja on menetluskulude proportsiooniks märkinud 40 %. Kuna kohtu poolt esitatud hagis oli 3 nõuet ja kostja ei ole oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud, millised kulud seondusid eraldiseisvalt iga nõudega, peab kohus mõistlikuks jagada kulud kolmeks vastavalt nõuete arvule. Eeltoodust tulenevalt kujuneb proportsiooniks 33,33 %.

§ 174

lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Xxxx kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt taotles kostja menetluskulude kindlaksmääramist koos käibemaksuga. Tuginedes

§ 174

lõikele 10 ning kostja kinnitustele on kostjale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuga. Kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõude puhul on 169,98 eurot (510 x 33,33 % + käibemaks). Xxxx´i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 1 624,08 eurot (108 + 1 594,08 + 432 - 510).

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja lepingulised esindajad esitasid avalduse kooskõlas

§ 177lg 4.

Järgnevalt käsitleb kohus ühisvara jagamise nõuet.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 164

on erinormiks, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas.

§ 164

lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi.

§ 164lg 2 näol on tegemist diskretsiooninormiga.

Seega on kohtul võimalus ja ka kohustus kaaluda igal konkreetsel juhul, kuidas menetluskulusid jaotada. Kuna käesoleva vaidluse puhul oli tegemist ühisvara jagamise nõudega -seega hagilise abieluasjaga-, ning eelduslikult on ühisvara jagamine mõlema poole huvides, tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt

§-st 164. Kuna asjas ei nähtu kohtu arvates mõistlikke põhjendusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt

§ 164

lgs 1 sätestatust, tuleb Xxxx´i kantud menetluskulud jätta Xxxx´i enda kanda ja Xxxx´i menetluskulud Xxxx´i enda kanda. Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata ühisvara jagamise nõude osas. /allkirjastatud digitaalselt/ 11 Geete Lahi Kohtunik 12